Indrek Jakobson tegi proovisõidu uuenenud Volvo XC60ga. Tegu on popima rootsi legendiga XXI sajandil – ja põhjust selleks on enam ja rohkem. Indrek kirjutabki, et enimmüüdud Volvo on parim Volvo!
Kas arvad, et kliimamuutused on inimkonna lähiaastate suurim väljakutse? Kui jah, siis oled lootusetult ajast maha jäänud ning tea, et reedeti keskkonnateadlikkuse sildi all koolist poppi teha ei ole enam moes. Isegi Greta Thunberg, lapsest saati põline protestija, tähtsustab olukorda Gaza sektoris rohkem kui järjekordset hirmutavat prognoosi saabuvast kliimakatastroofist. See lihtsalt ei müü enam.
Maailm ei ole enam endine
Üle 900 eksperdi üle kogu maailma – rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühendused, ärimehed, riigimehed, teadlased ja teised – hindasid Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) ülesandel maailma ees seisvaid riske mullu augustis ja septembris.
Tulemus oli esmapilgul üllatav. TOP 10 üleilmsetest probleemidest järgmise kahe aasta jooksul seonduvad keskkonnateemadega vaid neljas ja üheksas.
Lähitulevikus domineerivad maailma riskimaastikul hoopis geopoliitiline vastasseis, valeinformatsiooni levik ja ühiskondlik polariseerumine.
Brüsseli poliitikakujundajatele ja lobistidele peaks see teadmine tõsist muret valmistama (ning tõenäoliselt valmistabki), et nende püüdlemine süsinikuheite nullvisiooni poole läheb inimestele üha vähem korda.
Mullu detsembris välja hõigatud samm tagasi oli küll väga väike, kuid sümboolne – ning tõenäoliselt ei jää see viimaseks.
Toimuv teeb tõsist tuska autotootjatele, sest nad ei saa enam üldse aru, kuhu suunas tuleks joosta. Ainus, millele nad loodavad, on lobistada ametnikke suunas, mis nende meelest on parasjagu õige. Enamasti… see ei õnnestu.
Samal ajal saabuvad teiselt poolt ookeani õpetussõnad: tollid on imevägi, mis lahendab kõik majanduse ees seisvad probleemid.
Tegelikult alustasid eurooplased enne ameeriklasi, kuna nad leidsid, et parim võimalus seista vastu Hiina elektriautode pealetungile on kehtestada neile täiendavad tollimaksud.
Seegi tundub loogiline, sest Shanghais valmistatud auto on reeglina odavam kui Münchenis või Wolfsburgis tehtu ning kui auto on kodumasina staatuses, siis ostetaksegi kuumakset. Mida väiksem, seda uhkem.
Rootsi sümbol, Hiina… siiski mitte…Volvo
Nii jõuamegi ühe Hiina – kuivõrd selle brändi tootja enamusosalus kuulub hiinlastele – auto juurde, mis ikka ei ole ka niiväga Hiina auto, sest selle tagaluugil on nii rootsipärane kiri, kui olla saab. Koos ABBA, Pipi Pikksuka, IKEA, Greta Thunbergi, dünamiidi ja võib-olla veel mõne asjaga on Volvo ( rootsi keeles “veerema”) nii rootsi asi kui olla veel saab.
Toodetagu seda kasvõi marsil, inimesed tajuvad Volvot alati “rootsi autona”. Võrdluseks mitte uskujaile – juba paar aastat kaugele ette viimseni välja müüdud kontsert-etendus „ABBA Voyage“ toimub spetsiaalselt selleks ehitatud ABBA Arenal, mis asub Ida-Londonis Queen Elizabeth Olympic Parkis, Pudding Mill Lane`il – ja sel kontserdil on “päris elusa” ABBAga täpselt sama suur seos kui osaliselt Hiinas toodetud Volvo autodel oma kunagise emamaaga. Muusika on ABBA, laval karglevad laserkujutised näevad välja nagu kunagine ABBA – ja ABBA liikmed ise ütlevad, et just sellised nad siin ja täna ongi. Volvo-ABBA, potato-potato. Selline on moodne Rootsi. Ja te võtate selle.
Volvo jääb valitud teele truuks
Ent tulles tagasi loo alguse juurde – rohepöörde leevenemine ei mõjuta kõiki autotootjaid võrdselt. Kui Info-Auto kodulehele vaadata, leiab valikust eranditult elektrifitseeritud sõidukid: kaks pistik- ja kolm kerghübriidi ning lausa kuus täiselektrilist sõiduautot.
Volvo on löögi all rohkem kui paljud teised tootjad. Loomulikult ei ole löögijõud võrdne, sest mõni tootja müüb hulgi, teine näpuotsaga. Kulbiga ette tõstes on suhteliselt suva, kas vürtsiks on diisel või roheline elekter. See on nagu automaatkohvimasina nupu vajutamine: saad seda, mida tellid, kohviuba ja piim on samad. Kui tahad kaerapiima, siis maksad lisaks ja ootad kauem.
