Alan Vaht, kes igapäevaselt kütuseeksperdi tööd teeb, kasutab iga vaba momenti elektriajamiga autodega sõitmiseks. Kuna elektrit leiab ka pistikhübriidide kapoti alt, võttis ta seekord ette uue põlvkonna “sabaga” L&K tippvarustuses Škoda Superb iV, mis Eestis äsja müügile jõudis.
Viimase 10 kuu jooksul on tulnud ette üksjagu erinevaid elektriautode testimisi, kuid seni ei ole valikus olnud mitte ühtegi pistikhübriidi.
Tagantjärgion see olnud täiesti põhjendamatu möödavaatamine. Parandasin vea ja võtsin proovisõitu Škoda Superbi iV pistikhübriidi, mis on ühtlasi Tšehhi autotootja esimene pistikhübriid. Liignimi “iV” viitab elektromobiilsusele ja seda kannavad nüüd ja edaspidi kõik autod, millel on peal elektrimootor.
Test oli eriline sellepoolest, et masin oli absoluutselt maksimaalse luksusliku täisvarustusega, mida tähistasid Laurin & Klement logod kerel ja kabiinis.
Seda märgistust kasutab Škoda üksnes oma tippvarustuses mudelitel ja testitav Superb kiirgaski luksusest sedavõrd, et Škoda asemel tundsin end istuvat hoopiski noobli Audi roolis – Audi seepärast, et nii mõnigi interjööri element just sellele margile viitas.
Škoda muljetavaldav käekäik
Škoda on teinud läbi uhke arengu – seda nii seest, väljast kui ka müüginumbritelt. Alates 1991. aastast on Škoda üks osa Volkswagen grupist, kuhu lisaks Škodale ja Volkswagenile kuuluvad ka Audi, Seat, Bentley, Bugatti, Lamborghini, Porsche, Ducati ning Scania ja MAN.
On muljetavaldav, et alates Volkswagen grupiga liitumisest on Škoda müügimahud kasvanud enam kui seitse korda.
Laurin & Klement nimest veel nii palju, et see on 125 aastat vana ning tegemist on Tšehhi ajaloolise autotootjaga, mis asutati 1985. aastal ning mille Škoda omandas 1925. aastal.
Pistikhübriid, mis see veel on?
Nii hübriid kui ka pistikhübriid on kaksikajamiga sõidukid, kus sisepõlemismootori on kombineeritud elektrimootoriga. Nende omavahelist kombineeritust võimsust tähistatakse DIN-lühendiga. Suberbi kaksikajam kombineerib akutoitel elektrimootori ja bensiinimootori.
Kui hübriidauto akusid laetakse rekuperatsiooniga või ka vabalt veeredes, siis pistikhübriide saab laadida nii tavalisest 220V pistikust kui ka elektriauto laadimiseks mõeldud Type 2 laadijast.
Pistikhübriidi omapäraks on võimalus üksnes akutoitel ehk puhta elektri jõul sõitmine. Škoda Superbi puhul on sellisel moel saadav sõiduraadius kuni 50 km.
Akude tühjenedes lülitub automaatselt sisse bensiinimootor, mida mh saab kasutada ka akude laadimiseks. Siinkohal võib tekkida küsimus, et milleks seda veel vaja on?
Loomulikult saab autoomanik ise otsustada, vähemalt Superbi puhul, kas ta soovib bensiinipõletamisega ka akusid laadida või mitte, kuid selline võimalus on olemas ning annab akude piisava laetuse korral juurde täiendavat mootori võimsust, sest töötavad kaks ajamit.
Hobujõudude kombinatsioone pakub Škoda Superb päris mitmeid:
- 100% elektrimootor
- 100% bensiinimootor (juhul kui akujõud on ära kasutatud)
- Kombineeritult elektrimootor koos bensiinimootoriga
Erinevad sõiduviisid
Lisaks normaalsõidustiilile saab Superbil sisse lülitada ka öko- või sportrežiimi. Normaalsõidustiili korral saab seadete alt valida, kas soov on sõita üksnes 100% elektrijõul või kombineeritult elektri- ja bensiinimootoriga.
