Volvo “beebsud” EX40 ja EX30 – kes neist lõhkus nunnumeetri?

Ylle Rajasaar võttis ette kõik 2025. aastal Eestis saadaolevad Volvo täiselektrilised mudelid. Omaette peatükki väärivad rootsi autotootja “nunnud” ehk pesakonna pisimad, EX40 ja EX30. Neid ühendavad bränd ja elekter ning võimalus valida nelik-ja üheteljeveo vahel – kõik muu on aga pigem nagu Päike ja Kuu. Natuke pahandust käib beebsudega asja juurde – saab selgeks, kumb neist lõhkus nunnumeetri.

Teeme algatuseks ühe lihtsa katse: Tõsta käsi, kui sa tänaval pakirobotit nähes peenikese häälega pudistama hakkad ja heldid – sul on süda õige koha peal, sest Starshipi ümaravormiline pakirobot on tunnistatud üheks nunnumaks maailmas.

Teine katse: Tõsta käsi, kui tunned tänaval ära Volvo nunnumaasturi EX40 ja kah väljud endast positiivsel moel – näiteks rõõmsalt üles-alla kareldes ja “Vaata, beebi!” hõigeldes. Sa tegid seda seitse aastat tagasi kui XC40 esimest korda liiklusse sukeldus!? Jaa, mina ka. Arvan siiani, et Valter Soosalu tegeliku kuulsuse taga on fakt, et ta ühena esimestest Volvo “nunnumaasturiga” sõitma hakkas. Ja täna!? Täna ei pane me EX40-t tähelegi. Volvo on Volvo. Ja Valter Soosalu on üliandekas multiinstrumentalist, dirigent, laulja ja… sõidab vist siiani Volvoga.

Proovime veel üks kord: Tõsta käsi, kui jääd järele vaatama tibukollasele EX30-le ja mõtled endamisi või isegi ütled kõva häälega, et just selline võiks olla ka sinu elektriauto. Me oleme samas klubis. Ma natuke hullun ka, vaatan järele ja hüüan “Hissans kui nunnu” võimidagi. EX30 tuli, nägi ja võttis kogu nunnunimbuse XC-EX40lt – väljaandeid, mis tituleerivad EX30 Volvo elektriliseks beebiks, on palju. MotorTrend ja Carbuyer sealhulgas.

Niisiis, me teame vastust, kumb neist lõhkus nunnumeetri. Tore oleks ka teada, millega, sest ehkki mõlemad on täiselektrilised Volvod, mõjuvad nad kõrvuti nagu Päike ja Kuu. Selles laulus Kuu pole Päike, kuigi ehitati esimesena – aga Kuu rooli võib istuda igal juhul kui sisepõlemismootorist või veidi kobast hübriidajamist on saanud kõrini.

EX40 ja EX30 – ühe ema kaks erinäolist last

Volvo täiselektriliste mudelite valikus esindavad EX40 ja EX30 erinevaid ajastuid. EX40, mis 6 aastat tagasi oli uue etapi algus, on täna justkui joone alla tõmbamine millelegi, mis tasapisi saab minevikuks – “vana hea” Volvo, konservatiivne, noobel, kuid moodsale ajastule kohaselt täiselektriline.

Allpool võrdlustabel tehniliste andmete kohta. Isegi autot nägemata, kuid teades Volvo olemust, võib aimata, et sihtrühmad on erinevad: EX40 sobib inimesele, kes on tegemas olulist muudatust ja soetamas esimest elektriautot, mis ühtlasi pakub kõiki tava-Volvo mugavusi. EX30 on teine tera, “popp ja noortepärane” ning kõnetab urbaniste, kes elavad üksi-kaksi või lemmikloomaga.

EX40 – liikluses lihtsalt Volvo, päriselus praktiline

Selle aluseks on 2017. aastal valminud tookord väikseim Volvo, XC40. CMA platvorm projekteeriti algusest peale kohanduma elektriajamiga.

2019 esitletigi XC40 Recharge Pure Electric mudelit, esimest seeriatootmisse jõudnud täiselektrilist Volvot. Rootsi autotootjale tähistas see olulist sammu üleminekul üksnes elektriautode tootmisele – ja kui edaspidi on mõnigi konkurent taganenud oma elektriplaanidest, siis Volvo on jäänud valitud suunale kindlaks.

