Piloot ja lennukoolitaja Toomas Uibo on mees nagu lennuväe orkester: tal on muuhulgas taskus ka veoautojuhi paberid. Tänu sellele on Accelerista lugejatel võimalus osa saada Scania uute S ja R seeria veoautode esitlusel toimunust: lisaks sõiduelamuse vahendamisele kirjutab Toomas põhjalikumalt innovatsioonist, mida tänapäevane veokitööstus eest veab.
Kui mina lasteaias käisin, tahtsid kõik poisid saada veoauto juhiks ja tüdrukud müüjateks. Kutt kes tahtis massist eristuda, teatas tähtsalt, et kõige parem on olla kraanaauto juht.
See oli siis. Kui lasteaed läbi sai, tegin unistuste ametiks vajalikud paberid ning otsustasin lisaks hakata ka lenduriks. Piloot ja lennukoolitaja – sellest paremat ametit pole tegelikult olemas!
Elu on täis üllatusi. Septembri alguses oli mul võimalus korraks kehastuda veel vingemaks tegijaks kui kraanaauto juht – mind kutsuti tulevikku, testima tuttuusi Scania R ja S uue põlvkonna veoautosid.
Nüüd võin ma öelda, et juhtida tänapäevast veokit on (peaaegu) sama tore, kui lennata. Veokite sektoris toimuvad arengud ei jää kaasaegsest lennukitööstusest väga palju maha.
[dropcap]SCANIA LUGU [/dropcap]Küsimus “mida tähendab Scania?” võiks kuuluda iga viktoriini varasalve. Nutikamad hakkavad ilmselt tuletama sellest nimest sõna „Skandinaavia“, aga see on tupiktee. Kes natukene Rootsi maakonnanimedega tuttav, teab, et kõige lõunapoolsema lääni nimi on Skåne (hääldub “skoone”).
Just seal, Skåne pealinnas Malmös, asutati 1900 aastal masinaehitusettevõte nimega Scania. Nimi tuletati ladina keelsest Skåne’st. Esialgu ehitati Scanias rattaid, kuid juba 1901. aastal veeres vabrikust välja esimene autolaadne konstruktsioon. Ülejäänu – nagu öeldakse – on ajalugu.
https://www.youtube.com/watch?time_continue=2&v=cflac8uq0zA
[dropcap]TULEVIK TÄIS KÜSIMUSI [/dropcap]Niikaua kui tehnoloogia ei võimalda meile veebipoest ostetud kudumit või pizzat kodusest printerist välja printida, tuleb need tooted teed mööda kuidagi meie ukseni transportida. Seega, ehitagem julgelt transpordivahendeid edasi! Võidab see, kes ehitab jätkusuutlikuma, kasumlikuma ja nutikama masina.
Transpordivaldkonna arengu suurimaks takistuseks pole mitte tehnoloogia puudumine vaid ohutusnõuded, mis säästaksid meie hapraid kehasid. Scania võib juba täna juhita masina tänavale sõitma panna – aga kuidas teha nii, et me kaasliiklejatena kuhugi karvupidi vahele ei jääks?
Mulle tundub, et me seisame valiku ees: kas ehitada tänaste teede asemele täiesti uued, jalakäijale ligipääsmatud ühendusteed või kohandada nutikad masinad, mis suudavad säästa elusid, olemasolevatle teedele. Üks on kindel: asju ja inimesi tuleb punktist A punkti B veel tükk aega liigutada inimjuhitud transpordivahendi jõul.
[dropcap]2 MLD EUROT INVESTEERINGUID [/dropcap]Scania AB on teinud Rootsi autotööstuse ajalugu, investeerides 2 miljardit eurot uue põlvkonna mudeli väljatöötamisele. Tegemist on müstiliselt suure panusega, mis lööb kõik senised rekordid pika puuga.
Projektiga tehti algust kümmekond aastat tagasi ja juba algfaasis lepiti kokku, et kujundama ei hakata mitte ainult uut veoautot vaid kogu teetranspordi tulevikku.
Scania peab olema teenäitaja mitte tuulelipp. Turul trendi luua on muidugi ekstreemselt keeruline. Aga kui see õnnestub, tasutakse selle eest rohkem kui eales unistada oskad. Scania panustab titaanlikult.