Juhul kui akud on saanud vahepeal tühjaks, on võimalik neid sõiduajal bensiinimootoriga ka laadida, kuid see avaldub koheselt ka kütusekulu suurenemises.
Sportrežiimi korral lülitub lisaks elektrimootorile automaatselt sisse bensiinimootor ning juhi käsutuses on kokku 215 hobujõudu, sõltumata gaasipedaali kickdownist. Seda on piisavalt palju, et kuulda rehvide vilinat.
Olgu märgitud, et testisõidu ajal oli ilm vihmane, mis kindlasti aitas rehvivilinat kuuldavale tuua. Aga sportrežiim mulle meeldis, auto muutus nauditavalt metsikuks ja hääl lõrisevaks.
Seega leidsin “sabaga” Superbist ühekorraga absoluutselt kõike – luksuslik ja mugav interjöör, elektriautole omane vaikus ning tagatipuks ka sportlik sooritusvõime.
Kes soovib, saab sõita rahulikus stiilis elektri jõul ning hoida linnaõhu puhtamana, kuid seejuures pakub auto kõigest ühe nupuvajutusega ka suurepärast sportlikkust.
Arvestades elektriautode laadimistaristu puudulikkust Eestis, võtab pistikhübriid hoobilt maha ka elektriautode korral tuntud kuklamured pikemate distantside läbimiseks.
Pistikhübriid sobibki eelkõige neile, kes pelgavad 100% e-auto, aga kes samas soovivad siiski panustada puhtamasse linnaõhku, sest 50 km akutoitel sõiduulatust on enamasti piisav selleks, et sõita hommikul tööle ja õhtul töölt koju.
Öötundidel saab “sabaga” auto ammutada energiat vooluvõrgust, et hommikul taas vaikselt elektri jõul kulgeda. Sel moel toimides on „kütusekulu“ kõigest 300-350 eurot aastas (läbisõit 15 000 km ning elektrikuluga 25 kWh/100 km).
Loomulikult on kulud kütusele suuremad, kui lisaks elektrimootorile kasutada edasiliikumiseks ka sisepõlemismootorit või on aastane läbisõit suurem.
Sõiduulatus, kütusekulu ja laadimine
Škoda Superbi elektriliseks sõiduulatuseks on kuni 50 km, mis on piisav linnasõitudeks. Kaksikajami kombineeritud sõiduulatuseks on kuni 900 km, mis teeb pistikhübriidist tõeliselt paindliku ja mitmete võimalustega auto.
Superbi kütusekulusid sai testitud kõiksugustes režiimides nii linnasõidul kui ka maanteel. Kuluarvutustes on bensiini hinnaks arvestatud 1,359 EUR/l ning elektrihinnaks öötariif 0,092 EUR/kWh.
Arusaadavalt ei ole alljärgnevad elektri- ja kütusekulude rehkendused mitte mingil juhul lõplikud ega kivisse raiutud, sest erinevate sõidurežiimide lõigud olid väga juhuslikud ning tegelikud kulud sõltuvad erinevatest teguritest, mistap ei saa ega tohigi neid võtta absoluutse tõena.
100% elektrimootor normaalrežiimis
Puhtalt elektrijõul liikudes kujunes elektrikuluks linnas ühtlasel kiirusel sõites 20 kWh/100 km ehk 1,84 EUR/100 km.
Hommikuses tipptunniliikluses Tammsaare teel ja Mustamäe teel osutus elektrikuluks 29,6 kWh/100 km ehk 2,72 EUR/100 km.
Suuremat sorti ummikus kiirusega 8 km/h (paigal seismist oli palju) oli elektritarbimine aga 44,5 kWh/100 km ehk 4,09 EUR/100 km. Maanteel osutus elektrijõul liikumise kuluks keskmiselt 25,6 kWh/100 km ehk 2,35 EUR/100 km.
