Kõrvalised tegevused autoroolis jätavad auto pikaks ajaks juhita. Meie videoeksperiment tõestab, et nn. juhita autod sõidavad meie teedel juba ammu. Enamasti põhjustab “robotjuhtimist” roolimobiilik, aga selgub, et ka söömine ja joomine roolis on rohkem kui ohtlikud.
Auto juhtimine on tegevus, mis peaks haarama juhi tähelepanu sajaprotsendiliselt. Suur osa autojuhtidest aga on oma oskustes nii kindlad, et tegelevad sõidu ajal muude asjadega, teadvustamata, et suurem osa liiklusõnnetusi – koguni 80% – on tingitud valedest juhtimisvõtetest või tähelepanu hajumisest.
2015. aastal Eestis tehtud uuringust selgub, et 71% autojuhtidest kasutab auto juhtimise ajal mobiiltelefoni. Ameerika värskeim autojuhtide küsitlus näitab, et 70% neist sööb samal ajal kui autot juhib ning koguni 83% ei pea paljuks roolida ja juua näiteks kohvi või karastusjooke.
Selleks, et võtta kõrvalistmelt või panipaigast mobiiltelefon või kirjutada sõnum, vaatab juht keskmiselt kuni 5 sekundit mujale kui tee peale.
Kiirusel 50 km/h tähendab see kuni 70 meetrit teadmatust, maanteel 90 km/h liikudes aga 125 meetrit pimesõitu. Teele astuv jalakäija, üle maantee jalutav loom või ootamatu takistus jäävad märkamata igal juhul.
Tegime Laitse Rally Park’i suletud rajal eksperimendi ning tõestasime, et isesõitvad autod on meie teedel juba ammu liikvel.
Selleks palusime meie klipi peategelasel, Sandral autoga sõitmise ajal juua pudelist lonks vett ning saata sõnumi, sisuga “OK”. Selgub, et 5 sekundit on vaid veemäe jääpealne osa, auto peab päriselus nende lihtsate tegevuste ajal kehastuma tõeliseks isesõitjaks oluliselt pikemaks ajaks.
“Roolis vastutan mina” on tehnikaportaali Accelerista ja autokooli Juhiluba õpetajate koostöös sündinud videoprojekt. Ettevõtmist toetasid Maanteeamet, Info-Auto Forte ning mitmed vabatahtlikud. Kaheksas lühiklipis on näha tüüpolukorrad, kus autojuhid kipuvad oma oskusi ülehindama ning lihtsad lahendused vigade vältimiseks. Meie kõigi soov on, et igaüks, kes rooli istub, mõistab, kui suur on autojuhi vastutus inimelude säästmisel.
VAATA KLIPIST, KUI KAUAKS LONKS VETT JA SMS AUTO ISESÕITVAKS MUUTSID
ISESÕITVAD AUTOD ON JUBA TEEDEL
Kõva arutelu käib selle üle, millal ja mismoodi isesõitvad autod meie teedele tulevad. Karm tõde on, et isesõitvad autod on j u b a teedel ning roolis sahmerdades pruugib meist igaühel selline istumise all olla.
Kuidas tundub väljavaade olla liikluses a i n u s juht, kes sõidu ajal sõidab? Päris kehv. Paraku, 71% kõigist juhtidest on aeg-ajalt ninapidi telefonis ja vaid 10 protsenti ei söö ega joo roolis. See on igapäevareaalsus, millega tuleb silmitsi seista.
Meie käsutuses oli Laitses suletud rada, mille läbimiseks ei peaks täie tähelepanuga tegevuse juures olles kuluma rohkem kui minut. Sandral kulus koos vee lonksamise ja sms-i saatmisega selleks aga rohkem kui kaks minutit.
1. Lonks vett jättis auto 32 sekundiks juhita
2. Sõnum “OK” tegi autost 25 sekundiks isesõitva
3. 1 minut ja 28 sekundit hoidis Sandra roolil vaid ühte kätt: see tähendab poole võrra vähem tagasisidet teelt ning poole võrra vähem võimalust takistusest kõrvale põigata
4. Kõrvaltegevuste ajal kaldus auto teesererva ning vajus vastassuunavööndisse: see tähendab, et sellisel moel isesõitev auto on kehastunud tapariistaks ning seda ei tea ei roolis olev juht ega kaasliiklejad
ÕIGE ON KÕIK MUUD TEGEVUSED TEHA ÄRA ENNE SÕITMA ASUMIST!
