Valikus esi- taga ja nelikvedu
Kolm pikkust, kolm kõrgust ja neelab kuni kuus euroalust
15 juhiabi kuni esimese tuisuni
Hind alates 23 500 eurost
Mõistuseabielud öeldakse olevat ühed püsivaimad. Nii kestis pikalt ka Volkswageni koostöö Daimleriga suurte kaubikute tootmisel ning esimese põlvkonna Crafter oli sisuliselt Mercedes-Benz Sprinter, kuigi VAG-grupi mootoritega.
Kuna aga kliendid selle koostööga kuigi rahul polnud, toodab Volkswagen teise põlvkonna Crafterit uues Poola autotehases ise ning turundab uut kui 100% Volkswagenit. Sama autot müüakse ka MAN TGE nime all.
VARIEERITAVUS
Ajastule kohaselt on Crafterist pea lõputult erinevaid versioone. Autot toodetakse nelja põhimudelina, pikkuse ja kõrguse variante on kolm. Kui lisada siia neli mootorit, kaks erinevat teljevahe ning kolm veoskeemi, on tulemuseks midagi igaühe maitsele ja vajadustele.
Täiendavalt võib soetada pea kõiki lisasid, mida ühes kaubikus vaja võib minna. Nii on saadaval universaalne põrandakate pikisuunaliste koormakinnituse siinidega ja kaubaruumi veoraam kuni kõikvõimalike tänapäevaste sõiduautolike mugavuslisadeni välja, kuid need kajastuvad ka auto hinnas.
KERE
Kõrge kere puhul on võtmeroll aerodünaamikal ning sellega on tõsiselt tegeldud. Kavalad lahendused kaitserauas kombineeritud kergelt laskuva katusega annavad õhutakistusteguriks kaubiku kohta suurepärase 0,33.
Esiosas domineerib korporatiivne disain – tulede jt elementide proportsioonid on laitmatult paigas nagu oleks tegu sõiduautoga.
Vineeriga kaetud kaubaruumi põrand (Eestis tehtud!) on kvaliteetne ning näeb uuena hea välja, kuid samas jätab sihtotstarbeline kasutamine järgi suured kriimud. Suurimas versioonis mahutab auto lausa kuus euroalust ning see tõstab ta oma klassis liidriks.
Tagumised uksed avanevad kergelt, kuid külgmise jaoks on vaja rakendada täit jõudu ning see võib osutuda üsna ebamugavaks.
Teise põlvkonna Volkswagen Crafter olevat väga roostekindel – 93% kerepaneelidest on tsingitud ning põhi kaetud mastiksiga. Ka eelmine Crafter oli tublisti tsingitud, kuid sellegipoolest roostetas nagu põrguline. Vaatame, kuidas „päris Volkswagenil“ läheb.
JÕUALLIKAD JA ÜLEKANDED
Kapoti all on 2-liitrine diisel neljas eri seades. Valik algab 75 kW ning lõpeb topeltturboga 130 kW mootoriga. Võrreldes „doonoriks“ kasutatud kaheliitrise sõiduautomootoriga on seda muudetud vastupidavamaks ja säästlikumaks, tootja väitel on kütusekulu ligi 15% väiksem, kui sama mõõtu Ford Transitil või Opel Movanol. Loomulikult vastab mootor Euro 6 nõuetele.
Veoskeemidest on valikus on nii esi-, taga- kui nelikvedu ning neid saab omakorda kombineerida manuaal- ja automaatkäigukastiga. Sellist variantide rohkust pole kaubikuturul varem pakutud. ZF toodetud 8-käiguline automaatkast teeb oma töö ära, aga ei enamat.
Sõidu alustamine on tüütu, kuna linnakiiruse saavutamiseni jõuab kast viis korda käike vahetada. Ka kiirendus nii maanteel kui linnas tahab enne põhjalikku meelitamist, kui käigukast juhi mõtetele järgi jõuab.
Käsikast on odavam, ökonoomsem ja töökindlam. Linnaliikluses on mugavam automaatkast. Maanteel suurt vahet pole.
Hiljem lisandub ka täiselektriline mudel, mis peaks suutma liikuda ühe laadimisega kuni 200 km kaugusele. Arvestades õhutakistuse suurt rolli energiakulus, on kiirus piiratud 80 km/h.
Kuna esiveolisel Crafteril on nüüd esisillal lehtvedrude asemel sõiduautolik keerdvedrudega lahendus, sai väiksematel versioonidel laadimiskünnist viia 10 cm madalamale. Oluline võit kasutusmugavuses!
JUHI TÖÖKOHT
Kabiinis on kaht sorti plasti. Sellist, mis on odav ja näeb odav välja ning kontrastiks, mis on sama odav, aga ei näe nii odav välja, kuid teeb vahel häält ja klobiseb. Müratase sõltub tugevalt kiirusest.
