Uute rataste testimine on vahva ja väljakutseid esitav tegevus ning kuna seltsis on segasem, otsustasid naismootorrattureid koondava WIMA Estonia liikmed Maris, Ewa ja Krista proovida järele BMW uued tsiklid F750GS, R1250GS ning R nineT.
Maris sõidab tegelikult ka ise juba kaks aastat F700GS-iga, kuid tõdes, et võttis pakkumise uusi rattaid proovida ikkagi põnevusega vastu. Ent kuna selleks tegevuseks peab olema aega ja testida tahaks rattaid erinevates oludes, otsustati võtta rattad laenuks kogu nädalavahetuseks.
Maris: F750GS sõitis kurvides justkui iseenesest
Reedel võtsime pärast tööd Inchcape Motorsi BMW Tallinna esindusest rattad ja suundusime otse Tammsaare tee ummikusse. Minu prooviratas ei olnud üleliia võõras – mitte nagu aastaid tagasi Austraalias, kus esimest korda GS-i proovisin.
Tookord olin Harley Davidsoni seljast tulles hädas nii jaluste asukoha, käiguvahetuse kui ka valepidi liiklusega, aga sain juba siis GS-iga kiiresti sõbraks ja nautisin kohalikke kurvilisi teid väga. Tallinna ummikus saime siiski selja märjaks ja lõpuks õhtuhämaruses maanteele pääsenuna hakkas täitsa jahe. Teel Rakverre sain vaid proovida püsikiirusehoidjat ja imetleda suurt ekraani, mis selle rattaga kaasas käib.
Järgmisel päeval tegime punktisõidu Lahemaa ilusatel teedel. WIMA punktisõit on meie väike omavaheline võistlus, kus saame punkte, kui pildistame end koos motika ja kaaslastega varem paikapandud kohtades. Meil jäid marsruudile mõnusad teed, ilusad käänulised.
Minu testsõiduk käitus igati eeskujulikult ja sain teada, et tal on olemas käiguvahetusabi ja kurvidesse suundus ratas justkui iseenesest. Mu ees sõitis nineT, mis vahetevahel kiirendustel edumaa sai, kuid selle varsti siiski kaotas.
Mu vaieldamatu lemmik F750GS juures on ekraan! Sõites ei kasuta ma prille, kuigi vajan neid lugemiseks. Seda ekraani nägin aga suurepäraselt: ja mitte ainult kiirust, mis ülisuurelt nina ees, vaid ka kõiki teisi andmeid. Ekraanil sai „lehti keerata“ vasaku käepideme juures oleva ketta abil.
Ekraanile saab külge pista mobiilseid vahendeid, mis teeb selle eriti kasutajasõbralikuks. Toredad olid ka erkkollased käepidemekaitsmed, mis olid eessõitjale peeglist suurepäraselt näha. Minu ratas oli üldse kenades värvitoonides, kollane ja must tegid temast toreda herilase. Väga hästi käsitsetav, tore, kerge ja ülimalt liikuv ratas.
Üsna teise päeva alguses tegime vahetust ja sain mõnda aega sõita R1250GS seljas. Alguses paistis see ratas veidi suur ja hirmutav, kuid peale istudes kadus see tunne täielikult.
Minu hämmastuseks oli see sama liikuv ja kerge kui F750GS, samas tohutult palju võimsam! Iste oli nii mugav, nagu istuks padjal. Tuuleklaas võttis kogu tuule kinni, nii et pikkadel maanteedel võib sellega väga mugav sõita olla. Võimsust tal jätkus ja nineT ei kiirendanud enam eest ära.
Oli tore nädalavahetus, muljeid jätkus ja uusi kogemusi uute ratastega saada on väga mõnus. F750GS lõhnas ka nagu uus ratas ja tegelikult oli mul veidi kahjugi seda ära viia, oleks veel tahtnud sellega sõita!
Ewa: nineT on ägeda välimusega, kuid pole kihutajatele
BMW R nineT välimus on superäge ning see sobib sõitmiseks ka juhile, kel pikkust napilt 165 cm. Nii ei pea sõites jalgu liialt „klappima” ega pea ka kartma rattaga tagurdades, et jalad ei toetu maha. Isteasend on väga mugav ja mootorratas kergesti käsitsetav.
