Palusime KeM-l, MKM-l ning AMTELil prognoosida, kui palju elektriautosid on Eestis 2020. aasta lõpuks ning milline on paari järgmise aasta kasvutrend. Arvamused erinevad üksteisest tublisi.
Parteipoliitikute retoorika on ülevoolav: “jää on murdunud”, “elektriautod jõuavad massidesse”, “igale perele oma “e” ja laadija” jms.
Kahtlemata on rõõmustamiseks põhjust, sest võrreldes viimaste aastatega rabeleb elektriautode müük KIK-i toetuse abiga mudast välja. Jää murdumisest on siiski vara rääkida, saaks mingigi stabiilsuse kõigepealt.
31. jaanuari seisuga oli Maanteeameti registris arvel 1361 elektrisõidukit, neist 529 kunagisi sotsiaalabi “Aimaivõi” i-MiEV-e. Nissan Leafe oli sel hetkel arvel 521. Kolmandal kohal Tesla Model S 70 isendiga, kokku Teslasid 91.
Kahe kuuga on olukord muutunud, esindustesse on jõudnud uusi mudeleid ning lähiajal saabuvad teedele esimesed uue toetusega (kuni 5000 eurot) ostetud e-autod.
Kokku rahastati jaanuari voorus 232 elektriauto ostmist, neist 75 läheb ühe mehega seotud viiele firmale. Oodatud e-autod tulevad muidugi vaid juhul, kui ka liisingud ütlevad lõpliku “jah” ning koroonaviirus mängu ära ei käki.
AMTELi juht Arno Sillat usub, et pigem ei käki : “AMTELi liikmeteni otseselt ei ole tänaseni veel mõju ulatunud. Eesti on veel paanikapiirkondadest väljas ja loodetavasti ka jääb. Vastasel korral ja kriisipiirkondade kogemust arvestades on mõju loomulikult negatiivne. Täna liigume veel prognoositud joonel ja märke sellelt ärakaldumiseks veel Eestis ei ole.”
Niisiis, paneme roosad prillid ette ja vaatame, mida ilmatargad meile ennustavad. Kui palju siis ikkagi on elektriautosid selle aasta lõpuks ja kui palju neid lähiaegadel veel meile sülle sajab? Palusime vastata nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidel, lisaks ka AMTELi juhil Anro Sillatil,
KeM: rohkem kui praegu
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks vastab küsimusele, et KeM ei tegele autode ostu ja müügituru prognooside koostamisega vaid on võtnud aluseks AMTELi eksperthinnangu.
“2019. aastal kinnitatud Eesti õhusaaste ainete vähendamise riiklikus programmis on prognoositud kütuste tarbimist, mis omakorda on sisendiks õhusaasteainete heitkoguste arvutustes.”
AMTELi eksperthinnangu järgi võetakse 2030. aastal arvele 50 000 sõiduautot, neist 25 000 uut ja 25 000 kasutatut. Kõigist autodest omakorda mingi osa moodustavad elektriautod (kui palju, KeM ei ütle).
AMTELi eksperthinnangust selgub, et 2018. aastal ostetud uute sõiduautode keskmine kütusekulu on umbes 6l/100 km kohta, alates 2022. aastast ligikaudu 4l/100km.
2018. aastal sissetoodud vanade sõiduautode keskmine kütuse tarbimine on umbes 9l/100km ja alates 2022. aastast umbkausu 8l/100km; veokite ja busside kütuse tarbimine jääb viimase kolme aasta tasemele.
“Eesti riikliku kliima- ja energiakava kohaselt on Eesti eesmärk vähendada EL-i jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllu-, jäätme-, metsamajandus, tööstus) 2030. aastaks, võrreldes 2005.-ga kasvuhoonegaaside heidet 13%,” selgitab Denks.
2025. aastast alates on transpordisektoris ette näha elektritarbimise järsku kasvu: seda mõjutavad nii Euroopa Liidu keskkonnasõbralike sõidukite direktiivist tulenevad nõuded kui ka elektriautode populaarsuse tõus odavnemise tõttu ning raudtee elektrifitseerimine ja valmiv Rail Baltic.