Ka on alles kaubikute tüüpviga – juhi- ja kaubaruumi eraldav sein hakkab endast peatselt häälekalt teada andma. Mõned eurod tasub panustada selle helikindlamaks muutmisele. Allaklapitav keskmine iste loob töölaua, mis mahutab kuni 14“ süleri, kolm kohvitopsi või kirjaploki.
Samas laud pole keeratav ning kui on soov rooli taga istudes arvutit kasutada, siis tuleb end väga kõvasti painutada. Panipaiku ja sahtleid on kaubikule kohaselt rohkem, kui neile rakendust leiab.
Juhi kasutuses on oma klassis ainsana kahe käetoega kapteniiste, mille õhkvedrustus võimaldab vastavalt juhi kaalule õõtsumist reguleerida. Sõitmiseks kõlblik isteasend on kergesti leitav, kuid igati sobiliku seade saavutamine nõuab väga pikka reguleerimist.
Salongis on kõik nupud-ekraanid-näidikud tuttavad teistelt VAG-grupi mudelitelt, mis tähendab selget ja lihtsat paigutust. Lisana on saadaval talvepakett, mis ei sisalda küll eelsoojendit, kuid hõlmab istme-, esiklaasi- ning roolisoojendust.
SÕIDUKOGEMUS
Proovisõit toimus sageli üsna raskeis tingimustes, kus puhus tugev külgtuul. Tuulega vajab sõidusuund pidevat korrigeerimist ning see väsitab korralikult. Tuulevaikse ilmaga probleemi pole.
Volkswagen on uhke 15 juhiabilise üle, aga kõigele vaatamata auto päris ise veel sõita ei oska. Näiteks esimese lumega lõpetas töö ees teed jälgiv kaamera. Aga tarbesõiduki elu ei peagi kerge olema.
Tagurdamisel on suureks abiks kaamera, mis on paigutatud piisavalt kõrgele ning ei määrdu ka meie kliimaoludes. Kahe vaateväljaga suured peeglid on samuti toeks, kuid kuna nad on samal kõrgusel linnaliinibusside omadega, võib tänavatel kitsaks minna.
Leedtuled valgustavad teed suurepäraselt, ent ka halogeenlaternad on väga head. Vedrustus on selgelt häälestatud pigem pehmeks, kui jäigaks ja tagab auto suurust arvestades üsna sõiduautoliku kulgemise.
HIND JA ÜLALPIDAMISKULUD
Tarbesõiduk on mõeldud töö tegemiseks ja ostuotsusel lähtutakse numbritest (TCO ehk rahaline kogukulu, kaubaruumi mõõtmed, kandevõime), need on Crafteril igati paigas.
Ent juhi töökoha ergonoomika kui esmapilgul mitteoluline detail võib kaasa tuua ärilise kasu näiteks suurema liiklusohutuse näol.
Vaatamata heale aerodünaamikale on tegu suure lauppinnaga sõidukiga ning õhutakistus mängib kütusekulus üliolulist rolli.
Keskmiseks kütusekuluks jäi automaatkasti puhul 8,3 l/100km ECO-režiimis üsna tühja auto ja väga säästliku sõidu korral, käsikastiga on võimalik saada maanteel ka alla 8 liitri.
Päriselus tuleb arvestada siiski ligi kaks liitrit suurema kuluga, kuid üle kolmetonnise täismassiga sõiduki kohta on ka see väga tubli tulemus. Palju sõltub sõidustiilist ja kiirusest.
Hooldusvälp on kuni 50 000 km ning mõne tuhande järel tuleb lisada ka AdBlued. Lämmastikoksiide muidu kontrolli alla ei saa.
Hinnakiri algab 23 500 eurost, kuid sel juhul on tegu väikseima kere ja mootoriga. Valides aga mahukama versiooni, võimsama mootori ning lisades varustust on lihtne seda kahekordistada.
Volkswagen Crafter kaubiku garantii on 4 aastat või 200 000 km. Täpsemalt saab hinnakirjaga tutvuda siin.
KOKKUVÕTTEKS
Kaubikute seas konkurentsi puudumise üle kurta ei saa. Ennekõike pakub seda suur kolmik: Renault Master, Citroen Jumper ja Peugeot Boxer, aga ka paljud teised.
Volkswagen Crafter kaubikut ostes peab põhjalikult kaaluma, mis eelised kaaluvad üles võrreldes konkurentidega soolasema hinnasildi.
Omanikjuhtidele on asi selge – mugavus ja turvalisus maksab. Teistele võib aga argumentideks olla väike kütusekulu koos oma klassi suurima kaubaruumi ja kandevõimega. Oma koht suurte kaubikute turul on tal igatahes kindlalt olemas.
PLUSSID
Sõidumugavus
Tippversiooni mahutavus
TurvavarustusMIINUSED
Hind
Tüütu automaatkast
Pildid: Mare Albri, Indrek Jakobson
