Elektriautod on lähitulevikus kuum kaup. Ka Eestis, kus korteri- ja kontoriinimesi teeb nõutuks, kus tulevikus oma e-autot laadida. Küsisin majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kes peaks võtma initsiatiivi ja vastutuse, et ükski uusarendus ei saaks kasutusluba enne kui loodud on laadimiseks vajalik taristu. Rasmus Ruuda koostas vastused.
Elektriautode avaliku laadimisega on Eestis suhteliselt hästi: suurima võrguga Elektrilevi lubab aasta lõpuks umbes 200 kiirlaadijat, Eleport 160 laadimispunkti, millest osa on kiired, osa keskkiired (nt kaubanduskeskuste) laadijad.
Level2 pakub aga võimalust kontorihoonele või kortermajale keskkiiret “maksa ja lae” lahendust. Sarnast teenust on pakkumas veel paar väiksemat tegijat. Üle Eesti kokku on avalikke laadimispunkte kokku mõnisada.
Seda, kui palju on tänasel päeval Eestis elektriautosid (BEV) ja pistikhübriide (PHEV), mis samuti laadijat küsivad, teab maanteeamet. 2019. aasta viimased andmed on 10. veebruari seisuga veel laekumata.
Maanteeameti andmetel on 10.02.2020 seisuga Eestis 4548 elektriajamiga sõidukit, aga sinna hulka on loetud HEV ja PHEV tüüpi sõidukid. Neist laadimist tahavad BEV-d ja PHEV-d.
Elektriauto ei taha ainult kiirlaadimist
Elektriauto akude tervise seisukohalt on väga tähtis seda mitte ainult kiirlaadijates kuumutada ning seepärast annab või müüb enamus tootjaid komplektis sobiva seinalaadija, millega kodus rahulikult (näiteks üleöö) akudesse energiat pakkida.
Norra ja Madalmaade uuringutest on selgunud, et valdav osa omanikke laevadki autosid kodus, kiirlaadijaid kerkivad päevakorda pikematel sõitudel. Tipptundidel ja pühade ajal on need ka umbes, seega hindab mõistlik kasutaja aega ja võimalusi ja kasutab kiirlaadijaid pigem hädakorral.
E-autode tootjad soovitavad autosid laadida kas kodus või aeglasemates avalikes laadijates. Peugeot’ on pakkunud välja isegi suhtarvu: 1 kiirlaadimine, vähemalt 3 aeglast laadimist, et aku kestaks.
Asi üldjoontes selge: kui on kiire minek, lükkad Enefit Volti või Eleporti saba taha, sirtsti, ja tehtud: 100 kW võimsusel (juhul kui auto suudab nii palju korraga vastu võtta) on 100 km sõiduraadiust 20 minutiga käes – vetsus käidud, kohv joodud ja kabanoss sisse rullitud.
Kaubanduskeskusse minnes lükkad tunnikeseks juhtme seina ja võtad kah natuke särtsu juurde. Aga kodus laadimist ei saa suurtes kortermajades või ka kontoritundide ajal paljud endale lubada, aeglaseid laadijaid lihtsalt ei ole.
2020. e-autode laadimiskriisi ei too
Praegu on elektriautosid vähe: kogukonna Elektriautod Eestis eestvedaja Martin Rinne andmetel võeti mullu registris arvele 176 elektriautot, tunamullu 64. Tänavu lisandub umbes 300, ehkki AMTELi ennustus on optimistlikud 500.
Kui 2018. luges Rinne kokku 1254 e-sõidukit, siis nüüdseks on neid umbkaudu 1400 – 2019. aasta viimased andmed ei ole siiani laekunud.
Tabelis on ainult M1(G) kategooria sõidukid ehk sõiduautod kuna N1 kohta registris andmed puuduvad. Teisisõnu on ühte ja ainsat õiget numbrit ka kõige parematel keeruline välja öelda.
| Mark | Mudel | Arv |
| AUDI | AUDI E-TRON | 8 |
| BMW I | I3 | 55 |
| BMW I | I3S | 7 |
| CITROEN | C-ZERO | 3 |
| DACIA | SANDERO | 1 |
| FIAT | 500 | 2 |
| GAZ | 20 | 1 |
| HYUNDAI | IONIQ | 9 |
| HYUNDAI | KONA | 8 |
| JAGUAR | I-PACE | 5 |
| KIA | SOUL | 6 |
| MIA | MIA | 11 |
| MICRO-VETT | FIORINO ELETTRICO | 10 |
| MITSUBISHI | I-MIEV | 544 |
| NISSAN | E-NV200 | 15 |
| NISSAN | LEAF | 364 |
| NISSAN | LEAF 30KWH | 55 |
| NISSAN | LEAF 40KWH | 86 |
| NISSAN | LEAF 62KWH | 5 |
| OMAVALMISTATUD | ZEV SEVEN | 1 |
| PEUGEOT | ION | 1 |
| RENAULT | FLUENCE Z.E | 1 |
| RENAULT | ZOE | 17 |
| RENAULT | ZOE Z.E | 1 |
| TAZZARI | CITYSPORT EMI | 10 |
| TESLA | MODEL 3 | 3 |
| TESLA MOTORS | MODEL S | 72 |
| TESLA MOTORS | MODEL X | 15 |
| TRIUMPH | GT 6 | 1 |
| VOLKSWAGEN | 1200 | 1 |
| VOLKSWAGEN | 1302 | 1 |
| VOLKSWAGEN | GOLF | 7 |
| VOLKSWAGEN | GOLF VARIANT | 1 |
| VOLKSWAGEN | UP! | 40 |
| ZEV | SMILEY | 1 |
| KOKKU | 1368 |
.
