19. veebruaril saatis Liiklusseaduse muudatustega tegelev töörühm kooskõlastamiseks eelnõu, mis korrastaks mh elektritõukside kasutamise reeglid. Kuna seadusemuudatused peaksid juba 1. juulil jõustuma, on kooskõlastamisega kiire: osapooltel tuleb vastus anda 10 päeva jooksul.
Majandus-ja taristuminister Taavi Aas saatis 19. veebruaril kooskõlastusringile Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides luua asjakohased liiklusreeglid ja nõuded kasutamisele.
Olulisemad ettepanekud seaduse muutmiseks
1. Kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid nagu elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.
2. Eelnõuga lubatakse kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina sõiduteele, reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel.
3. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega.
4. Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnirihmatud kiivrit.
5. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse liikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest.
6. Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukoha kohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat.
Miks seadusemuudatust vaja on?
2019. aastal sai Eestis hoo sisse elektritõukerataste laenutamise teenus, mis osutus väga populaarseks. Rentimisega tegelesid Eestis läinud aastal kaks ettevõtet: Bolt ja Citybee.
Citybee tõukeratastega tehti kogu Baltikumis ligikaudu pool miljonit sõitu, Bolti tõukeratastega läbiti ainuüksi Tallinnas 1,5 miljonit kilomeetrit.
Järgmisteks aastateks plaanivad rentimisteenuse pakkujad laiendada tõukerataste kasutustsoone ja lisaks peetakse läbirääkimisi ka väiksemate Eesti linnadega teenuse laiendamise osas.
Kehtiv liiklusseadus ei sisalda otseselt elektritõukeratta mõistet. Selgete reeglite puudumine on tekitanud küsimusi ja vaidlusi elektritõukerataste kategoriseerimisel ja liiklusreeglite kohaldamisel.
Ebaselged reeglid väljenduvad paratamatult liikluses, kus ühe liikleja suhtes selgelt piiritletud õiguste ning kohustuste puudumine viib konfliktiolukordadeni teiste liiklejatega.
Kuna elektritõukeratastele ei kohaldu ka sõidukite tüübikinnituse reeglid, siis ei ole neile hetkel kehtestatud ka näiteks nõudeid piirkiirusele.
Sarnaselt puuduvad konkreetsed kiiruspiirangud muudele elektrilistele seadeldistele, nagu näiteks elektrilised rulad, monorattad jmt.
Kuna valdkond on arenenud kiiresti, siis ei ole ühtseid nõudeid kehtestatud ka Euroopa Liidu tasandil ning samuti on raske välja tuua ainuõiget ja ühetaolist praktikat muude Euroopa riikide näitel – riigiti on mindud nende reguleerimise osas väga erinevat teed, alates nende keelamisest kuni kategoriseerimiseni kiiruse järgi või klassifitseerides nende kasutajad pigem jalgratturiteks.
Kerged elektrisõidukid on osutunud nii Eestis kui ka mujal maailmas populaarseks ning ennustatakse populaarsuse jätkuvat kasvu.
Kergete elektriliste sõidukite keelustamine tänases olukorras oleks põhjendamatu ning põhjendamatutest keeldudest ei peetaks kinni.
Samuti ei ole mõistlik jätkata kehtiva olukorraga, kus lähtutakse ainult jalakäija abivahendite reeglistikust, mis paraku on elektritõukerataste vaates ebapiisav.
Seega valiti lahendamiseks kehtiva õiguse muutmine ning muudatuste jõustumisel asjakohaste teavituskampaaniate läbiviimine. Seadusemuudatus peaks kehtima hakkama 1. juulist 2020.
Eelnõu koostajad
Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu, teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee ning veondus- ja liiklustalituse peaspetsialistid Mait Klein ning Sven Nurk. Kaasatud olid ka maanteeameti spetsialistid.
Allikas: MKM