Elektritarbimine transpordis suureneb vastavalt: 21 GWh aastal 2020, 168 GWh aastal 2025 ja 729 GWh aastal 2030.
Keskkonnaministeeriumi jutust loen välja, et vastavad arvutused tuleb mul endal teha. Elektriautosid on kindlasti palju rohkem kui praegu, aga kui palju täpselt, pole nende asi öelda.
MKM: nelja aastaga 20 000 on tehtav
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Rasmus Ruuda on konkreetsem: “E-autode juurdekasv oleneb paljuski otsustest jätkata elektriautode toetusprogrammiga.”
“Kui loome toetusmeetme neljaks aastaks, näiteks iga-aastase eelarvega 5 miljonit eurot (toetus 5000 eurot auto kohta), siis võime saada bilanssi 20 000 elektrisõidukit,” teeb ta arvutuse.
“Kui meede oleks suurema eelarvega, siis vastavalt on ka mõju suurem. Ilma toetuseta oleks loomulik kasv kindlasti oluliselt madalam, kuid 3-4 aasta pärast võib eeldada elektriauto hinna võrdsustumist sisepõlemismootoriga autoga. Niisiis toimuks kasv viibega,” selgitab Ruuda.
AMTEL: 3000 e-autot aastas on reaalne
AMTELi juht Arno Sillat juhib tähelepanu ühele tõsiasjale, millele pole osanud mõelda: “Lähiaastatel tuleb arvestada, et oluliselt hoogustuva elektriautode lisandumise kõrval lähevad 8 aastat tagasi soetatud paljud masinad vähehaaval rivist välja.”
i-MiEV-id saavad tasapisi otsa, ja teenivad edaspidi truult kas koerakuudi või lillepotina. Kõige esimesed Leafid õpivad selgeks tee Ukrainasse, nende asemele soetatakse uued Leafid. See on siis nulliring. “Aimaivõi” teeb miinust. 529.
AMTEL jääb oma prognoosile kindlaks: tänavu müüakse Eestis 500 elektriautot, aasta lõpuks on neid arvel kuni 1800. Kõik seismajäävad masinad ei lähe arvelt koheselt maha (rekvisiidid!).
“2023. ja 2025. aastat on vara prognoosida, liialt palju on muutujaid valemis – millalgi tuleb majanduse korrektsioon allapoole, uute elektriautode mudelite juurutamisel on tootjatel probleeme, samuti akude tootmisprobleeme,” tõdeb Sillat.
Ta lisab, et kuna e-autode hinnatasemed ühtlustuvad sisepõlemismootoriga autodega ja atraktiivseid mudeleid tuleb hulgaliselt juurde, võiks 2025. aastal. eelpool toodud probleeme kõrvale jättes eeldada uutele elektriautodele umbes 10% turuosa (2500 -3000 autot aastas).
“Kindlasti lisandub neid ka kasutatud kujul, kuid loodame, et kliendid oskavad siin targad olla – elektriauto akupakk ja selle amortiseerumine ning väljavahetamise peatne vajadus võivad olla rahaliselt valusad, kui mitte ebamõistlikud,” on Sillat pigem uute elektriautode soetamise poolt.
“Kindlasti saab nende osakaal olema kõvasti alla poole kogu sektori impordist,” lisab ta veel. Seega ei kao “tavalised” autod niipea veel kuhugi.
Kokkuvõtteks
Kuna KeM ei tahtnud konkreetseid numbreid välja käia ja MKM soovitab toetusmeetmega jätkata ning rahalist mahtu suurendada isegi kuni 5 mln euroni, siis tundub AMTELi juhi Arno Sillati prognoos, et aastas lisandub umbes 3000 e-autot (uut) päris realistlik.
Seega tänavu jõuab elektriautode arv registris umbes 1800 ühikuni, järgmisel aastal on autosid juba üle 3000 ja 2023 aastal võiks neid olla 9 000. 2025. aastaks aga 20 000, kui kõik kasutatud ja kuusejalgadena töötavad vanakesed kah hulka arvata. Kõlab ju positiivselt? Nagu e-riik kohe.
Kaanepilt: Ylle Tampere