Elektriautod moodustavad Eesti 700 000+ sõidukipargist kaduvväikese osa ning 2020. aastal ei ole karta, et avalikes laadimisjaamades läheks jubedaks rüselemiseks.
Siin-seal võib väike järjekord olla käidavamates kohtades, aga Enefit Volt võimaldab oma äpis laadija ette broneerida mõneks ajaks, mis tähendab, et kiirlaadimine peaks olema suhteliselt muretu.
Kõik, kellelt küsida, ütlevad, et aastal 2023 on Eestis sisepõlemismootoriga autode hinnad samad või kohati kallimad kui e-autodel. See tähendaks läbimurret, sest e-autol on mitmeid eeliseid nn tavaauto ees. See tähendab ka Tallinnas ja Tartus ning mitmel pool valglinnastunud aladel tõsist muret aeglase laadimisega. Juba paari aasta pärast!
Arendajad ülehomsele ei mõtle
Uusarendajad on siiani vaadanud lähituleviku võimalikele jamadele läbi sõrmede. Tallinnas on suurem mure sellega, et linn nõuab arendajalt kindla arvu parkimiskohtade rajamist kortermajadele, aga üha rohkem linlasi loobub oma autost ja eelistab muid liikumismooduseid. Elektriauto laadimiskoht paistab selle mure kõrval nagu sääsk sebra triibul.
Olen paarilt arendajalt suusõnal küsinud, kuidas olukord lahendada kui elektriautod läbi murravad, aga meil on asfalt ja kivikate, ja ei ühtegi taristut toetavat lahendust.
Kehitavad õlgu ja ütlevad, et see on haldaja mure. Tõsi see on, kuni ei suruta, lisakulutusi ei tee, sest need peab kinni maksma eluaseme soetaja.
Igaüks peab saama oma laadimiskoha!
Pimesiku mängimine enam kaua kesta ei saa: MKMist vastatakse, et Euroopa Liidu direktiivi 2018/844 ülevõtmisega rakendub elektriautode laadimistaristu paigaldamise kohustus nii uusehitusele kui ka oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele.
Hõlmatud on nii elamud kui ka mitteelamud, millel on rohkem kui 10 parkimiskohta. Elamute puhul peab juhtmetaristu paigaldama igale parkimiskohale, et võimaldada tulevikus igal elanikul oma parkimiskoha kõrvale laadimispunkt teha.
Uue või oluliselt rekonstrueeritud mitteelamu (kontorid, haiglad, koolid jne) puhul peab aga juhtmetaristu paigaldama vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkti vähemalt ühele parkimiskohale.
Mitteelamutele, millel on rohkem kui 20 parkimiskohta (välja arvatud parklad, mida kasutavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), jõustub viieaastase viitajaga koguni laadimiskohtade paigaldamise kohustus ehitustegevuse väliselt.
Et e-autode aadimistaristu paigaldamise nõue ei muutuks maapiirkondades elamute rekonstrueerimisel takistuseks, saab kaaluda pärast seaduse jõustumist riigi poolt pakutavate toetusmeetmete tingimustesse lisada laadimistaristu paigaldamise kulu abikõlbliku kuluna (nagu seda on soojustamine või katusevahetus).
Laadijate paigaldamisest saab ärihuvi
Rasmus Ruuda lisab ka, et juba praegu on Eestis kogu riiki kattev laadimistaristu, kus laadimispunktide vahe on kõige rohkem 60 km.
See muutub lähiajal juba mitmekülgsemaks ning arvestades uute mudelite sõiduulatust muutub kindlasti enamaks kui lihtsalt “turvavõrguks”.
Lisaks: kui tekib piisav kogus elektrisõidukeid ja nõudlus laadijate järele, siis on rohkem kui kindel, et iga kütusetankla lisab oma valikusse ka elektri.
Kuna CHAdeMO laadimisstandard ei kao niipea, tuleb uutel tulijatel arvestada nii selle kui CCS laadimisvajadusega, nii nagu on tanklates erinevad otsikud CNG ja LPG või bensiini jaoks.
Ka maksesüsteem on MKM hinnangul seotud ärihuviga: ettevõtja eesmärk on klientidele teha kasutamine võimalikult lihtsaks, nagu seda tehakse bensiinijaamades, kus saab maksta nii äpi, automaadi kui viipemakse kui kaardiga.
Muhulgas tuleneb Euroopa komisjoni direktiivist nr 2014/94/EL kõigil liikmesriikidel kohustus, et kõik üldkasutatavad laadimispunktid võimaldavad elektrisõidukite kasutajatele ka ühekordset laadimisvõimalust asjaomase elektritarnija või käitajaga lepingut sõlmimata. Mis tähendab, et edaspidi peaks igal pool saama maksta ühekordselt kaardiga.
Kokkuvõttes: kõik saab korda… kunagi
Pole kahtlustki, et elektriauto omanikule läheb avalike laadijate kasutamine mugavamaks ja lihtsamaks ja et korra oma autot laadida, ei peagi olema konkreetse teenusepakkuja klient.
Uusarendustega hakkab nalja saama – eurosunnita ehitatud korterelamud peavad iseseisvalt taristu välja ehitama – pole kahtlustki, et küsimus kerkib ühistu koosolekul päevakorda.
Õnneks on see pigem ülehomne probleem ja maa-aluste parklate puhul küllalt lihtsalt seinalaadijatega lahendatav, ja appi tulevad ka Level2-stiilis teenusepakkujad, kes taristu ise välja ehitavad. Aga muidugi oleks parem kui uude majja kolides võiks muretult elektriauto või pistikhübriidi soetada (kui autot vaja on).
Loe siit, millised elektriautod I taotlusvoorus kõige popimad olid
Kaanepilt: Uku Tampere