Just sedasama meelekindlust väljendab ka EX40, mis peaks lähiajal läbima uuenduskuuri ning saama XC60 ja XC90-le sarnaselt keskkonsooli suure infolustitahvli.

2024. aastal tehti nimemuutus – XC40 Recharge nimetati ametlikult ümber EX40-ks. “E” viitab elektrilisele jõuallikale ning ühtlustub ülejäänud EX-de reaga. Pealtnäha turundustrikk, kuid kasutajatele teeb ühtne ning lühike nimeloogika meelespidamise lihtsamaks.

Sõitsime nädalajagu nelikveolise EX40ga. Elektriline jõuülekanne – eriti võimas Twin Motor versioon – annab EX40-le muljetavaldava dünaamika. Kiirendus on sujuv, pakkudes möödasõitudel vajalikku kindlustunnet.

Kuigi minek on kiire, pole see olemuselt sportauto. Roolitunnetus on kergem ja vähem tundlik kui EX30-l, ja selles on äratuntavalt Volvo väärikust, stabiilsust ja turvalisust. EX40 on ettearvatavalt soliidne.

EX40 sõidukogemus on ehtvolvolik, tasane ja turvaline – iseloomulik noobelklassi linnamaasturile. Tänu oma suuremale kaalule ja traditsioonilisemale vedrustuse seadele on sõit maanteel mugav ja stabiilne.

Veermik ja vedrustus summutavad tee ebatasasusi hästi, kabiinis on vaikne. Tegu on autoga, mis on loodud eelkõige pikkadeks sõitudeks ja perega liikumiseks, pakkudes juhi ja reisijate jaoks turvalist ning rahulikku keskkonda.

XC40 tundus kunagi teiste Volvodega võrreldes väike, mis väike – tõeline nunnukas. Täna mõjub see avara ja soliidsena – kui me räägime elektriautodest. Kvaliteedi osas on kabiin ekstraklass, kuigi keskkonsool on veidi moraalselt vananenud. Kõrge isteasend, suured aknad, heas proportsioonis küljepeeglid – see kõik on “vana hea” Volvo ja tekitab maru koduse ja mõnusa tunde.

Infolust põhineb Google`i op süsteemil ja see on üks paras jamps, kui oled Apple`i kasutaja. Nimelt ei paari telfa ilma juhtmeta. Ka jamasime kõikide “vanade heade” Volvode puhul ühenduvusega üldisemalt. Telefon on justkui paaritud, aga sisu kätte ei saa. No pole hullu, kasutasime Google Maps-i ja ära ei eksinud.

Kiirlaadimine on tõepoolest kiire. Jõudsime vaevu Tikupoisis lõunat süüa, juba minek. Elektrikulu jäi 17 kWh kanti 100 km kohta – see sõltub sõidustiilist.

Kuna olen XC40ga korda mitu sõitnud, ei peatu pikemalt EX40 sõidetavusel. Perele, kus kasvab kaks last, on koer, kribu ämm, peetakse suvilat ja käiakse supilauaga sõudmaas, on see täpselt paras, igavene turvaline ja ruumikas Volvo. Tagaveolise sõiduraadius on tiba suurem, kuid neli on neli. Ja hinnavahe on neil kahel umbes 6000 eurot – see kaob liisingumaksetesse üsna ära.

EX30 – peaasi, et värv on õige

Esimest korda sain Volvo EX30 täiselektrilise “beebsuga” sõita Eesti Autogala elektriautode sõidupäeval. Ma ei vaimustunud, kõik tundus ebavolvolikult võõras, plastmassine, arusaamatu. Liiatigi ei kõnetanud auto valge värv mu maitsemeeli. Sõidetavus ja särtsakus tõstsid uustulnuka isiklikus finaalnimekirjas siiski teiseks, suure ja soliidse KIA EV9 järele.

Sügisel, kui Volvod üks teise järel põhjalikumalt jutule võtsin, proovisin ära nii nelik- kui tagaveolise numpsiku – ja “numpsik” ongi õige sõna EX30 olemuse kirjeldamiseks. Nelikveolise Perfomance versioonina ülivõimas, kiirenduspedaali põhja vajutama ahvatlev sõiduk viib sõltuvusse sattununa meelemõistuse, juhiloa ja mõneks ajaks tõenäoliselt ka vabaduse.

