Auto teekond paberilt poodi on aastatepikkune protsess. Disaineritel ja inseneridel tuleb langetada otsus, missuguste autodega sõidavad inimesed mitme aasta pärast. Kõige muu kõrval tuleb leida sobivad värvid ning teha need ostja jaoks atraktiivseks. Sarnaselt moeloojatele muudavad autodisainerid ühe või teise vidina või värvitooni trendikaks. Seat lubas ajakirjanikud oma värvilaborisse protsessi lähemalt vaatama.
Psühholoogid võivad ju uurida, mida räägib sinu autovärv sinu iseloomu kohta, tegelikkus on märksa proosalisem – sa oled otsustanud osta oma vajadustele sobiva auto ning nüüd ulatab müügiesindaja sulle kataloogi, kust saad valida enam-vähem meeldiva värvi.
Sinu lemmikut, roosat seal vaevalt et on. Jah, sa saad seda eritellimusena muidugi küsida, aga sel juhul läheb see ka kenakesti maksma. Kes ikkagi otsustab, mis värvide vahel valida saab ja kust võtab ta õiguse öelda, et just see või teine värv on nüüd see õige ja trendikas? Ja kuhu kadus roosa? Ja miks?
Praegune kümnend öeldakse olevat tugevate värvuste päralt. Uusim trend on keerulisi eripigmente sisaldavad, enneolematuid värvusefekte tekitavad värvkatted, mille teostus oli tehniliselt võimalik juba aastaid tagasi, kuid mis on leidnud tee tootmisliinidele alles peale suurt majanduslangust, aastatel 2008-2010.
Suur moeröögatus on mattvärviga kaetud kere – selline mitteläikiv ja mittepeegeldav tulemus on saavutatav tänu innovaatilistele pesemiskindlatele mattlakkidele. Tehnoloogia töötati välja juba üheksakümnendate lõpus, turule jõudis see julge kümmekond aastat hiljem. Kelle huvides on nii kaua venitada? Seat laboris püüame sellele küsimusele vastuse leida.
[sam_pro id=”1_1″ codes=”true”]
VALGE KUI ALGUS JA LÕPP
Tulevaste värvitrendide ennustamine on tänamatu töö – valitseb arvamuste paljusus ja tihtipeale lähevad need ennustused üksteisest ka kardinaalselt lahku. Ühes on eksperdid veendunud – on üks värv, mis kunagi kaardilt ei kao . See on baasvärv valge, mida tihti nimetatakse ka värvi puudumiseks.
Valge auto omamine ei pruugi vihjata odavusele ja omaniku kitsidusele, see võib olla praktiline lähenemine või siis hoopiski nostalgiline kummardus möödunud sajandi kuldsetele kolmekümnendatele, mil iga enesest lugupidav härrasmees või noobel näitlejatar sõitis ringi valge autoga.
Ka Seati laboris ei ole valge kuskile kadunud, seda sobitatakse erinevate toonidega. Valge on kõige algus; ja must võiks olla selle loogika järgi kõige lõpp, aga on ajaloolises plaanis hoopiski ise kõige algus – autotööstuse isa Henry Ford kattis alguses valdava osa sõidukeid vaid musta värvikihiga, sest pigmenttehnoloogiaid ei olnud toona veel arenenud. Alles kolmekümnendatel avanes vikerkaarevärav ning sealt peale on iga kümnend toonud mõne seninägematult innovaatilise tehnoloogia värviteadusse.
TILLUKE AUTO, KIRKAMAD VÄRVID
Tuleviku ennustamine ei tohigi lihtne olla, eriti, kui see puudutab väga paljusid inimesi. Moetrendide loomine on autotööstuses kordi keerulisem kui uue kollektsiooni kleitide ja kingade paiskamine kiirmoekettide müügilaudadele. Me räägime autotööstuses mitmetest aastate pikkusest ette mõtlemisest – autovärvide valimise puhul on tegu minimaalselt kolmeaastase “etteteatamisajaga”.
Seati värvilabori disainerite ja keemikute ees seisab ülesanne, otsustada, mis toonis katte-ja dekoratiivmaterjale, tekstiili, nahka, kroomi jm. kasutada salongis ning milliseid kerevärve kliendile pakkuda. Lähtuda hetke moetrendidest oleks lühinägelik; hoomata tuleb tervikpilti, mis muuhulgas hõlmab inimeste harjumuste muutusi, tehnoloogiate arengut, majanduskasvu ja paljut muud.
https://www.youtube.com/watch?v=KHzTMBZnX8g
Seati uue mudeli värvikaardile jõuab 12 värvitooni, eksimise ruumi ei ole siin just eriti palju. Värvivaliku üheks kriteeriumiks on auto kujustus ja suurus; pisikesi autosid võib rüütada erksamalt, suurtele sõidukitele sobivad soliidsed tumedad metallikvärvid. Sportauto ei saa olla sama värvi kui suur pargimaastur; populaarsed kõikjalsõitjad maalitakse seetõttu looduslähedasemaks, konservatiivsemaks.
