Oleme viimasel ajal Volkswageni mudelivalikus toimuvat jälginud erilise tähelepanuga ning põhjusi selleks jagub. Hetkel teiseks langenud hiidkontsern pole kunagi varjanud oma ambitsioone saada jälle maailma suurimaks autotootjaks ning ühtlasi ka juhtivaks elektriautode valmistajaks. Kuid ka muutuste ajal on vaja raha teenida ning seda koormat kannavad peamiselt erinevad kõikjalsõitjad pisimatest suurimateni.
Küll aga pole teada, kas Volkswageni mudeligamma on koostatud nii tihedana kliendi segadusse ajamiseks – või hoopis sellest hoolimata? Ka kõige keerukamate nõudmistega ostjale leidub sobiva suuruse ja varustusega auto, et välistada ümber mõtlemine ja konkurendi salongi jalutamine. Samas ajab see pea segi – ühe inimese soovidele vastavaid autosid on mitu isegi sama margi all, kontsernist rääkimata ja Volkswagen T-Roc paikneb nende seas üsna keskel.
Väga tagasihoidlikud muudatused
Nagu Volkswageni grupis viimasel ajal kombeks, ollakse müügihittide uuendamisel reeglina üsna ettevaatlikud ja see on väga hea. Mõnikord minnakse aga kohustusliku uuendamise käigus (sest klient nõuab alati midagi uut) head paremaks tegema ja see ei ole siis enam nii hea. Seetõttu on mõistetav, et müügisaalidest kaduv Golf (hetkel tootmises olev mudelipõlvkond jääb viimaseks) nõuab endale asemikku konservatiivse kliendi jaoks – ID-mudelid jäävad veel pikalt üksnes entusiastide pärusmaaks.
Pressiteadete kohaselt toimusid peamised muudatused sisemuses ja elektroonikas. Proovisõidu tulemusena võib öelda, et sedapuhku vastab turundusinfo tõele, mõlema puhul on tehtud vähemärgatavaid, kuid olulisi täiendusi. Kui varem jättis sisu veidi odavamapoolse mulje, siis nüüd on asi parem ja ka veidi nõudlikumat juhti miski enam ei häiri.
Uuenenud on pea kõik juhiabid ja püsikiirushoidjale lisandus ennetusfunktsioon (jälgib auto asukohta kaardil ja võtab enne kurvi ise kiiruse maha, õnneks välja lülitatav). Harjumuspärast kasutuskogemust need abilised siiski ei sega ning töötavad vaikselt taustal, mitte ei sunni juhti nendega kogu aeg maadlema (aitab püsida virgena, kuid viib tähelepanu liiklusest eemale).
Juhi ees on multifunktsionaalne rool ning info- ja meelelahutusekraanid, mis sõltuvalt varustustasemest on kas 6,5- või 9,2-tollised, samuti digitaalne näidikuplokk, mida on lisavarustusena võimalik tellida kuni 10,25-tollise Digital Cockpit Prona.
Apple CarPlay ja Android Auto funktsioonid saab soovi korral juhtmevabalt infolustisüsteemi integreerida. Need toimetavad iseseisvalt – juhi autost lahkudes jäävad vait ning käivituvad automaatselt koos mootoriga, ehkki probleeme tuli ette sealgi ning juhtmevaba laadimise alus jäi Samsung Note 20 Ultra jaoks väikeseks.
Pakiruum (445 liitrit) on ajastutruult kahekihiline. Kui selle põrand ülemisse asendisse tõsta, on lävepakk madal, kuid põhja alla jääb arvestatav ruum nii ohutuspaketile kui kõigele muule vajalikule ja ebavajalikule. Kui autos on ka varuratas, on seal mõistagi kitsam, kuid hädavajaliku saab silma alt ikkagi ära panna.
Eraldi ära märkimist väärib aga tagaiste. Kutselised tagaistujad leidsid istmepadja liiga lühikese olevat võrreldes nii esiistmete kui konkurentide omaga. Olulisim on aga jala-põlveruum, võrreldes Golfiga on sinna lisandunud mõned kriitilised sentimeetrid, mis muudab auto täisväärtuslikuks nii neljale inimesele kui ka pisut kopsakamale pagasile. T-Roc ei ole pisut kõrgemaks tõstetud Golf, vaid tunduvalt praktilisem auto!