[huge_it_gallery id=”226 “]
[dropcap]PARADIGMA MUUTUS [/dropcap]Scania uue generatsiooni veok ise on kõigest osa suurest paketist, mida Rootsi autotootja oma kundedele pakub. Sama oluline kui masin ise, on see mis ostuga kaasneb. Rootsi keeles on selleks puhuks tore väljend: „Tuta och kör“ (eesti keeles „tuututa ja sõida“).
Idee järgi võiks autoomaniku ülesandeks jäädagi vaid sõitmine ja signaali laskmine. Kõik muud tegevused, mis veoki omamisega kaasnevad, jääksid automüüja ja -hooldaja hallata. Partnerlus kliendiga on see, mida Scania oma uues kontseptsioonis eriliselt esile tõstab. Selle koostöö tulemus peab väga selgelt peegelduma autoomaniku suurenenud kasumis.
1500 müügispetsialisti on koolitatud abistama kliente õigete valikute tegemisel. Tänapäeval võib seda nimetada rätsepaülikonna-teenuseks: tulevane klient peab saama täpselt tema vajadustele vastava lahenduse.
Vähemalt sama suur armee spetsialiste on valmis analüüsima jooksvalt Scnania – veokiga ringivuraja sõidustiili, plaanima hooldusi, et minimeerida masina jõude seismist ning õpetama kuidas autost alati maksimum võtta.
[dropcap]AERODÜNAAMIKA ON KUNN [/dropcap]Kunagi olid Saab ja Scania üks ettevõte. Kontserni kuulus ka lennukitootja Saab (Svensk Aeroplan Aktiebolag).
Lennukid ja aerodünaamika on lahutamatud olnud juba enne maailma esimest lendu. Autode juurde hiilis see teadusharu pisut hiljem, kuid täna on see iseenesest mõistetav, et autofirmas töötavad inimesed, kes ongi pühendunud õhu liikumisele üle ja ümber sõiduki ning pühendunud mõjuvate jõudude uurimisele ja… vähendamisele.
Kohtasin näitusehallis insener Per Elofssoni, kellest 13 aastat tagasi sai Scania aerodünaamika osakonna esimene palgaline töötaja. Tänaseks on Per’il 5 kolleegi, kes kõik töötavad selle nimel, et uute veokite väliskuju oleks võimalikult väikese õhutakistusega.
On ehk huvitav teada, et Scania uue veoki seinataolisest ninast jookseb suures osas õhk otse läbi. Erilise tähelepanu alla on võetud auto kabiini nurgad: kes õhuvoolude liikumisest midagi jagab, siis teab, et kõige suurema takistuse tekitavad pinnalt põrkuvad õhukeerised. Mida vähem neid on, seda väiksem on ka takistus.
Pole siis imestada, et eriti uhke ongi Per mitme erineva raadiusega kabiini nurgavormide üle. Scania aerodünaamikaosakonna ennastsalgava töö tulemusena on saavutatud 2-protsendiline kütuse kokkuhoid!
[dropcap]5% KUI MAAILMAREVOLUTSIOON [/dropcap]Scania EURO 6 nõuetele vastav mootor on suutnud vähendada kütusekulu tervelt 5%. Tundub esialgu väike number, kuid vaadates veoki aastast läbisõidunumbrit, saab aimu, kui suur on rahaline kokkuhoid tegelikult. 5% säästu annab kokku veokijuhi korraliku kuupalga. Ning kui rääkida Scania ühest olulisemast eesmärgist – keskkonnasäästust – siis on see arvestatav kogus heitmeid, mis taevasse e i lenda.
Esialgu pakutakse Scania uuele veokiseeriale kuut EURO 6 nõuetele vastavad jõuallikat. 13-liitriste, 6 silindriliste mootorite erinavad versioonid arendavad võimsust 410, 450 ja 500 hobujõudu. 16-liitrised, V8 versioonid paigutavad gaasipedaali alla 520, 580 ja 730 hobust. Hiljem lisandub 13-liitriste perre ka “pisike”, 370- hobujõuline masinavärk.