Aga nii mõnigi asi oli minu harjumispärasest rattast hoopis teistmoodi – näiteks kippus boksermootor ja õhkjahutus linnaummikus üle kuumenema. Ja esimese hooga ehmatas gaasi andes ära boksermootori tugev tõmme küljele. Samuti oli harjumatu mootori vajadus rohke gaasi järele, eriti külmalt.
Kuna ma olen oma rattaga harjunud sõitma pikki vahemaid ning vastavalt sellele on ka tsikkel varustatud, andis esiklaasi puudumine suurematel kiirustel vägagi tunda. Enda hoidmine oli keerulisem ja juhtimine võttis tulenevalt tuulest õhtuks füüsiliselt päris läbi. Samas on ju tore, kui tsikli varustust arvestades ei ole võimalik liiklusreegleid rikkuda! Kuigi rattal on selleks võimsust piisavalt – 80 kW ehk 109 hj.
Sain nineT-d proovida igasugustel teedel. Kurvides on see ratas mõnusalt juhitav, kruusa peal hoiab ennast paigal, sest raskuskese on väga normaalsel kõrgusel. Ratta lühiduse tõttu kippus küll freesitud teel alaselga taguma ja enda tervisele mõeldes polnud mõtet seal kiirust arendada, kuna see ratas annab juhile läbi sabakondi tunda kõik teekonarused.
Siduriga jäin alguses liikluses veidi jänni, sest see vajas teistsugust käsitsemist kui mu enda oma: hästi konkreetseid käiguvahetusi ning rohkelt gaasi. Samas kiirendus oli väga mõnus ja võimas.
Krista: nädalavahetus R1250GS-iga andis aimu ülimast sõidumugavusest mootorrattal
Inchcape Motors Estonia võimaldas meile nädalavahetuseks proovida mootorrattaid ning esialgsel vaatlusel läbi interneti panin oma eelistusteks F750GS või R1250GS. Kui reedel neid nelja ratast ootamas nägin, siis selgus, et üks oli teistest suuruselt peajagu üle. Hirmuga mõtlesin, et ehk ikka ei pea mina sellega sõitma.
Aga just see suur iludus oligi minu nädalavahetuse sõiduriist! Osalt ka sellepärast, et ma olen meie seltskonnast kõige pikem… ja minugi jalad ulatusid nibin-nabin maha. Hirm oli küll, aga müügiinimene julgustas, et sellega on ülimugav sõita. Ja selles osas oli tal tuline õigus – ratta seljas olles ei tundunudki see enam nii suur.
Alguses linnas ummikutes ukerdades oli hirm – võõras ratas, pole enne nii suurega sõitnud, kas ikka suudan püsti hoida jne. Õnneks saime lõpuks linnast välja ja sõit võis alata. Ja siis tuli VAU! Seda sõidumõnu võin vaid ülivõrdes kirjeldada: mugav, stabiilne, püsib kindlalt teel. Kui jahe hakkas, panin käesoojendused sisse, veidi hiljem ka istmesoojenduse. Siis püsikiiruse hoidja peale ning nautisin sõitu ja ümbrust. Kui eessõitjaid vaatasin, siis ei saanud aru, miks nineT-ga sõitev Ewa niimoodi rapsib. Rakverre kohale jõudes tuli välja, et tema rattal polnud esiklaasi ning tuul ja jahe õhk räsisid päris korralikult.
R1250GS on ülihea manööverdusvõimega ja võimas. Boksermootor teeb väga mõnusat häält ja urahtab kiirendades korralikult. Eriti mugav oli suur leed-ekraan, mis näitas ära kõikvõimaliku info ja muidugi head suured numbrid. Menüüd sai mugavalt lapata käepideme küljes oleva kettaga, samuti sai valida erinevate sõidurežiimide vahel, valides selle teekonnale ja tingimustele sobiva. Turvaliseks teeb ratta ka ABS ja piduriassistent, mis on abiks hädapidurdamisel. Kõrge tuuleklaas suunab tuule ilusasti juhist mööda ja nii ei saa arugi, kui õues on külm ning tuuline.
Kokkuvõttes sain teada, mida tähendab ülim sõidumugavus mootorrattaga. Pikki sõite on sellise seljas lausa lust teha. Kui rattad tagasi viisime ja enda oma kätte sain, oli küll tunne, et istun võrri seljas.
Fotod: WIMA Estonia
