Suvine puhkusteaeg seab lapsevanemad probleemi ette: mida lastega teha ja kuhu üheskoos minna? Accelerista Muuseumikratt teeb aeg-ajalt suviseid väljasõite linnasüdamest kaugemale jäävate huviväärsuste juurde ja annab omapoolseid soovitusi. Kas minna või mitte minna? Mis maksab ja mis selle raha eest saab? Kellele sobib?
Mõni nädal tagasi ilmus Automuuseumi Facebooki lehele pisike teade, et muuseum on kolinud Halingale, Via Baltica maantee 103. kilomeetrile. Võtsime muuseumiga ühendust ja uurisime asja lähemalt. Oleksime tahtnud teha põhjalikuma pressikülastuse, teha pilte ja rääkida muuseumiomaniku, Peter/Peeter Kalliga juttu. Saime vastuseks lakoonilise kirja, et pressiüritus korraldatakse tõenäoliselt juulis kõigile ajakirjanikele ühiselt ja enne infot ei jagata.
AUTOMUUSEUM KUNAGISES KUULSAS KAUBANDUSKESKUSES
Juuli on magusaim suvepuhkuste aeg, otsustasime pressiüritust mitte ootama jääda ja teha Automuuseumi üllatusvisiidi. Muuseumi leidmine on jõukohane igaühele, kes Tallinn-Pärnu maanteel sõidab. Mõni kilomeeter enne hakkavad suured sildid tee ääres Automuuseumi poole juhatama ning Halinga keskuse teeotsal näitab nool õige maja suunas.
Üheksakümnendatel oli Halinga üks esimesi kaubanduskeskusi, kust sai hea raha eest osta alkoholi ja riidekaupa. Bussidega veeti kohale soome turiste ning kohalik rahvas tegi Tallinna või Pärnu sõites söökla juures kohustusliku peatuse. Tasapisi läks elu lahedamaks ja kaubanduskeskused kolisid linna. Halinga suri välja. Täna tegutseb siin söögikoht, kuskil nurgas pakutakse öömaja ning kaubanduskeskuse pinnale on nüüd kolinud Automuuseum.
EKSPOSITSIOON
Ekspositsioon – rohkem kui poolsada sõidukit – on kenasti üks teise kõrvale suurde saali spaleeris seisma laotud. Autode vahel saab ringi käia, pildistamiseks palju ruumi ei ole, liiga tihedalt seisavad iludused üks teise kõrval. Saali läbikäimine võtab maksimaalselt paarkümmend minutit. Ilmselt kuluks rohkem aega ja oleks põnevam, kui kohapeal pakutaks juhendatud ekskursiooni võimalust. Praegu on iga masina kõrval silt olulisemate andmetega.
Pisemale lapsele tuleb lapsevanemal need sildid ette lugeda ja selgitusi anda. See eeldab, et on tehtud korralik kodutöö ja end eksponaatidega kurssi viidud. Tegelikult tahaks isegi rohkem teada.
Muuseumi kodulehelt leiab ühe ekspositsiooni tutvustava lõigu (vt. allpool kursiivis). Jutt käib veel Tallinna Automuuseumist, aga Halingale kolinud väljapanek on eri andmetel Tallinna Automuuseumi filiaal või siis ikkagi seesama ekspositsioon, mis Hipodroomi kõrvalt Via Baltica teeservale lükati.
Väljapaneku võiks jagada kahte osasse: erinevatest riikidest, erineva vanusega huvitavamad mudelid tootjatelt, kellel on juba pikk ajalugu seljataga ja lisaks nn. Nostalgiaautod. Nende viimaste all on silmas peetud ENSV ajal kasutusel olnud autod. Just need autod on meie inimestele tihti väga lähedased ja olid nii mõnelgi juhul kui pereliikmed. Ilmselt igas eesti peres on olnud kas isal, vanaisal või kellegil lähedasel just üks selline auto. See periood käsitleb autosid ajast 1946-1991.
HINNAD JA LAHTIOLEKUAJAD
Kui uskuda FB lehte, ei puhka Automuuseum ühelgi suvepäeval. Suvisel ajal on muuseum igapäevaselt avatud kell 11.00 – 19.00. Tõenäoliselt puhkustebuumi lõppedes siiski igapäevaselt kohta lahti ei hoita ja tuleb jälgida infot kodulehel.
Muuseumi külastuse hinnad: täispilet 8€, tudeng, õpilane, pensionär, invaliid, ajateenija 5€, perepilet 20€, alla 6-aastased lapsed tasuta.
Näitusepind koosneb kolmest ruumist: suur hall ekspositsiooni jaoks, väiksem ruum erinevate infotahvlite ja mudelautode kollektsiooniga (muuhulgas leiab sealt Nissan Leafi kaisukaru-suuruse mudeli) ning piletimüük, kust saab ka mudelautosid ja mõne muu meene kaasa osta. Tundub, et väiksemat saali, kus seinal pildid ja vitriinides mudelid, on võimalik kasutada näiteks pereürituste korraldamiseks.
Seda, kas Wi-Fi on, ei märganud küsida, kõrvalasuvas söögikohas on vabalevi internet täiesti olemas. Ning sealt saab ka söögid ja joogid võtta – nii pikk see Automuuseumi külastus ometi ei ole, et kogu aeg midagi sööma peaks.
KAS MINNA VÕI MITTE?
Peter/Peeter Kalli on teinud ära suure töö vanaautode väärindamises. Tema algatus, teha era-automuuseum, väärib ju toetamist. Ühe korra võiks ära käia; ka tasub jälgida FB infot, aeg-ajalt toimub eriüritusi. Perega minnes on pilet odavam kui kahekesi (kui just pole soodustusele õigusi).
Üksikpileti hind on kallis ja seda tunnistas ka administraator, kes ütles, et mõni inimene on hinda nähes uksel ringi pööranud ja lahkunud. 8 euro eest võimalus autode vahel ringi jalutada ei ole võib-olla igaühe jaoks piisav meelelahutus. Peab olema tõeline autofänn, et seda nautida.
Kaheksane tütarlaps leidis, et vanaautod on väga põnevad, aga nende kohta võiks keegi rohkem rääkida ning osa autosid võiksid olla avatud sisse istumiseks ja isegi sõitmiseks. Märksa rohkem pakkusid huvi pildid ja mudelikollektsioon ning võimalus, täiendada oma kodust kogu mõne uue mudelautoga.
Loe Olev Toomi lugu Peter Kalliga
Vaata lisa Automuuseumi kodulehelt
Vaata Automuuseumi Facebooki lehelt värskemat infot
