Aasta tagasi alustas Toomas Vabamäe eksperimendiga, mille eesmärk oli välja selgitada, kas populaarne auto keraamiline kate on nii kasulik kui reklaamitakse. Katsejäneseks sai Vabamäe tuttuus Opel Corsa OPC, mis Tartus “keraamika” peale sai. Aasta hiljem on aeg üle vaadata, kuidas kate on vastu pidanud.
See oli 2017. aasta novembris, kui minu toona peaaegu uhiuus Opel Corsa sai endale selga keraamilise katte. Tegelikult nägi esialgne plaan ette hoopis vedelklaasiga katmist, aga Tartu kesklinnas asuva Tasku autopesula (kus seda teenust pakuti) juhataja Marko Luhamaa arvas, et ehk prooviks hoopis keraamilist katet.
Mõlemad on püsivaha asemele mõeldud pikaajalise toimega vahendid, mis aitavad auto värvkatet kaitsta. No mis mul võis selle vastu olla? Ja 2017. aasta novembri keskel saigi punane Corsa endale Ma-Fra STC Permanent Nano Coat-katte peale.
https://www.youtube.com/watch?v=zT-Ar8V7MoI
19 000 KILOMEETRIT AASTAGA
Nüüd sai sellest protseduurist aasta mööda, Corsa on vahepeal läbinud umbes 19 000 kilomeetrit. Sel puhul vaatame sealsamas Tasku autopesulas üle, kuidas keraamiline kate on säilinud.
Esmalt pestakse auto korralikult puhtaks, seejärel käiakse üle keraamilise katte hooldusvahendiga (mis peab taastama selle hüdrofoobsuse) ja siis vaatame lähemalt, kuidas vesi värvkatte peale koguneb ja sealt maha voolab – just selle järgi saab otsustada keraamika tõhususe üle.
Pärin ka seda, kui paljudele autodele Tasku pesulas vahepealse aasta jooksul keraamiline kate selga on tõmmatud. „Umbes sajale,“ arvab Marko. Ehk keskeltläbi kaks tükki nädalas.
KERAAMILINE KATE HOIAB AUTO PUHTAMANA
Aga minu kasutajakogemustest rääkides: kas midagi paistis keraamika puhul tavalisest teistmoodi? Raske öelda, sest samasugust ilma keraamilise katteta autot ju kõrval polnud ja konkreetne võrdlusmaterjal seega puudus.
Ent juba talvel paistis mulle, nagu lumi ja jää tuleksid auto pealt kergemini maha. Suvel jällegi tundus, et auto läks pesemisel puhtaks tavalisest kergemini.
Selvepesulas tulid linnusõnnik ja putukajäänused üsna kergelt lahti, värvi kahjustavat harjaga nühkimist polnud vajagi.
Ja lõpuks paistis, et auto püsib kauem puhtana. Isegi nädal pärast pesu läikis värv veel korralikult, ehkki oli juba korraliku tolmukihiga kaetud. Ju see kõik ikka keraamika teene oli. Ent mida Marko oma spetsialisti silmaga nüüd näeb, kui kõik sodi maha on pestud?
Muide, ehkki päris talve polnud selleks hetkeks meil veel olnud, mustavad Corsa küljekarbid ja poritiivad juba pigijälgedest.
„See ei loe, kui sa ise lamellrehve kasutad. Naastudega tuleb lahtist pigi ja metallitükikesi teele ja sealt autole ikkagi,“ selgitab Marko.
DEFEKTID PAISTAVAD HÄSTI VÄLJA
Pesu ja kuivatamise järel läigib Corsa nagu prillikivi. Samas paistavad nüüd välja ka kõik defektid, mis enne kõntsakihi all varjul püsisid. Õnneks pole neid palju.
Mootorikapotil hakkab silma kümmekond plekki, kus esmapilgul oleks nagu mustus maha pesemata jäänud. Suurim neist on umbes kolm sentimeetrit pikk ja sentimeeter lai. Need plekid lausa kutsuvad end küünega maha kraapima.
Aga katsu sõrmega palju tahad, plekke kompimisel tunda pole. Mis tähendab, et selle koha peal sodi pole, ent keraamika on pisut kannatada saanud.
„Putukad on enne mahapesemist ilmselt liiga kauaks peale jäänud,“ paneb Marko oma diagnoosi. Nähtavasti nii ongi, ehkki kuiva suve tõttu tundus tänavu putukaid harilikust vähem olevat.
Teine koht, millele Marko tähelepanu juhib, on parempoolne C-piilar. Sealt paistavad selged kriipimisjäljed, no mitte päris nagu liivapaberiga, aga ikkagi silmatorkavad. Mida imet?
Jõuame järeldusele, et arvatavasti on värvi kriipinud selvepesulate voolikud – need ripuvad küll laest alla pöörlevale alusele kinnitatult, kuid on ilmselt ikkagi mitmeid kordi vastu keret nühkinud. Ja eks ma selvepesulates põhiliselt autot pesemas käisingi.
EKSPERIMENT JÄTKUB
Kui need kaks kohta aga kõrvale jätta, siis tundub, et keraamiline kate on esimese aasta väga hästi vastu pidanud. Lihtsalt autokasutaja peab sõiduki pesemisel hoolsam olema.
Igatahes paistab värvi läige nüüdki ebaloomulikult hästi välja veel nädalavanusegi tolmukihi alt. Eksperiment jätkub.
VIIS NIPPI, KUIDAS TALVEL AUTO VÄRVKATET SÄÄSTA
Marko Luhamaa jagab viis head nippi, kuidas auto värvkatet meie rasketes talveoludes säästa, pesta ja harjata autot nii, et see minimaalselt kahjustada saaks.
1. Kaitse värvi püsivaha või keraamilise kattega.
2. Lumi pühi maha õrnalt. Ära kratsi iga viimast kübet ega jäätunud tükikesi harjaga. Kui sul muutub hari selliseks tuustikuks, võid kindel olla, et autogi saab kriimustada. (pilt manuses)
3. Pese autot ikka pigileotusega. Kui suveajal võib veel ilma selleta hakkama saada, siis naastrehvidega sõitmise perioodil ei saa kuidagi.
4. Autot peaks pesema vähemalt kaks korda kuus, et naastrehvide metallipuru koos sooladega pikalt kerepinda ei kahjustaks.
5. Kui auto katmine püsivaha või keraamilise kattega on liiga kallis, siis niinimetatud miinimumprogramm värvkatte kaitsmiseks võiks sisaldada kas kiirkeraamikat või kiirvaha.Loe ka veebikonstaabel Andero Sepa lugu sellest, kuidas ise keraamikat tehes kõik pekki keerata võib
Pildid: Toomas Vabamäe
