Toyota on üha ümaramaks muutuva autodisaini maailmas oma viimase Land Cruiseriga (kood J250) hästi hakkama saanud. See on ajaga kaasas käiv, kuid samas äratuntavalt länkar.
Turundusplära räägib inspireeritusest 80-ndate J60 mudelist, aga ilmselt taheti lihtsalt teha normaalse väljanägemisega auto – ja see ka õnnestus. Ilu on vaataja silmades, aga mulle meeldib.
Sisemus tundub aga arhailine. Kas see on taotluslik või mitte, pole teada. Nupu-uputus tähendab, et vajadusel õigele pihta saamine võib aega võtta (räägime küll sekunditest). Samas on Android Auto loomulikult juhtmevaba, induktsioonlaadimine ja hulk USB-C pesi käib asja juurde.
Land Cruiseri maastikusuutlikkuses ilmselt keegi ei kahtle ja ei pidanud kahtlema ka mina. Alles on erinevad difrilukud, kuid põhifunktsioonide käsitsemine on väga mugav – vali sobiv maastikurežiim või lülita nupuvajutusega aeglusti; ei mingeid hirmsa jõuga vajutatavaid kangi. 22 cm kliirens pole iseenesest midagi erilist, aga on täiesti piisav.
Maanteel ja isegi linnas on tegu täiesti sõidetava autoga, pisut liialdades isegi linnamaasturlikuga. Loomulikult on tegu suure, raamile ehitatud autoga, mille parkimine võtab rohkem ruumi ning sisse ronides peab püksisääri jälgima, et need ei määrduks. Edevusel on oma hind.
2,8-liitrine diisel on suuremate muutusteta eelkäijalt üle võetud. See sobib auto olemusega kokku nagu valatult ja suudab vajadusel ka pisut kiiremini liigutada (ei, see ei ole sportauto ja ei hakka seda olema mitte üheski versioonis!). Igapäevaseks rahulikuks kulgemiseks on täiesti piisav.
Suurima üllatuse valmistas munakivitest. Kui oodata võis pigem pehmemat kulgemist, siis vedrustus täristas sedavõrd, et kogu auto kumises, ehkki kolinaid-naginaid praktiliselt polnud. Linnamaasturlikumad konkurendid on selles keskkonnas peajagu üle.
Keskmiseks kütusekuluks jäi üliväga ökonoomse sõidustiiliga mitmesaja kilomeetri järel täpselt 8 l/100 km. Kui sõidurežiim keerata „normaalse“ peale – sportlikust rääkimata – või sõita lubatud maksimaalse kiirusega, siis ilmselt ühekohalise numbriga enam hakkama ei saa. Ning kui sappa haakida lubatud 3,5 tonni, siis…
Kokkuvõttes: see on vana hea Land Cruiser, mis käib mõnes kohas ajaga sammu ja teises kohas ei loobu ainult vanuse pärast hästi toimivatest lahendustest. Legendaarne nimi selle all ei kannata. Kuhjaga maastikuvõimekust, sekka isikupära ja mugavust – selline on uus länkar.
Fotod: Indrek Jakobson