Volvo on jäänud valitud teele truuks. Müüb mõistlikult, ei kulbi, ei kapaga vaid stabiilselt. On üks Volvo, XC60, mis eristub teistest peajagu. Eristub kõiges, nii kvaliteedis kui müüginumbrites.
Siin ei ole see koht, kus ironiseerida teemal, kuidas kolm miljonit kärbest ei saa eksida, kuna nad teavad, mis on maitsev. Selle auto müügiedu on sedavõrd põhjendatud, kui vähegi olla annab.
XC60 – tuttav ja samas nii erinev
XC60 saabus siia ilma 2008. aastal ning üheksa aastat hiljem jõudis kohale selle teine põlvkond, mida Volvole omaselt on kogu aeg pisitasa värskendatud. Tegu on hetkel toodetavatest Volvodest kõige kvaliteetsemaga ning kui öelda, et see müüb paremini kui ülejäänud mudelid kokku, oleks tegu väikese liialdusega, aga mitte väga.
Kellele Volvo tähised võõrad on, siis selgituseks, et Volvo XC60 näol on tegu mudelirivi kõrgemas keskosas paikneva linnamaasturiga, mis nii välja öelduna kõlab nagu igavuse etalon. Ent see pole Passat! Eriti “sabaga” variandis, T8 kaksikajamiga pistikhübriidina.
Jah, lisaks igavale kirjeldusele kõlab järgmine lause nagu klišee: Volvo XC60-sse istumine on nagu kohtumine sõbraga, keda pole ammu näinud ja avastamine, et ta pole pealtnäha üldse muutunud. Aga nii see on, kuna autot on täiustatud pidevalt ja natukesehaaval, nii et ainult väga vilunud silm suudab eristada, mis järjekordse värskenduse käigus paremaks sai.
Tänapäeval kirjeldatakse mõnegi 6-kohalise hinnasildiga autode sisemust kui lounge’i või “elutuba”, kuid ei takista kallim hind ilusaid sõnu ilmestada kanga ja plastikuga. Kui lõpuni aus olla, siis on enamuse sõidukite sõitjateruumid silmariivavalt sarnased. Brother from another Mother.
See pole väga paha, kui tegu on Volkswageni või Škodaga, kuid kahjuks peitub lihtsuses… igavus. Aga mitte Volvos! Seal on kõik erinev! Materjalid on teistsugused – proovi leida autot (peale Volvo), mille uste alaosa plastik on pehme? Välimus on erinev. Kõik on erinev. Käivitusnuppu tuleb pöörata, mitte vajutada ja käigukang on valmistatud Orreforsi kristallist.
See on tõsiselt cool nii otseses kui kaudses mõttes! See auto paneb tundma, et termin „Volvo kvaliteet“ pole lihtsalt sõnakõlks. Uste käepidemed tunduvad robustsed, nagu ka käigukasti valikuketas või helitugevuse pöördlüliti. Jällegi, ilma ilustamata – sõitjateruumi kujundus ja kasutatud materjalid ületavad selgelt sakslaste „suure kolmiku“ oma.
Loomulikult on sellise klassi autos ruumi piisavalt nii ees- kui tagaistmel. Ka panipaiku on piisavalt, mis annab mõista, et praktilisusega on kõik korras. Ning taha ei pea ronima ainult lapsed, vaid pikk istmepadi võimaldab seal pikki kilomeetreid mõõta ka üle keskmise pikkadel inimestel. Esiistmetest me ei räägigi!
Kriitikud võivad vinguda, et füüsilisi nuppe on vähe ja kõik on viidud püstist tahvelarvutit meenutava ekraani peale. Neil on õigus, aga selle ekraani all on suur-suur nupp, millega saab helitugevust muuta, kusjuures Bowers & Wilkinsi helisüsteem teeb tõeliselt kvaliteetset häält.
Õhkvedrustusega XC60 mitte ei veere, vaid hõljub. Sinu istumise all see auto pidevalt arvutab, analüüsib ja rakendab, pinnal aga valitseb rahu. Teekonarused? Mis need on? Ja suur linnamaastur saab hakkama ka tippversioonis „kõigest“ 19-tolliste velgedega.
Volvo mõistab, mis on tema klientide jaoks tegelikult oluline. See on sõidumugavus. Vaikus. Ja… nelikvedu. Teadaolevalt peaaegu kõik autotootjad (peale Ineose) väidavad otse või kaudselt, et sul pole nelikvedu vaja – ja koristavad selle vaikselt mudelivalikust välja. Viimane talv pani ilmselt neid teisiti mõtlema; kui kauaks, on iseküsimus. Aga mitte Volvot.
