Suzuki Swift on väheseid baasvarustuses nelikveoga väikeautosid
Jõuallikate valikus üksainus 1,2-liitrine vabalthingav mootor
Hind 13 999 eurost alates, aga juurde saabki vaid metallikvärvi
Swift on läbi ajaloo Suzuki jaoks olnud ülioluline mudel, mis võimaldas sel tootmismahtudelt globaalse tootja staatusse tõusta. Swifti toodetakse alates aastast 2004.
Tüüpilise maailmaautona müüakse Swifti kõikjal, kuid tema suurim turg on Indias, kus müüakse ligi pool toodangust. Seda küll Maruti, mitte Suzuki nime all, kuid auto on sama. Euroopasse jõuab kõigist Swiftidest pisut vähem kui viiendik.
Swift jagab uut HEARTECT platvormi sõsarmudelite Ignise ja Balenoga. Viimane on Suzuki tooteportfellis praktilise suuna esindaja ning selle jõudmine Eesti hinnatundlikule turule on küsitav. Ehk on huvitav teada, et platvorm võimaldab ka hübriidajami kasutamist.
Swift on suunatud ennekõike nooruslikule tarbijale, kelle jaoks on oluline fun. Kõigest 3,8-meetrise väikeauto tühimass jääb tänu kõrgtugeva terase kasutamisele alla tonni, mis loob aluse heale dünaamikale.
VARUSTUS
Eestis müüdav Swift on saadaval käsitsi seatava kliimaseadme, nahkrooli, LED-päevatulede ja 16-tolliste valuvelgedega. Ainsa lisavarustusena võib valikusse lisada metallikvärvi.
Mootorivalik on Suzukile kohaselt napp. Saadaval on vaid 1,2-liitrine vabalthingav mootor, mis arendab 90 hj. Mujal Euroopas pakutakse Swifti ka teistelt Suzukidelt tuttava 1,0-liitrise BOOSTERJET mootoriga, kuid meil kahjuks mitte. Põhjuseks on viimase kõrgem hind, kuigi sõidurõõm kompenseeriks selle kuhjaga.
VÄLISDISAIN
Auto väliskuju on meeldivalt kurvikas ja stiilne, esiosa sümpaatselt jõuline. Tagauste käepidemed on peidetud uste sisse üles, eesmärgiga anda autole nooruslikku ja sportlikku iseloomu, kuid selle arvelt kannatab kasutusmugavus.
Auto on soovi korral saadaval ka kahevärvilisena. Neile, kel on soov liiklusvoolus teistest eristuda, on see kindlasti tänuväärne võimalus. Kuid igal juhul peab soetatav auto olema erksat värvi, sest vastasel juhul võivad suurte veoautode juhid sind lihtviisiliselt mitte märgata. Kontrollitud!
SÕITJATERUUM
Sisse istudes selgub kiirelt, et juhiistme reguleerimisvõimalused on suured ning võimaldavad sobiva asendi leida väga kiiresti. Pearuumi on piisavalt, minu 180-sentimeetrine kere mahtus probleemideta ära – ja seda olukorras, kus ma armastan vägagi püstist istumisasendit.
Üllatav on asjaolu, et minu istumisasendi puhul mahub juhi taha vähemalt sama pikk inimene lausa laiutama. Suzuki on teinud nelja inimese edasiliigutamise avaraks ja mugavaks.
Pagasi kaasavõtmisega peab aga väga kokkuhoidlik olema, sest 265 liitrit on tänapäeval tagasihoidlik number ka superminide seas. Aga Swift polegi pere- ega matkaauto!
Armatuurlaua keskel troonib juba S-Crossilt ja Vitaralt tuttav suur neljaosaline puutetundlik ekraan koos tagurduskaameraga (loogiline – järgmisest aastast Euroopas kohustuslik). Suzuki vältel sobib see hästi ka kinnastatud kätega (ehk siis meil aastaringselt) kasutamiseks.
Helitugevuse reguleerimise nupu puudumine häirib, kuid õnneks saab lustikummuti funktsioone edukalt ka roolilt juhtida.
Koostekvaliteet on Suzukile tüüpiline. Kõikjal leidub odavat plasti, kuid see ei klobise ega nagise. Napp varustus peegeldub aga tagauste kohal sangade puudumises ning tagumised peatoed on üksnes kõrgendused seljatoe küljes. Isegi autosse siseneva õhuringluse reguleerimine toimub vanamoeliselt kangiga.
SÕIDAME!
