Elektriautode ja pistikhübriidide sobivus Eesti talveoludesse on viimastel aastatel märgatavalt paranenud. Amserv Auto juhatuse liige Margus Nõmmik ütleb, et areng toimub nii tehnoloogia, taristu kui ka kasutajate harjumuste tasandil.
Nõmmiku sõnul on esmalt muutunud inimeste mõtteviis ja arusaam igapäevasest liikumisvajadusest. “Kui elektriautod tulid, küsiti alati esimesena, kui mahukas on aku ja kui palju sellega sõita saab. Täna osatakse oma sõite realistlikumalt hinnata. Kui iga päev vaid 100 kilomeetrit sõita, ei ole mõtet ajada taga sellist akut, mis läbib sama palju kui sisepõlemismootor ühe paagitäiega,” selgitab Nõmmik.
Ta toob näite, kuidas sageli räägitakse vajadusest sõita Tallinnast Tartusse ja kohe tagasi. “Kui tihti sõidetakse tegelikult Tartuni ja pööratakse kohe ots ringi? Toimetamiste ajal saab autot laadida,” selgitab ta. Nõmmik lisab, et suurem aku teeb auto kallimaks ja raskemaks, mistõttu pole lõputult kasvavat sõiduulatust tegelikult vaja. “Heaks näiteks on üks tootja, kes lõpetas 1000-kilomeetrise sõiduulatusega autode tootmise, sest polnud kliente. Suurem aku tähendab kõrgemat hinda ja rasket autot, milleks igapäevaelus vajadust pole,” selgitab ta.
Nõmmiku sõnul otsivad autotootjad pigem tasakaalu: mõistlik akumaht, mis katab enamiku igapäevasõite, ning tehnoloogia, mis tagab kiire laadimise ja tõhusa energiakasutuse ka külma ilmaga. “Samas täna suudavad ka pistikhübriidid läbida elektri jõul juba üle 100 kilomeetri ning seejärel lülitub auto vajadusel ise hübriidrežiimile. See annab juhile nii paindlikkust kui ka kindlustunnet,” selgitab ta.
Oluliselt on edasi arenenud ka laadimisvõrgustik. Nõmmiku sõnul leiab laadijaid täna kõikjal – parklates, kaubanduskeskustes, tanklates ja söögikohtade juures. “Erinevad äpid võimaldavad planeerida teekonda ja soovitavad laadimiskohti. Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on areng olnud väga suur,” ütleb ta ja lisab, et lootus on jõuda olukorrani, kus enamikus kohtades saab laadida ühe äpi või kaardiga.
Kuulujutud, et talvel saab poole vähem sõita, on liialdatud
Tehnoloogia areng puudutab eelkõige akusid ja nende juhtimissüsteeme. “Eelsoojendus võimaldab akut vastavalt vajadusele soojendada või jahutada, mis omakorda annab parema kiirlaadimise võimekuse ja säästab akut,” selgitab Nõmmik. Sama kehtib sõiduulatuse kohta – külm ilm mõjutab seda küll, kuid mitte drastiliselt.
“Kuulujutud, et talvel saab poole vähem sõita, ei vasta tõele. Tõsi, sõiduulatus väheneb, kuid peamiseks põhjuseks on sageli hoopis juht, kes ei kasuta õigeid sõiduvõtteid,” ütleb ta. Toyota puhul näitab auto Nõmmiku sõnul alati realistlikku prognoosi, mistõttu ei jää ükski sõit tegemata – tuleb lihtsalt veidi tihedamini laadida.
Loe Accelerista pikki talviseid elektriautoeksperimente näiteks siit (kolme päevaga ümber talvise Eesti) või siit (talvine Eesti ringreis väikeste elektriautodega).
Külm mõjutab akut nii mahutavuse kui ka laadimiskiiruse osas ning energiakulu kasvab erinevate soojenduste tõttu. Samas on tootjad nende mõjudega arvestanud. “Enamikul tootjatest on akude eelsoojendus olemas ja see parandab olukorda oluliselt. Kõik tootjad pakuvad akudele ka väga pikka garantiid, olenemata kasutuse piirkonnast,” märgib Nõmmik.
Laadimise õnnestumiseks talvel soovitab ta üht lihtsat reeglit: laadida alati, kui on võimalus. “Hea näide on vana Nokia – kord nädalas laadisid ja said helistada. Tänast nutitelefoni laed iga päev, aga kui palju rohkem võimalusi see vastu annab? Sama on elektriautoga,” ütleb ta.
Nõmmiku hinnangul on Eesti avalikud laadimisvõrgud piisavad ka neile, kes elavad väljaspool suuremaid linnu. “Kodulaadijad jõuavad aina enam ka majapidamistesse, kuid enda näitel võin öelda, et olen ise aasta aega elektriauto kasutaja ja pole kordagi tundnud puudust kodulaadijast,” sõnab Nõmmik.
Tehnoloogia areneb pidevalt edasi
Tuleviku arengu võtmekohaks peab Nõmmik eelkõige laadimiskiiruse kasvu, mitte tingimata suuremaid sõiduulatusi. “Sõiduulatuse tohutut suurenemist pole enamasti vaja. Olulisem on, et kõik keerulised maastikud saaks läbitud, haagised veetud ja ka raskem transport toimiks,” selgitab ta.
Väärarusaamu liigub endiselt palju – alates sellest, et külmaga läheb aku tühjaks kuni hirmuni, et aku on ülikallis ja läheb kiiresti läbi. “Need on kõik müüdid ja tänase tehnoloogia juures seda kartma ei pea,” kinnitab Nõmmik.
Tema sõnul on mänguväljal juba ka uued energiavormid. “Elektriautod tulevad ja milline kütus seal kõrval olema jääb, näitab aeg. Täna räägitakse vesinikust ja erinevatest biokütustest. Kas sisepõlemismootorite tootmine 2035. aastal tõesti lõpeb, pole sugugi kindel,” ütleb ta.
Nõmmiku sõnum autoostjale on lihtne: valikuid on palju ja sõidud jäävad igal juhul sõitmata vaid siis, kui juht ise neid tegemata jätab. “Kui on soov olla sõltumatu ühest kütusest, siis pistikhübriid on hea valik. Aga ka täiselektrilise autoga ei jää sõidud sõitmata ning näpud ei külmeta,” kinnitab ta.
Fotod: Indrek Jakobson, Toyota, Ave Tampere, Ylle Rajasaar