Kõik XC60-d (valida saab ühe pistikhübriidi ja ühe kerghübriidi vahel) on nelikveolised. See tähendab päris kõrget kardaanitunnelit sõitjateruumis, aga tegu on suhteliselt naeruväärse hinnaga, mida maksta selle eest, et kui su hoovist on parasjagu mööda sõitnud lumesahk, ja ummistanud su väljasõidu, ei pea mõtlema, kas ja kuidas lumevallist üle või läbi saada.
Erinevatel automarkidel on erinevad puudused, mis tuleneb nii kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest kui ka allhankijatest.
Näiteks Volkswageni nõrk koht on pidurid ja rooste, BYD-l on viletsad tuled ja kliimaseade, Volvol poolenisti Hiina autona on soojenduse-jahutusega kõik suurepärases korras, aga need tuled – iseloomulikke laternaid kutsutakse Thori haamriks, kuid tegu on XC60 nõrgima kohaga.
Valgusvihk on sedavõrd lühike, et ainult maatriks-leedid päästavad napilt päeva, kuid millegagi kiidelda pole. Et vastutulev või eessõitev auto lausa musta vihku lõigatakse, võib äärmisel juhul pidada omapäraks, kuid muus osas on nad lihtsalt nõrgad. Kahju.
Ei saa me läbi elektrita…
Ja pistikhübriidsüsteem! See kustutab hetkega kõik rohepesumaigulised valed, mida erinevad „sõltumatud instituudid“ produtseerivad, kasutades lootusetult aegunud andmeid, süüdistades kasutajaid ratsionaalses käitumises (püha ürituse nimel on ju kõik võtted lubatud) ning kuulutades laetavad hübriidid tehnoloogiliseks tupikteeks.
Seda võib isegi uskuda, kuni pole sõidetud XC60 T8-ga. Tegu on klassikalise Euroopa pistikhübriidiga. Kui veoakus paari kilomeetri jagu särtsu on, siis piisab ühest nupulevajutusest mobiiliäpis ning sõiduk soojeneb – ning teeb seda muljetavaldavalt kiiresti.
Loomulikult ei käivita Volvo selleks bensiinimootorit – milleks koormata sisepõlemismootorit ning saastada ümbritsevat keskkonda!
Ja kui näidikud ütlevad, et veoakust on jaks otsas, siis pole mõtet arvata, et elektrimootorita kunagi hakkama saad. Tegelikult ei saa aku kunagi täiesti tühjaks, seega kui tekib soov XC60-st kogu võimsus kätte saada, siis võid seda muretult teha: elektrimootor on alati toetamas.
Elektrilises režiimis suudab XC60 PHEV 18,8 kWh aku pakkuda WLTP järgi 83 kilomeetrit emissioonivaba sõiduulatust ja see peaks olema piisav isegi neile, kes elavad linnast väljas.
Talvistes tingimustes on asi mõistagi teine, kuid isegi pakasega lubas auto 59-kilomeetrist „lennukaugust“. Enamikule inimestest sellest täiesti piisab.
Kokkuvõtteks
Volvo universumisse sisenedes on täheni nimega XC60 jõudmiseks vaja 60 690 eurot, sest just siit algavad Rootsi noobelmaasturi hinnad.
Kerghübriidse versiooni B5 puhul võib stardipakule lisada umbes pool tuhat eurot. Edaspidi määrab piiri vaid see, kui palju varustust täiendavalt lisada plaanid.
See on ehtne Volvo, kõigist populaarseim, kõigist parem. Kui ma tohin midagi paluda, siis – tähtsad mehed ja naised kaugel-kaugel Hiinamaal, palun tooge diiselmootor tagasi! Euroopa kliendid tänavad teid.
XC60 on päriselt muljetavaldav auto. Selle hind on sama, mis Saksa kolmikul, aga Volvo on parem. See on väljast tagasihoidlik, ülimugav sõita, lihtne kasutada ja seest kaunilt disainitud. Ning vähem kui kümne aasta pärast ei saa sa parimat Volvot Euroopas enam osta. Seega kiirustage, seltsimehed unetud! Enimmüüdud Volvo on parim Volvo.
Plussid:
- Sõidumugavus ja vaikus (eriti õhkvedrustusega)
- Sõitjateruumi materjalide kvaliteet ja eristuv disain
- Võimekas ja efektiivne pistikhübriidsüsteem (T8)
- Nelikvedu standardvarustuses
- Väga mugavad esiistmed ja piisav ruumikus tagaistmel
Miinused:
- Nõrgad kaugtuled (lühike valgusvihk)
- Füüsiliste nuppude puudumine (enamik funktsioone ekraanil)
- Kõrge kardaanitunnel piirab taga keskel istuja jalaruumi
- Diiselmootori puudumine mudelivalikust
Viited: