Margus Värton väisas uude kohta kolinud Honda keskust Eestis ja vaatas üle selle kevade kuumemad uudised. Tallinna servas, Peetri külas asuvas Honda Center’is on lisaks tsiklitele nüüdsest saadaval ka paatidele vajalik varustus ja aiatehnika.
Kevad on käes, võta või jäta. Tsiklimesski on Tallinnas ära peetud, aga sellest me praegu ei räägi – varsti küll. Räägime hoopis sellest, et Honda, maailma suurim mootorrattatootja, tegi ümber kogu oma tsikliäri Eestis ning näitas tegelikult juba alanud hooaja uudiseid. Aga asjust ikka järjekorras…
Catweesi autopoodidest enam tsikleid ei saa
Honda tegemiste vastu huvi tundnud on senini teadnud, et mootorrattaid tuli ostmas käia Catweesi autopoodides. Sealt sai muudki – paadimootoreid, generaatoreid, muruniidukeid, aiatraktoreid ja kõike muud, mida Suur Punane toota on võtnud. Tõsi, krossi-, enduuro- ja traielirattaid tuli ostmas käia mujal, kontoris nimega HRC Eesti. HRC Eesti (millel polnud nimest hoolimata miskit pistmist Honda Racing Corporationiga ehk siis Honda võidusõiduüksusega) müüs kusagil metsa taga ilma suurema trummipõrinata neid ometigi täitsa edukalt – krossiradade sagedase väisajana võin tunnistada, et stardirivides on punaseid tsikleid jätkuvalt rohkesti.
Müüs kohe nii edukalt, et kui põhjustel, mille kohta Honda maaletooja esindaja Aivo Mälk ütles lühidalt „strateegia muutus” oli ühtäkki Catweesi asemele uut tsiklimüüjat vaja, oli HRC Eesti kohe valmis pildile astuma.
Tõsi – sellest segadust tekitavast nimest eelistati siiski loobuda ning nõnda on praeguseks Äriregistris hoopis Doohan OÜ.
See aga on oluline samavõrra vähe kui see, et näiteks Motodepoo taga oleva firma nimi on Heladora või et Velt Motocenter’i brändi taga on neid terve pinu. Jätke meelde – Honda tsiklite kodu on nüüdsest Honda Center ning veebikodu hondacenter.ee. Sellest piisab.
Honda Center kolis uutesse ruumidesse
Ennist sai mainitud, et kunagine HRC Eesti toimetas üsna nurga taga, Luige baasis. Honda Center enesele enam nii peidus olemist lubada ei saa ning nõnda jõuamegi tänase jutujupi tegeliku põhjuse juurde.
Nimelt avas Honda Center mõned päevad tagasi ametlikult oma uksed Tallinna linna piiril Tartu maantee ääres, ametliku aadressiga Tuleviku tee 2 Peetri külas.
Peetri külla kolis ka erinevate amordibrändide (WP, KYB, Showa, Öhlins) müüki, hooldust ja garantiiteenuseid pakkuv ning amortisaatorite personaliseerimise teenuseid (nii võidusõiduks kui tänavasõiduks) pakkuv ettevõte Smartshop RCD, mis kuulub samasse ettevõtete gruppi. Lisaks on valikus ka kõik see muu, mis seni Catweesi lettidel oli, autod mõistagi välja arvatud.
Niisiis on Honda Center tõesti mitut masti motokraami keskus, kuhu asja ka nendel, keda tsiklid ei tõmba. Mind tõmbavad ning ehkki mulle meeldib merel ka, jätame paadimootoritest täna rääkimata ning keskendume siiski kaherattaliste maailma uudistele.
Uus Honda Gold Wing
Kõige suurem uudis neist on kahtlemata uus Honda Gold Wing – vähemasti füüsiliselt. See 380 kg kaaluv 1,8-liitrise kuuesilindrilise boksermootoriga maanteeristleja on kindlasti omaette täispikkuses artiklit väärt ning kui lumi mälestuseks ja meie proovisõit sellega teoks saab, võtame selle kokku kokku kirjutada küll.
Seniks aga põhifaktid – kõiki mugavusi pakkuva matkatsikli etalon kaotas eelmise põlvkonnaga võrreldes 40 kg kaalu, sai uue, õõtshoobadega esivedrustuse (nagu suured BMW-d), uue seitsmekäigulise kahe siduriga DCT-automaatkäigukasti, põhjalikult näpitud mootori, hulga uut elektroonikat (sealhulga Apple CarPlay toe) ja mitu erinevat varustustaset.
Et mugavusel ja tehnilisel täiusel on hind, on hinnalipikul selgelt näha – täisvarustuses salongiratta hinnaks on 34990 eurot.
Kolmekümnest tuhandest ülalpool olevad hinnad on tippmudelite hinnataseme uus reaalsus, millega Euroopa kahaneva tsiklituru tingimustes tuleb paraku leppida. Või siis mitte leppida, aga sellestki kirjutame kunagi eraldi.
Honda Africa Twin Adventure Sports
Teine, nii muutuse suuruse kui mõõdu poolest pisut väiksem uudis on ilmarändurite ühe lemmikratta, 2016. aastal debüteerinud ja meilgi müügihitiks kujunenud CRF1000L Africa Twini uus versioon pika, kuid see-eest asja olemust hästi kirjeldava nimega Honda CRF1000L Africa Twin Adventure Sports.
Oleme baasmudelit nii automaatkäigukastiga kui ilma varemalt proovinud ning selle ideaalilähedaseks matkarattaks hinnanud, kui rännurajad peaksid metsa, kruusale või avamaastikule sattuma.
Adventure Sports läheb sel teel veel sammu edasi, pakkudes pikema käiguga ja kõrgemat vedrustust, mugavamat sõiduasendit, kõrgemat tuuleklaasi ning suuremat kütusepaaki.
Tehnikast ei ole samuti mööda mindud – käesolevaks aastaks saab ka Africa Twin enesele gaasitrossi asemele juhtme Throttle By Wire süsteemi näol. Summuteid on pisut kohendatud, õhufiltrikasti ka. Evolutsioon, mitte revolutsioon, aga õiges suunas.
Ja muidugi ei tohi unustada, et 1988. aastal turule jõudnud esimese põlvkonna Africa Twini meenutuseks on tänavune Adventure Sports seda esimest mudelit meenutavaks maalitud. Juubeliaasta ometigi.
Maksma läheb see lust käigukasti tüübist olenevalt kriips ühele või teisele poole 15000 eurot, tavamudeli saab poolteist tuhandet odavamalt. Head rattad mõlemad, valiku teeb igaüks ise.
Honda CB125R
Kolmas äsja esitletud uudisratas on sentimeetri ja kaaluga mõõtes kahtlemata uudistest kõige tillem, ent enese tähenduselt ja ambitsioonilt ehk kõige olulisem.
Muidugi saab auväärne tsiklitootja aru, et täiuslikke rattaid võib ehitada nii palju kui hing igatseb, kuid see kõik jääbki vaid tehnilise ilu demonstratsiooniks, kui mitte keegi nendega ei sõida.
Selleks, et keegi kunagi Gold Wingi või Africa Twini ostaks, peab see keegi eelnevalt motopisikuga nakatuma.
Selle nakataja rolli peavad täitma A1-kategooria rattad, millega võib sõita (sobivate lubade olemasolul) alates 16. eluaastast.
No ja katsuge mõnd teismelist mootorratturiks ahvatleda, kui sobivas võimsuses ja töömahuga tsikkel näeb välja kui mälestus kadunud kaheksakümnendatest – võimatu!
Sestap tegigi Honda uue ja igavesti popi väljanägemisega noorteratta nimega CB125R. CB on traditsiooniliselt tootja gondlisse rüütamata „alasti” tsiklite seeria, mille juured ulatuvad kunagi aegade hämaruses esimeseks superbaigiks nimetatud CB750 manu.
Tänapäeval on CB-sarjas terve hulk erineva töömahuga mudeleid 125st 1100 kuubikuni, mida kõiki ühendab printsiip „mõistlik jõudlus mõistliku raha eest”.
CB125R sai enesele igati viisaka välimuse, LED-esitule, ABSiga varustatud radiaalpidurid ja viisaka täiselektroonilise näidikupaneeli.
Kui ma oleksin tänane 16-aastane, siis oleks sellisega kooli põriseda ikka päris äge küll. 4790 eurot hinnasildil on ehk hakatuseks natuke ehmatav number küll, ent ilmselgelt saavad esimesed tsiklid tihtipeale järelturult tulema ning pole mingit põhjust arvata, et töökindel ja moodsa olemisega pisiratas ei võiks selle segmendi staariks saada.
Pildid: tootja