Palju sõltub ka sihtrühmast, kellele mudeli müügiteravik suunatakse. Noortele mõeldud sõidukid on julgelt kirkavärvilised, seeniorid aga tahavad rahu ja vaikust näha peegeldumas ka auto pinnalt. Omakorda mõjutab mudeli värvikaarti ka piirkond, kus seda müüma hakatakse – eri kultuurides domineerivad erinevad värvid ja on välja kujunenud kindlad traditsioonid, mida ei saa eirata.
Kogu selle virr-varri juures on kolm värvitooni, mis mitte kunagi ja mitte kuskil alt ei vea. Valgest juba rääkisime, aga lisaks “värvitule” valgele lähevad hästi kaubaks ka must ja hall. Need kolm on uuringute ja statistika põhjal Euroopas kõige populaarsemad värvid. Eesti turg lähivaates on Euroopa osa – ka siin müüvad kõige paremini valge, hall ja… määramatu (määrdumatu) pruun toon.
UURINGUPÕHINE LÄHENEMINE VÕI SIISKI EMOTSIOONID?
Nüüd jõuame hallile alale – lisaks auto kujule, suurusele, sihtrühmale ja sooritusvõimele hakkab värvilabor lahkama arvamusliidrite, psühholoogide, analüütikute seisukohti. Teadusuuringud, analüüsid, arvutused ühelt poolt, arhitektuur ja moevoolud teiselt poolt – nii hakkavad värvilaboris mõtted looma.
Loovus kohtab värvimaailma laborante, kelle ülesandeks on toredatest ideedest keemiliste protsesside kaudu visandada tulemus: selleks, et luua uut värvitooni, tuleb läbi töötada vähemalt 100 retsepti ja kulutada katsetuste kägus vähemalt tonn värvi. Suure maalritöö alguses on aga alati kolm põhikomponenti: värvipigmendid, alumiinium ja lakid.
Seati laboris hinnatakse loovat mõtlemist ja lausa luuletamist. Retseptuuri väljatöötamise üheks oluliseks komponendiks on formaadiraamat ehk ideede kogum, millist värvi autot kõigepealt avalikkusele esitletakse ning millist emotsiooni sellega koos müüakse. Lugu müüb kui seda osatakse jutustada nii, et see meelde jääb.
Näiteks Seati uusima suure kõikjalsõitja, Ateca puhul veeretatakse juttu Barcelona päikesetõusust. Samoa Orange on toon, mis rannikuäärse linna intensiivset soojust õhkavatest varahommikutoonidest inspireerituna jõuab esimesena Atecaga koos avalikkuseni. Loomulikult ei avalda ükski insener ega keemik saladust, mida kõike sellesse metaljalt sädelevasse oranži tooni sisse pandud on. Jääme ikka põhikomponentide juurde.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Ühesõnaga, selget vastust, kes meie eest mõtleb ja auto värvi üle otsustab, me ei saanud. On selge, et iga tootja võitleb iseenda eest ning statistikat vaadates ei peaks see võitlus ju teab kui keeruline olema – kolm kaheteistkümnest on kindlalt teada.
Must, valge, hall – igal juhul läheb kaubaks; põnevuse lisamiseks võib neile anda mingeid lahedaid nimesid. Edasi – vaadata, mis on TOP10-s. Põhivärvid – sinine, punane, hõbedane,… ja anda neile huvitavad nimed. Jääb üle 2 värvi. Ateca puhul päikesetõusuoranž ja… midagi veel. Tehtud.
Mis siin keerulist on, lõppude – lõpuks? Tehke meile auto, mis sõidab, näeb hea välja ja peab hästi vastu; ja me oleme õnnelikumad kui “tibu-kes-kaotas-raskes-võitluses-vanemad-aga-kelle-me-leidsime-ja-panime-kirssidega-tordile-kokku-tuligi-see-värv-mis-tegelikult-on-hall” – turundusmöla kuulates. Ateca, muuseas, lubab head autot. See oranž päikesetõus… no ei tea, ei tea. Meestele pidavat meeldima, kui allpool lisatud lugu.
Allikas ja meedia: Seat, automaalrite õppematerjal
http://www.accelerista.com/auto/auto-varv/