Esimesena saime proovisõtu nelikveolise EX30. Halli karva nelikveoline oli “meh”, mis sest, et minekut on sel pööraselt – Twin Motor Perfomance aiste vahel on 64 kWh aku (neto) ja kahel elektrimootoril võimsust kuni 315 kW. Pöördemoment 543 Nm. 3,6 sekundiga “nullist sajani”. Aga hiirehall!?

Võimalik, et hall on teadlikult valitud, sest nii ei karga see kohe ninna. Enne jõuab eest ära lipsata. Mulle jäid alles nii meelemõistus, juhiluba kui vabadus – kuigi võimsusnäitajad võimaldanuks täpiks tõmmata ning riski piiril möllata, ma ei… hakanud. Sest hall. Hiirehall!

Nelikvedu on muidugi kunstiline liialdus, sest kaks elektromootorit ei tähenda, et autol kogu aeg kaks telge veavad – lülitus toimub automaatselt, vastavalt oludele. Maastikule pole EX30 mõeldud, pügamata murul ja laugel metsateel saab 17,7 cm kliirensiga sõiduk veidi hädaldades hakkama. Kruusateel on jälle lõbus.

Teiseks tuli beebs, kes lõpuks nunnumeetri katki tegi – 200 kW tagaveolisus lisas oskaja jaoks pisut lusti ning sõidukilomeetreid on ühe laadimisega rohkem kui kahemootorilisel versioonil. Energiakulu on toredalt väike, jäädes linnasi alla 10 kW/100km kohta.

Lisame kombosse silmapaistva kergelt rohekaskollase värvuse ja lihtsa-loogilise kasutuse ning rõõmus meel roolis on garanteeritud. Järelevaatajate üllatunud ja kadedad pilgud samuti.

Mul polnud aega võtmeid tagasi viies esinduses nina löristada, sest järjekorras ootasid uuenenud XC60 ja 90 pistikhübriidmudelid ja viimasena EX90. Tõsi on, et õhtu lõpuks jäi ainsana kripeldama tagaveoline erkkollane EX30. Saimegi teada, kes neist proovitutest lõhkus nunnumeetri.

EX30 on Lynk &Co 02 poolõde, jagades sellega platvormi. Kui 02-s mahub pikka kasvu juhi taha istuma minu mõõtu keskmiste gabariitidega inimene, siis EX30-s on päris kitsas. Tittede ja lemmikloomade tagaistmeltrall on tehtav, lõbusate daamide peolt koju viimiseks võtaks pigem takso. Teisalt on kabiini materjalid puhas rõõm – lapiga üle ja korras jälle. See justkui kõneleb svipsis daamide kasuks.

EX30 võib paadunud Volvo-fännil korraks lõua krampi ehmatada. Minimalism, mille keskpunktiks suur ekraan, on midagi täiesti uut. Tarkvarakeskne lähenemine on viidud maksimumi – kindalaegastki saab vaid digitaalse nupuvajutusega avada. Google`assistent on treenitud reageerima häälkäsklustele ja lihtsustab sõitmist – see avab aknaid ja krutib raadiot, sätib kliimaseadet ja otsib sihtkohti. Inglise keeles muidugi, aga on selles osas üsna leplik. Puterda nagu oskad, assistent mõistab su soove.

Ekraanikesksus ei ole alati boonus, eriti juhul, kui kasutaja pole piisavalt digipädev. Ka spidomeeter ning kogu sõiduinfo on keskekraanil – puudub tavapärane armatuuriekraan. Sa kas harjud või ostad EX40.

Sõidulatus paberil ja päris elus

Volvo WLTP-andmed annavad hea orientiiri. EX30 on tüüpiline linnaauto, ühe mootoriga 337-476 (Extended Range) km, Twin Motor Performance kuni 450 km. Üksnes linnas kulub elektrit vähem ja kilomeetreid tuleb tõhusalt juurde – kogenud sõitjad saavad vaevata 500-600 km ühe laadimisega.

EX40 liigub teises liigas: standardakuga Single Motor annab ühe laadimisega WLTP andmetel kuni 476 km, Extended Range kuni 572 km ja Twin Motor kuni 537 km. Laadimisärevust ei teki, kui temperatuur on paras, tee kuiv, sõiduviis rahulik, on ER-ga Eestis sõidetud ka 800+ kilomeetrit ühe laadimisega.