[dropcap]! [/dropcap]sõidu ajaks pane telefon hääletule režiimile ning suletud panipaika
[dropcap]! [/dropcap]joogipudel paiguta kindlalt hoidikusse, veendu, et see ei pääse sõidu ajal liikuma
Turu-Uuringute AS-i 2015.a uuringu kohaselt kasutab 71% Eesti autojuhtidest sõidu ajal mobiili ning nendest 99% vastab roolis olles kõnedele.
Telefoni kasutatakse roolis ka pildistamiseks ja tekstisõnumite või sotsiaalmeedia postituste lugemiseks, 6% kasutajatest loeb roolis olles ka uudiseid ja surfab internetis.
[dropcap]! [/dropcap]Mobiiltelefoni kasutamine roolis häirib juhti samaaegselt nii manuaalsel, visuaalsel, auditoorsel kui ka tunnetuslikul (kognitiivsel) tasandil.
[dropcap]! [/dropcap]Numbri valimine nõuab meilt vähemalt ühe käe roolilt võtmist (manuaalne), visuaalselt vajame kindlust, et valime õige kontakti, kõnes olles on juht hõivatud kõne kuulamisega (auditoorne) ning ka tunnetuslikul tasandil mõtetes kõnesse süvenenud ning sõitu jätkatakse “autopiloodil”.
[dropcap]! [/dropcap]Juhil on liiklusohutuse seisukohalt võrdselt ohtlik rääkida nii käes hoitud telefoniga kui käed vaba seadet kasutades (Neyens and Boyle 2007; Harbluk et al. 2007).
[dropcap]! [/dropcap]Mida kogenum on autojuht, seda sagedamini ta kasutab roolis olles telefoni. Suurema läbisõiduga juhid kasutavad telefoni teistega võrreldes sagedamini ainult kõnedele vastamiseks ja tööga seotud kõnede tegemiseks, mitte muudeks tegevusteks.
[dropcap]! [/dropcap]Mehed kasutavad roolis telefoni kõigiks tegevusteks naistest sagedamini. Kõige rohkem teevad seda autojuhid vanuses 25-34 ning kõige vähem seeniorid, vanuses 65+. Noored paistavad teistest märksa enam silma tekstisõnumite ja sotsiaalmeedia kasutamisega.
[dropcap]! [/dropcap]Roolis kasutab vabakäeseadet 53% autojuhtidest. Vabakäeseade aga hajutab juhi tähelepanu sama palju kui käes hoitav telefon.
[dropcap]! [/dropcap]Kõige ohtlikumad on roolis olles kõnede vastuvõtmine, rääkimine, numbri valimine ja telefoni otsimine autost või kotist.
[dropcap]! [/dropcap]Kaardirakenduse või navi vaatamine viib tähelepanu juhtimiselt samamoodi kõrvale – 19% liiklusohtlikest juhtudest on seotud just nimelt navi seiramisega.
[dropcap]! [/dropcap]66% Turu Uuringute AS küsitlusele vastanutest väitis, et ta võiks telefoni roolis olles ka üldse mitte kasutada. Seega on telefoni kasutamine mõttetu, kahjulik ja ohtlik harjumus.
[dropcap]! [/dropcap]Peamiseks põhjuseks, millega inimesed enda roolis olles telefoniga rääkimist põhjendavad, on surve olla alati kättesaadav ning tekkiv halb emotsioon, kui jätad kõnele vastamata.
[dropcap]! [/dropcap]34% juhtidest on sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikesse olukordadesse. Sagedasemad on tähelepanu kadumine liikluse suhtes ja kiiruse langemine.
[dropcap]! [/dropcap]Paljud juhid on sattunud kõrvaliste tegevuste tõttu ka märksa ohtlikumatesse olukordadesse, nagu näiteks auto kaldumine oma reast kõrvale, äkkpidurdused, liiklusmärkide, jalakäijate või valgusfoori mittemärkamine.
[dropcap]! [/dropcap]Karmimaid karistusi ebaseadusliku mobiilikasutamise eest pooldab 44% vastanutest, täielikult telefoni kasutamise ärakeelamise poolt on siiski vaid 12% elanikest.