Igati ootuspärane
T-Roc sõidab täiesti ettearvatavalt. Vedrustus pole liiga pehme ega liiga jäik, vaid vastab igati keskmise eurooplase ootustele. Rool on volkswagenlikult konkreetne ja pakub piisavalt tagasisidet, kuid maastikuvõimekus on sportlikkusele ohvriks toodud – kliirens on napp 16 cm.
Munakivitest sai läbitud hindele viis miinusega. Kui tavaliselt kipuvad autotootjad armatuurlaua sisemuses kokku hoidma ning see on üks esimesi naginate alguskohti, siis testiauto oli ses osas laitmatu. Arvestades kõvaplasti suhteliselt suurt osakaalu polnud väikesed klobinad autokülgedel ja tagaosas ime, kuid tavaliikluses ei häirinud need vähimalgi moel.
Ka kapotialune on ootuspärane. Bensiinimootorite valik algab 150 hj arendavast 1,5-liitrisest, kaheliitrised on saadaval 190 hj ning lausa 300 hj versioonidena. Viimast pakutakse küll ainult R varustuses (mitte levinum R-Line!), mis teeb „kõrgest Golfist“ üsna kuuma luukpära – paraku ka vastava hinnasildiga.
Diiselmootoreid on ainult üks – kaheliitrine 150 hj seades, mis on palju sõitvale autoomanikule kahtlemata optimaalne valik. Käsikasti pakutakse vaid kõige odavamas versioonis (Life) nii bensiini- kui diiselmootorile, kõik ülejäänud varustatakse seitsmekäigulise topeltsiduriga automaatkastiga.
Näovärskenduse-eelset versiooni pakuti ka üheliitrise mootoriga, kuid kuna see (välja arvatud rendiautod) populaarseks ei osutunud, siis nüüd on 85 kW arendanud jõuallikas valikust väljas. Loo kirjutamise hetkel müügis olnud 11 kasutatud T-Rocist on vaid üksainus liitrine – kuid suurte rendifirmade sõidukid pole veel järelturule jõudnud. Mõne aasta pärast on pilt ilmselt hoopis teistsugune.
T-Roci letihinnad algavad 28 125 eurost ja lõpevad 45 259 euro juures. Proovisõiduauto maksumus oli pisut üle 37 tuhande euro, ehkki kapoti all tuksus soodsaim bensiinimootor ning olulistest talvesõidu mugavuslisadest puudusid nii eelsoojendus (Webasto) kui esiklaasisoojendus ja nelikvedu. Komplekteerinuna endale meelepärases varustuses sõiduki (diisel), maksaks see hetkel üle 43 300 euro – ja sinna saab pisiasju veelgi lisada. Seega soodsatest hindadest rääkida ei saa – kuid mille puhul tänapäeval üldse saabki?
Kokkuvõtteks
T-Roc on väga ettevaatlikult teostatud mudelivärskenduse näol muutunud heast paremaks ja ses osas tuleb Volkswagenile au anda. Sõidumugavus on paranenud, sisemus vastab paremini sihtgrupi nõudmistele ning kõik vajalik on olemas, kahjuks reeglina küll lisavarustuses.
Garantii on 5 aastat või 100 000 kilomeetrit, olenevalt sellest, kumb enne täitub, 533 euro eest on viimast võimalik pikendada kuni 150 000 kilomeetrini. Korea konkurendid muigavad selle peale, kuid mõne aasta taguse kolmeaastase garantiiga võrreldes on tegu edasiminekuga.
Värskendatud mudeli konkurentsipositsioon on keeruline. Paljuski samu detaile ja platvormi kasutav Seat Ateca on mahukam, kuid soodsam. Kui aga võrrelda margisisesi, siis T-Roc maksab täpselt sama varustusega Tiguanist umbes 5000 eurot vähem – ent pakub ka igas suunas pisut vähem ruumi. Kas see järeleandmine mugavuses pisut suurema autoga võrreldes hinnavahet väärib, jääb juba üsna keerukaks küsimuseks iga potentsiaalse ostja jaoks – ja seda Volkswagen ilmselt soovibki.
Fotod: Indrek Jakobson
