Ford Mustang Mach-E debüteeris 13. veebruaril Londonis ja Go Electric! festivali raames saavad kõik huvilised 21. veebruarini sellega tutvuda, maamärgiks on ajalooline Marble Arch*. Huviliste hordid ei kõiguta aga diilereid, kes tujutult kinganinasid põrnitsevad ja põtkivad ega taha Mach-E-d salongi lasta.
21. veebruarini saab Londonis takistamatult (ja täiesti tasuta!) Marble Archi juurest läbi jalutada, et visata pilk peale Fordi uuele ponile, täiselektrilisele Mustang Mach-E SUV-le ja vaadata üle muud lähituleviku uudised – 2021. aasta lõpuks lubab autotooja koguni kaheksateistkümne elektrifitseeritud mudeli turulejõudmist.
Interaktiivne väljapanek teeb puust ja punaseks, mis vahe on mahe-, tava- ja pistikhübriidil ning kuidas töötab e-ajam ja kui kiiresti saab akud täis laadida. Õhtu (ja päeva) täht on siiski Sinise Ovaali tallide värskeim võistlusponi, Mach-E.
Euroopa versioon valmis
Go Electric! tähistab Fordi suunda lähiaastatel kogu mudelivalik elektriliseks muuta: kui mitte muud, siis mahehübriidi saab euronormide rõõmuks ikka kapoti alla susata.
Mitte, et selles midagi erilist oleks, vimplevad ju kõik. Lihtsalt Ford oskab osavalt oma uudised mähkida metateksti – kes veel tuleks selle peale, et ühte tänavust olulisemat elektriautot Euroopas esimest korda… Brexitlandis esitleda!? No olgu, UK on ajalooliselt Fordi tähtsaim turg, aga siiski… nii mitmekihiline sõnum.
Euroopa esmaesitlus on oluline, sest nüüd sai selgeks, mille poolest (ja kas üldse) erineb Mach-E euroopa-versioon USA omast. Kuuldavasti on Sinise Ovaali insenerid kõvasti mutreid väänanud, et auto siinpool lompi heaks kiidetaks.
Kelle mutreid täpselt keerati, pole teada, ametlik pressiteade kõneleb vedrustuse, roolisüsteemi, kõigerattaveo ning stabiilsuskontrolli timmimisest Euroopa oludele vastavaks. Kõlab põnevalt.
Enamus eeltellimusi suurema akuga
Tesla kogemusest õppinuna ei soostu ükski tootja avaldama täpseid numbreid eeltellimuste kohta: esiteks muutuvad need iga päevaga, teiseks – nagu juhtus VW I.D 3-ga, mille tulek on taas kord edasi lükatud – piisab vaid mõnel uuel e-autol ette jõuda ja bronnijad lähevad tagant ära. I.D 3 asemel haaratakse Polestar 2-e, sest see on väljas!
Ford avab Mach-E kaarte sedavõrd, et tunnistab, koguni 85% eeltellijaist on valinud suurema sõiduulatusega (WLTP) versiooni ja suristavad Ionity superlaadijast superlaadijasse, ikka 600 km ühe (ülikiire) laadimiskorraga. Meenutagem, et see poni on klassikaliselt tagaveoline.
Kui Ionityt (mille üks partneritest Ford on) käepärast pole, siis 150 kW laadijast suudab Mustang Mach-E 10 minutiga juurde laadida 91,7 km sõiduraadiust (57 ameerika miili).
Ford on lubanud Euroopa esindustesse üles panna 1000 uut kiirlaadimisjaama ja kutsub riikide valitsusi üles toetama avalike laadimisvõrgustike arendamist, nimetades seda üheks suuremaks takistuseks e-autode levikul.
Diilerid põrnitsevad kinganinasid ja põtkivad
Ja nüüd läheb põnevaks! Kui varasemalt on räägitud, et Mustang Mach-E jõuab esimesena Euroopasse (CO2 uued normid vajavad täitmist ja trahvikirves vehkleb juba ootusärevalt), siis värskem info Londonist on, et kontinendid on võrdsed ja auto saabub müügile samaaegselt nii USA-s kui Euroopas. Millal? Umbes 2021. aasta kevadel.
2020. aasta sügisesse on planeeritud suur roadshow, mille käigus esitletakse sõidukit mitmetes riikides. Sama trikiga toob oma elektri-SUV müügile ka Byton Hiinast ning varasemalt on üle-Euroopalise tuuriga tähistatud Nissan Leaf e+ müügilejõudmist.
Aga mitte sooline võrdõiguslikkus ega suur ringsõit ole need, mis loole vürtsi lisavad vaid tõdemus, et Ford on ilmselt esimene (ja kindlasti mitte viimane!), kes puutub kokku diileritega, kes ei taha kuuldagi elektriauto müümisest.