[dropcap]KASUTA JA TEENI RAHA [/dropcap]Tean omast käest kui keeruline on kliendile tõestada, kus asub pakutava toote tegelik väärtus. Me langetame tihti otsuseid kõige lihtsama ja arusaadavama mõõdupuu – toote ostuhinna järgi. Tõsiasi on, et kokkuhoid ei peitu mitte soetusmaksumuses vaid toote kasutamistsüklis.
Scania ambitsiooniks on oma klientidele selgelt näidata, kus raha tegelikult on. Tootja kogutud kogemused baseeruvad 200 000 auto elutsükli analüüsil ja seda infot tuleb aina juurde. Sellest andmemahust saadud tarkus antakse nüüd klientide teenistusse, et maksimeerida Scania omamisest saadavat tulu. Selline lähenemine on täiesti uus tase veokite maailmas.
[dropcap]RUTTU ROOLI! [/dropcap]Scania peakorteri vahetus läheduses, Södertäljes, asub veokite demokeskus kus ajakirjanikud saavad seekord proovida kuutteist erinevat uustulnukat. Esindatud on kõik valikusse tulevad jõuallikad.
Mida lähemale veokitele, seda kiiremaks kisub ajakirjanike samm – saksa ja ungari kolleegid spurdivad sada meetrit enne autoderivi ja vallutavad joostes masinad. Pintsakutaskus olevad piloodipaberid paraku mind lendu ei tõsta, aga väike adrenaliinisööst tulvab minugi soontesse.
Esialgu jääb mulle pihku 40 -tonnine R-kabiiniga poolhaagis, mis on Eesti transpordifirmades üks levinumaid töövahendeid. Esimene asi, millele ma autosse sisse istudes reageerin, on ukse sulgemise heli. Pimetestil pakuksin Mercedese E-klassi või midagi sinnakanti… räägime veel luksussõidukitest.
[huge_it_gallery id=”215 “]
[dropcap]SALONG-MAGAMISTUBA [/dropcap]Armatuurlaud on väga ülevaatlik ja peaaegu nagu 3D mäng. See on lihtsasti mugandatav oma lemmikvaatele. Ma väga pikalt vaatama ei jää, sest sõita tahaks. Samas, hea teada, et mistahes info on kohe silma- ja sõrmeulatuses.
Juhiiste, mis pole küll otseselt uuendusi saanud, on nihutatud eelmiste mudelitega võrreldes 60 mm ettepoole ja 20 mm vasakule – see annab juhile parema väljavaate, mugavama toimetamisruumi ning mis peamine – masina tunnetus on oluliselt täpsem! Iste on jätkuvalt ülimugav ja ergonoomiline. Igaüks leiab sealt oma asendi üles.
Kui uni peale tuleb, siis astud sirge seljaga istmest samm tahapoole kabiini, tõmbad alumise diivani kasvõi kaheinimese voodiks lahti (laiutada on tore) ja magad maotäie. Mul pole praegu tõesti mingit magamisesoovi, aga kui ma peaksin piloodiameti siiski tahtma vahetada rekajuhi töö vastu, paistab elu muretu. Või õigemini, elu paistab kolivat suurde ja luksuslikku kabiini.
… mis on üsna loogiline, sest täna valitseb turul kibe töökäte puudus. Veokijuhi amet on au sees ning neile püütakse pakkuda parimat: “tule meile tööle, meil on tutikad Scaniad, pehmed toolid ja suured voodid; palju panipaiku ja isegi külmkapp!” See on pakkumine, millest on väga raske keelduda.
[dropcap]SÕIDUKOGEMUS [/dropcap]Peale esimest ringi hakkan masinaga ühte sulama. Ärevus on asendunud meeldiva rahuloluga ja väga mugava istumisega. Järsku taipan, et tervet seda võimast masinat on maanteel väga mugav kahe pöidlaga taltsutada. Vasaku pöidlaga kontrollin kiirust ja vahemaad eelnevast sõidukist, parema pöidlaga kogu muud maailma.
2 miljonit kilomeetrit (niipalju sõidavad Scania veokid oma elu jooksul läbi) kahe pöidlaga ja turvalisemalt kui kunagi varem – esimese tootjana pakub Scania võimalust, panna kabiini ka külgmised turvapadjad. Elus juht on kahtlemata parem kui mitte niiväga elus juht.