Nii EX30 kui ka EX40 kasutavad AC Type 2 ja DC CCS laadimisstandardeid. Volvo andmetel laetakse akusid  EX30 puhul 10–80% 26 min (DC 150 kW) väiksema aku konfiguratsioonis ja 28 min (DC 175 kW) suurema aku puhul. EX40 puhul on 10–80% 26 min (DC 200 kW) 70 kWh akuga ja 28 min (DC 200 kW) 82 kWh akuga.

Kodulaadimises on sama loogika: EX30 51 kWh puhul 0–100% umbes 6 tundi (3-faasiline 16 A) ja 69 kWh puhul 8 tundi; EX40 70 kWh puhul 7 tundi ja 82 kWh puhul 8 tundi.

Konkurentide elektrikaid (nt Hyundai/Kia 800V-platvorm) suudavad õigetes tingimustes laadida kiiremini ent Volvole ei ole midagi ette heita – tubli keskmik ja argipäevakasutuses kõigiti tehtav.

Volvo elektriautode akude puhul on riskid mõistlikult jagatud. XC40 puhul on teada, et kasutatakse CATL-i ja LG Energy Solutioni tooteid.  EX30 on Geely ökosüsteemi kuuluv mudel, platvormi jagatakse lisaks nimetatud Lynk & Co-le ka Smart #1 ja Zeekr X-ga. Nii odavama 49 kWh LFP akude kui ka 64 kWh NMC akude puhul on tootja reeglina CATL.

Kokkuvõtteks

EX30 suur eelis omas klassis on mõõt ja kergus ning ideaalne sobivus linnasõitudeks. Lühike teljevahe ning paljudele esialgu harjumatu tarkvarapõhisus teevad sellest vähem Volvo ja rohkem moodsa nutiseadme.

EX30 on Euro NCAP-is detsembris 2024 saanud viis tärni: täiskasvanu kaitse 88%, laste kaitse autos 85%, jalakäijate ohutus kokkupõrkel 79%, üldine ohutus 80%. Omas klassis suurepärane tulemus.

EX40 on “tavaline nunnu Volvo” ning tänases kontekstis võib “nunnu” ära jätta, sest EX30 kõrval mõjub see suure, rahuliku, soliidsena. Ja enne infolusti uuenemist pisut vanamoodsana. Aga! See on võimalus Volvoga harjunud kasutajatel valutult elektrile ümber vahetada – mis ongi ju asja mõte. Sest Rootsi autotootja liigub kindlal sammul elektrisinise tuleviku poole, tehku teised, mis tahavad.

Neile, kes jätkuvalt proovivad väita, et Volvo on “hiina auto” – kui midagi rumalat peate kindlasti ütlema siis harjutage ümber “belgia auto”, sest nii EX40 kui EX30 valmivad Belgias, Ghenti tehases. Zhangjiakou tehas Hiinas toodab nunnumeetri lõhkujaid ka, aga mitte siia regiooni. Sest mida lühemad tarneteed ja -ajad, seda rahulolevamad kliendid.

Eesti turul on Volvo peamine konkurent hetkel automaks, mis lõi automüügil jalad alt ja nina mutta. EX40 võib “vabalt, rivitult” öelda kõikidele saksa autodele – ilma naljata. Tehnoloogia on lihtsalt nii palju parem ning see, et tegu on Rootsi autoga, annab Eesti turul Volvole teatud eelise. Lisaks on maaletooja hindu mudinud nii, et need suudavad vabalt võistelda preemiumitega.

EX30-ga on asi veidi keerulisem. Teda jõllitavad kõik moodsamad kompaktelektrikad, aga eriti hiinlased. BYD, Dongfeng… ausalt öeldes, ei teagi, mis meil turul juba või kohe on. Vanadest olijatest KIA kindlasti, ja võibolla ka Cupra, mis tasapisi brändi üles ehitab. Kõik, mis on moodne, disainikas ja eristuv, on konkurent.

Hinnastamisel on EX30 algusest peale olnud üks võitlushimulisemaid, 200 kW 34 000 euro eest on super pakkumine. Sa saad selle eest lustaka auto (värv muidugi on teema!), millel on olemas kõik vajalik ning millel ei ole midagi üleliigset. Linnas on see sobiv ka pere ainsaks autoks. Maal olgu siis EX40 kõrval teine auto.

Oluline, et auto su eramaja ees on Volvo – nii on rootslased plaaninud.

Fotod ja videomaterjal: Ylle Rajasaar