Esimesi meetreid läbides tekib küsimus, kas kapoti all pole mitte diiselmootor – teemüra jõuab autosse peaaegu summutamatult. Maanteekiirusel lisandub sellele tuulevihin peeglite ning A-piilarite juurest. Keda müra häirib, peab tõsiselt investeerima täiendavasse heliisolatsiooni või vaatama alternatiivide poole.
Tänavatel tunneb Swift end hästi, seal on ta oma loomulikus keskkonnas. 66 kilovatti ei tee temast mõistagi kuuma luukpära, kuid linnaliiklusesse on jõudu täiesti piisavalt.
Superminide hulgas on konkreetsema juhitavusega autosid, kuid ilmselgelt on tegu klassi keskmikust parema sõidukiga. Rool on madalatel kiirustel kerge, kuid annab hästi tagasisidet ning suurematel kiirustel muutub tuntavalt raskemaks.
Üksnes konarused ja pikiroopad sunnivad Swifti teel pisut koperdama. Külgtuulele peab alla tonnise täismassiga autokene üllatavalt hästi vastu, samuti ei ole suuri erinevusi tühjalt ja koormaga sõites – stabiilsed on mõlemad.
Maanteel jäävad 90 vabalthingavat hobujõudu selgelt napiks. Kui mootoripöördeid mitte peljata ning käigukangi sihtotstarbeliselt kasutada, saab möödasõidud ohutult tehtud, ent mugav see pole. Lisaks teevad käetoe ning püsikiirushoidja puudumine pikemad maanteeotsad väsitavaks ning ebamugavaks.
Seetõttu on arukas enne ostu tõsiselt kaaluda, kui palju selle autoga maanteele asja saab olema. Kui linnasõitu ja maanteed on enam-vähem võrdselt, siis on mõistlik vaadata alternatiivide poole või oodata ära paremini varustatud mudeli müügile tulekut.
ÜLLATAVALT MAASTIKUVÕIMEKAS
Et Swifti autot rasketes maaoludes proovile panna, sai sõidetud ümber Tolkuse raba. Ühel küljel järsud tõusud liivaluidete otsa, teisel pool sooserva pidi pehmel ja porisel rajal, andsid auto võimekusest väga hea ettekujutuse.
See, millise kergusega Pisike Swift oma ülesannetega hakkama sai, jahmatab. Auto ei karda pori, liiva ega järske mäkketõuse. Aeglustiga maasturite vastu Swift mõistagi ei saa, kuid moodsate linnamaasturitega konkureerides on tegu täiesti võrdväärse konkurendiga.
14 cm kliirens tundub tagasihoidlik, kuid kerge kere ja nelikvedu teevad Swiftist üllatavalt maastikusuutliku sõiduki ning see on üks tema suurimaid trumpe. Seega on tegu väga tõsist kaalumist väärt alternatiiviga neile, kel kehvadele teedele asja.
HIND JA ÜLALPIDAMISKULUD
Hinnakiri on äärmiselt lihtne. Auto eest küsitakse üks euro vähem, kui 14 tuhat eurot, lisavarustuses olev metallikvärv kergitab hinda veel 349 euro võrra. Ei ole just sooduspakkumine kuid nelikveolisi vastupidavaid ja ökonoomseid sõidukeid selle raha eest palju ei leia.
Valmistaja annab keskmiseks kütusekuluks 4,9 liitrit sajale, kusjuures linnas lubab kulutada ligi liitri rohkem, maanteel tublisti vähem. Praktika osutus aga selliseks, et maanteel ja metsas tõusis kütusekulu kõrgemaks, linnas jäi madalamaks. Möödasõidud ja metsateed nõudsid oma lõivu, kuid lõpptulemuseks jäigi täpselt tehasenorm.
KOKKUVÕTTEKS
Võib öelda, et Suzuki on oma ülesandega hästi hakkama saanud. Uue põlvkonna Swift pakub palju sõidurõõmu mõistliku raha eest, ei võta parklas ülemäära ruumi ega vii tanklas pankrotti.
Kui müraisolatsiooni paremaks saaks ning etema varustuse ja mootoriga mudel meile jõuaks, oleks tegu ideaalse väikeautoga. Senikaua tuleb teha kompromisse sõidurõõmu ning –mugavuse vahel. Esimene neist on aga igal juhul garanteeritud!
Vaata Suzuki Swift 4×4 kohta lisaks siit
Pildid: Mare Albri, Suzuki
SUZUKI SWIFT