VEEL JÕHKRAID FAKTE
[dropcap]! [/dropcap]Euroopa Komisjonile koostatud ülevaatest nähtub, et telefoniga rääkimise ajal on juhi reaktsioon 30% aeglasem võrreldes sõiduki juhtimisega alkoholijoobes (alkoholi kontsentratsioon veres on 80mg/100ml) ja 50% aeglasem kui normaalsetel juhtimistingimustel.
[dropcap]! [/dropcap]Sõnumite saatmine on üks ohtlikumaid tegevusi autoroolis. Virginia Tehnoloogiaülikooli Transpordiinstituut leidis, et auto- (eriti veoauto) roolis tõstab “sõnumeerimine” õnnetuse võimalust 23 korda.
[dropcap]! [/dropcap]Kanadas läbi viidud uuringus järeldati, et sõidu ajal sõnumite saatmine võib olla isegi ohtlikum kui kanepi mõju all juhtimine.
[dropcap]! [/dropcap]Sõnumite saatmine aeglustab juhi reageerimisvõimet 35%, samal ajal kanep aeglustab seda 21%. Enamus inimestest ei istuks kunagi rooli taha, kui nad on tarvitanud alkoholi või narkootikume, kuid roolis telefoniga rääkides sellele ei mõelda.
[dropcap]! [/dropcap]Hinnanguliselt hukkub Rootsis igal aastal sõidu ajal mobiiltelefoni kasutamise tagajärjel 10–20 inimest.
[dropcap]! [/dropcap]Hollandis järeldati, et igal aastal oleks ennetatud 600 inimese hukkumist või vigastusi, kui sõidu ajal mobiiltelefoni ei oleks üldse kasutatud.
[dropcap]! [/dropcap]Ameerika Ühendriikides hukkub aastas kõrvalistest tegevustest põhjustatud liiklusõnnetustes rohkem inimesi kui oli ohvreid 9/11 terrorirünnakutes.
[dropcap]! [/dropcap]Soome liiklusõnnetuste uurijate sõnul on igal aastal kolme surmaga lõppenud õnnetuse korral mobiiltelefoni kasutamine keskne riskitegur.
See on nüüd küll otsast lõpuni selgeks saanud, et me ei taha liiklusesse kontrollimatult isesõitvaid autosid.
Ka see teadmine on olemas, et 5 sekundit on lapsejutt – tegelikult võtab isegi lonks vett viis korda kauemaks ajaks juhilt tähelepanu ja autolt sõiduvõimekuse.
[dropcap]! [/dropcap]Neli soomlast viiest peab sõidu ajal tekstisõnumite saatmist ja sotsiaalmeedias kommenteerimist raskeks rikkumiseks. Sellist tegevust peetakse samaväärseks juhiloata sõitmise või punase tule alt läbisõitmisega.
[dropcap]! [/dropcap]Enamikes EL riikides, Austraalias, osades Kanada provintsides ja Ameerika Ühendriikide osariikides on käeshoitavate telefonide sõidu ajal kasutamine ebaseaduslik.
[dropcap]! [/dropcap]EL riikides piirab Portugal lisaks käeshoitavate seadmete kasutamisele ka vabakäetelefonide kasutamist.
[dropcap]! [/dropcap]Ameerika Ühendriikides ei saa esmase juhiloa omanik enam püsivat juhiluba, kui ta esmase juhiloa perioodil on kasutanud autotelefoni, sama puudutab ka koolibussijuhte.
[dropcap]! [/dropcap]Kanadas kutsutakse perearste üles vestlema patsientidega korralises tervisekontrollis mobiiltelefoni kasutamisest sõidu ajal. See peaks olema sama elementaarne teema kui südame-veresoonkonna haigustele, diabeedile ja suitsetamisest loobumisele keskendumine.
Eestis peame ise tublid olema ja telefoni sõidu ajal käest panema ning mitte jooma ega sööma autoroolis olles. Meid on vähe ning isegi Vabariigi President on pidanud vajalikuks inimesi üles kutsuda korralikumalt liiklema.
Allikas: Maanteeamet, Juhiluba, Inseneeria, Turu-Uuringute AS
Roolimobiilikud põhjustavad aastas 730 liiklusõnnetust ja on sama ohtlikud kui roolijoodikud