Suurim eksipaaž, mida proovisõidupäeval testida saan, on 60-tonnise täismassiga, 24-meetrine haagisega reka, mida liigutab edasi 730-hobujõuline V8. Sellise monstrumiga sõitmine pole minu igapäevatöö, tunnen ennast nagu laps mänguasjapoes! Instruktor teeb kiire ülevaade juhtimis- ja diagnostikasüsteemidest ning ongi aeg käivitada mootor.
Testraja sõiduprogramm sisaldab ka tõusul seisma jäämist. Peatan oma 60 tonni STOP märgi taga. Hoian paar sekundit piduripedaali all ja masin tardub kallaku külge. Seejärel tallan instruktori mahitusel gaasipedaali põhja ning tunnen koheselt, kuidas kõik hobused tallist välja aetakse.
Kuna mootori hääl on nii vaikne siis päris lõpuni see kohale ei jõuagi, milline vapustav jõud minu istumise all tegelikult tööd teeb. 60 tonni tiritakse mööda mäge ülespoole. Käiguvahetus tõusul on tänu modifitseeritud käigukastile kiirem kui kunagi varem. Mootori pöörded hoitakse vahetuse hetkel võimalikult kõrgel, et kasutada paremini ära juba tekkinud mootorivõimsust. Mäest ülesminek on lihtne nagu ükskordüks. Ise juba hingeldaks…
Södertälje testrada on mitmekülgne. On mägesid, kurve, pikemaid sirgeid – ühesõnaga kõike, mida veokijuhil päriselus ette tuleb. Paigaltvõtt on taas kord märkamatult vaikne ja sujuv. Täisautomaatne käigukast jaotab jõudu väga ühtlaselt. Tekib tunne nagu sõidaks sõiduautoga ja need tonnid mis su seljataga on, muutuvad olematuks.
Lisaks testrajale saan võimaluse sukelduda ka päris liiklusse. Et mul on taskus kõigest C kategooria juhiluba, siis valin sõiduvahendiks haagiseta, kuid suure furgooniga S kabiiniga masina. Kogu tripp võtab aega umbes 45 minutit ja sisaldab nii kitsaid tänavaid, pisikesi ringliiklusi kui lõpetuseks ka E4 kiirteed.
Päris liikluses osalemine annab Scania uute veokite sõidumugavusest elulisema pildi. Testraja siledad teed on tavaelus asendunud auklike ja ebaühtlaste pinnavormidega, mis panevad juhiistme ergonoomika tõeliselt proovile ja kõnelevad sellest, mida tähendab veokis “tagumikutunnetus”.
Mööda tõuse ja langusi kolistades saab selgeks, et fakt – Scania kabiini uuendatud konstruktsiooniga vedrustus töötab 100% juhi mugavuse nimel – ei ole pelgalt ilusaid sõnu sisaldav reklaamlause vaid tõsiasi. Sa istud roolis, ja ei tunne väsimust ega tüdimust vaid mõõdad südamerahus sadade kilomeetrite pikkust teelinti. Diivan tagatoas saab oodata.
Ütlen ausalt, et see 45 minutit möödus minu jaoks linnutiivul. Rekajuhi amet pole kergete killast, kuid uue Scaniaga see raskemaks ei lähe. Vastupidi, Rootsis on selle ameti hüvesid mõistnud ka õrnem sugu – sealsetel teedel kohtab hulgaliselt naisjuhte, kes siiralt oma elukutset naudivad.
[dropcap]TUTA OCH KÖR [/dropcap]Eeltellimuste vastuvõtmine on juba alanud. Esimesed Scania tuttuued R ja S seeria veoautod jõuavad ootusärevate klientideni veel selle aasta oktoobris/novembris. Usun, et üsna pea näeme ka Eesti teedel Scania “rahamasinaid”, mis transpordisektorisse uusi tuuli toovad.
See on Scania omaniku privileeg – keskenduda edaspidi ainult sõitmisele ja oma äri edendamisele; teisisõnu, teha seda, mida ta kõige paremini oskab ja kõige rohkem soovib. Mured, kui neid on, on Scania asi. Jäta siis meelde: tuta och kör!
Loe lisa maaletooja lehelt
Leia lähim esindus
Tekst: Toomas Uibo. Meedia: Toomas Uibo, Scania