“Kui oleksin teadnud, et sa tuled, oleksin kodust ära läinud.” Fordi koostööpartnerite liidu andmeil on mullu novembris laiali saadetud esinduslepingule alla kirjutanud umbes 20% diileritest.
Ühenduse tegevjuht Fabio Krause ei imesta tekkinud vastuseisu üle sugugi: “Kuna Fordil on hetkel pakkuda ainult üks elektriauto, ei näe enamus diileritest selle müügist endale mingit kasu tõusmas. Elektriautode marginaal on olematu ja edasimüügi perspektiiv mannetu. Lisaks on elektriautod langenud kriitikatule alla,” selgitas Krause.
“Uus aeg nõuab uusi inimesi,” ehk edasimüüjad peavad Go Electric! programmi kohandamise nimel kõvasti võimlema ja oma salongid nõudmistele vastavalt sisustama, lisaks paigaldama esinduse juurde kiirlaadija.
Need kulud tuleb katta enamasti maaletoojal ja edasimüüjal. Kuna sektoris üleüldiselt valitseb peataolek, on riskid ja läbikukkumise võimalus suured.
Traat-traat… künkad-mättad
Elektriautode puhul tuleks näha puude taga metsa: tuhat korda räägitud jaburad euronormid sunnivad tootjaid käike järjest kiiremini sisse lükkama, sealjuures peavad nad seda tegema pitsitavate pihtide vahel pea alaspidi vääneldes.
E-auto võib ju tunduda üllas maailmapäästmise vahend, aga ei ole seda mitte. Enamasti on see käepäraste vahendite ja jeesusteibiga kuidagiviisi kokkuklopsitud toode, mis veeretatakse kanapimedate ametnike ette, et need heakskiitva pominaga võiksid peegli ees endale järgmise piparkoogi rinda riputada: “olen teinud head tööd, valige mind jälle.”
Olgu-olgu, see on utreeritud kirjeldus, aga “käepärased vahendid” on meie küllalt algelise akutehnoloogia kohta üsna õige määratlus – tootjatel pole valikuid, sest kui nad kohe oma CO2 heiteid ei vähenda, maksavad nad jõhkrat trahvi, 95 eurot iga ületatud CO2 grammi eest.
Ja e-autod oma nullheitega on hea vahend üldist tootmist balansis hoida. Isegi, kui neid toodetakse platsile seisma ja ootama päeva, mil tarkvarainsenerid oma asjaga valmis saavad. Laoseis on positiivne, autod olemas, trahvi ei tule.
Isegi, kui neid tuleb müüa olematu marginaaliga või alla omahinna – suured tootjad kompenseerivad miinuse… kallima otsa sisepõletitega. Ehk teisisõnu, V6 noobel maastur maksab kinni e-auto tootmise. Ja CO2 püsib kontrolli all.
Teine võimalus oleks end Lollidemaalt lihtsalt välja tõmmata. Käige jala, eurooplased. See tähendaks traditsioonilisele autotööstusele üsna kindlat hukatust, sest võidutseksid algusest peale elektriautode tootjad nagu seda on Tesla või 400 ja rohkem arvestatava suurusega Hiina e-autode tootjat.
Ford ei kavatsegi alla anda
Põtkivad diilerid Fordi tegelikult eriti ei morjenda: Hiinas on nad juba mõnda aega edukalt rakendanud selveesindust, kust autohuviline saab läbi neti broneerides minna ja võtta proovisõiduauto, ja seejärel komplekteerida endale sobiva sõiduki ning tellimuse netis vormistada.
Arendatakse ka täisrenditeenust ja lühirendi võimalusi ja kindlustatakse kaitsemüüre: mõni aeg tagasi löödi käed VW-ga, koostöö esimesi vilju näeme ehk juba paari aasta pärast.
Vaadates, kui edukas on olnud Tesla oma e-autode müümisel ilma et suur osa tellijatest oleksid autot rohkem kui pildi või video vahendusel näinud, võib uskuda, et asi õnnestub ka teistel.
Kui midagi viltu saab minna, siis tõenäoliselt mitte tootmise, vaid poliitikate poolel. Europarlamenti valitakse viie aasta tagant, viimati 2019. aastal.
Tänaseks on osa eurosaadikuid avastanud, et diiselmootoriga autode CO2 heide on väiksem kui bensiinimootoriga autodel.
Järgmiste valimiste ajal jõutakse tõenäoliselt arusaamani, et CO2 paaniline kokkulugemine kliimamuutust ei peata vaid kokkuvõttes hoopiski kiirendab seda: jõuga süsinikuheidet maha surudes tõusevad muud saastenäidud lakke. Üllatuste aeg seisab ees.
Aga elus on ilusamaid hetki ka – näiteks Ford Mustang Mach-E. Antagu!
*Loe Londoni Marmorkaare kohta rohkem siit
Pildid: Fordi pressiruum
