Mootorrattad on tagasi teedel, autojuhtidel peab liikluses ees, taga ja külje peal olema nüüd mitu paari silmi, et tsiklit õigel ajal märgata. Statistika järgi on 3/4 mootorrattaõnnetustest kokkupõrked muude liiklusvahenditega, veerandil juhtudest saab rattur teelt välja lendamise või seinasõitmisega üksi hakkama.
Turvaline liiklemine eeldab, et nii tsiklist kui autojuht mõlemad on vastutusvõimelised juhid. Et see meeles püsiks, on teie ees Katariina kiri mootorratturile, mille uuesti avaldamine on asjakohane igal kevadel.
“Hea mootorrattur! Peagi levitab keegi teie hulgast jälle seda igakevadist kampaaniat: „Soovin jõuda elusalt koju (vms)“.
Ka mina soovin, et sa ühes tükis koju jõuaksid, seetõttu lepime nüüd kokku, et sa ei usalda seda tähtsat asja ainult autojuhi hoolde, vaid et sinu elusalt kojujõudmine on ikka meie mõlema ühine asi. Allpool on mõned mõtted, mis seda ühist eesmärki täita aitavad:
[dropcap]* [/dropcap]Kas sa usud mind, kui ütlen, et tegelikult ei märgista joon keset maanteed mootorratturite rada?
[dropcap]* [/dropcap]Linnas 150+ km/h-ni kiirendada ei ole okei; ka siis mitte, kui see toimub lennujaama läheduses. See on okei juhul, kui sa sõidad lennukiga. Kui oled segaduses, millise liiklusvahendiga on sinu puhul parajasti tegu, ei peaks sa juhtima neist ühtegi.
[dropcap]* [/dropcap]Kui sa soovid liigikaaslastele 140+ km/h püsikiirusega muljet avaldada, siis, jumala pärast, proovi seda jalgrattaga! Mootori abil sellise kiiruseni gaasi anda oskame me kõik.
[dropcap]* [/dropcap]Kui sa just pead oma nina mu auto summutisse toppima, siis anna teada ja ma pargin auto parem enne ära – ärme ürita seda niigi küsitava väärtusega akti kiirusel 110+ km/h Peterburi maanteel sooritada.
[dropcap]* [/dropcap]Kui ma teen Tartu maanteel rekkast möödasõitu ja sina teed samal ajal “mootorratturite rajalt” möödasõitu meist mõlemast, siis on see ka minu jaoks erutav – aga mitte heas mõttes.
Hea mootorrattur! See kiri sulle on kirjutatud, et öelda: mina olen sinu poolt ja annan liigeldes endast parima. Aga sellest võib jääda väheks, kui sa füüsika välja vihastad. Ilusat kevadet ja jõua elusalt koju!”
Märka mootorratturit kampaania link
Tekst: Katariina Roosipuu. Pildid: Pixabay
Väga kena artikkel!
Pea kõiki kategooriaid omava inimesena tean liikluse erinevaid finesse. Loomulikult mitte lõpuni.
Aga ma täiendan end iga päev ja primaarne eesmärk on arvestada kõikide teiste kiiklejatega- mitte sõita ummikus viibides täis katkendjoont, kuskohast teised liiklejad saaksid oma pöörde teha, ristmikust rääkimata (viha teevad töllid, kes arvavad, et see auk on neile mõeldud), arvestada sellega, kui võimalikku peatuspaika jääb vöötrada, näidata suunda, KA SÕIDUKIT SEISMA JÄTTES, RINGRISTMIKULT MAHA SÕITES, RIDA VAHETADES VÕI LIIKUMA HAKATES, anda märku inimestele, kes teavad vaid, kus on gaas, pidur ja rool, et nende tagumised tuled ei põle pimeda ajal (muide väga keeruline, kuna antud inimesed on eranditult autistid- kõrvale sõites ja signaali andes on nad klammerdunud rooli ja ei näe üldse, mis ümberringi toimub, vilguta tuledega, anna signaali või vehi kätega. Samas on sellised tondid üsna ohtlikud). Samas saage autojuhtidena aru, et keset suvepäeva keset veokaid ja busse tossu käes ja läpatavas kuumuses pole see, mis konditsioneeritud ja filtreeritud õhuga autos. Olen isegi teinud keelatud sööste, kui mingi eessõitev sõiduk tossab rohkem, kui Loll-Ivani ahi, millel ta havi käsul sõitis. Lisaks jääb ju seisvas reas üks koht vabaks! Ja kindlasti ei jää foori ette sõitnud motikas kauemaks koperdama, tõenäosus sama kiirendust omava autoga samas kohas seista on 99,9%. Hea küll, paksud chopperid venivad, aga nad ei saa oma gabariitide tõttu ka end autode vahelt mööda libistada..