|
Sõidurežiim |
Distants, km |
Keskmine kiirus, km/h |
Elektrikulu, kWh/100 km |
Kütusekulu, L/100 km |
Kulu €/100 km |
|
Linnasõit ühtlase kiirusega, vähe pidurdamist |
5 |
45 |
20,0 |
0,0 |
1,84 |
|
Tavaline hommikune tipptunniliiklus Tammsaare teel ja Mustamäe teel |
8 |
22 |
29,6 |
0,0 |
2,72 |
|
Paremkäe reegliga ristmikute ala, pidevad pidurdused ja paigaltvõtud |
1 |
23 |
22,8 |
0,0 |
2,09 |
|
Sõit liiklusummikus |
0,5 |
8 |
44,5 |
0,0 |
4,09 |
|
Maanteel 70 ja 90 ala |
5 |
71 |
25,6 |
0,0 |
2,35 |
Elektrimootor koos bensiinimootoriga normaalrežiimis
Hübriidrežiimis, kus töös oli nii elektri- kui ka bensiinimootor, kujunes rahaliseks kuluks linnasõidul ühtlase kiirusega sõites 5,4 eurot 100 km kohta (elektrikulu 12,9 kWh/100 km ja bensiinikulu 3,1 L/100 km).
Mida rohkem pidurdamist ja paigaltvõtte, seda enam rakendus elektrimootorile lisaks ka bensiinimootor, mis koheselt suurendas ka rahalist kulu bensiinile.
Parema käe reegliga ristmikel tuli rahaliseks kuluks 8,81 eurot/100 km (elektrikulu 11,6 kWh/100 km ja bensiinikulu 5,7 L/100 km).
Sarnaseks osutus rahaline kulu ka maanteesõidul, kus 50 ja 70 km/h alal kulus 100 km läbimiseks 4,23 eurot (elekter 10,6 kWh/100 km ja bensiin 2,4 L/100 km).
90 km/h alal sõites kasutas Superb edasiliikumiseks peamiselt bensiinimootorit ning vähemal määral elektrimootorit, mille korral kulus 100 km läbimisele 8,08 eurot (elekter 6,6 kWh/100 km ja bensiin 5,5 L/100 km).
|
Sõidurežiim |
Distants, km |
Keskmine kiirus, km/h |
Elektrikulu, kWh/100 km |
Kütusekulu, L/100 km |
Kulu €/100 km |
|
Linnasõit ühtlase kiirusega, vähe pidurdamist |
8 |
37 |
12,9 |
3,1 |
5,4 |
|
Paremkäe reegliga ristmikute ala, pidevad pidurdused ja paigaltvõtud |
2 |
16 |
11,6 |
5,7 |
8,81 |
|
Maanteel 50 ja 70 ala |
5 |
52 |
10,6 |
2,4 |
4,23 |
|
Maanteel 90 ala |
8 |
77 |
6,6 |
5,5 |
8,08 |
Bensiinimootor koos akude laadimisega normaalrežiimis
Üks põnev katse oli akude laadimine maanteel bensiinimootoriga, mis tõstis kütusekulu 11,3le liitrile 100 km kohta.
Elektrikulu näit liikus samal ajal aga miinusesse, mis tähistab akude laadimist. Kütusekuluks osutus sellisel juhul 15,36 eurot 100 km kohta.
|
Sõidurežiim |
Distants, km |
Keskmine kiirus, km/h |
Elektrikulu, kWh/100 km |
Kütusekulu, L/100 km |
Kulu €/100 km |
|
Maanteel 70 ja 90 km/h ala |
9 |
68 |
-15,8 |
11,3 |
15,36 |
Elektrimootor koos bensiinimootoriga sportrežiimis
Kõige põnevam oli jälgida aga elektri ja bensiini kombineeritud kulu sportrežiimis. Katselõiguks oli olematu liiklusega 70 km/h ala, kus korduvalt sai kiirendatud ja pidurdatud.
Sportrežiimi korral lülitatakse ajam automaatselt hübriidile, kus kesksele kohale jääb akude laadimine, et olla valmis järgmiseks sportlikuks soorituseks.
Selle põhjuseks on eesmärk tagada piisav akude laetus, et kiirendusel saaks elektrimootorist ammutada täiendavat hobujõudu.
Keeruline oli selles režiimis jäädvustada elektrikulu näitu, sest kohe peale kiirendust hakkas elektrikulu langema ning väikese läbisõidu korral langes keskmine elektrikulu isegi miinusesse.
Sellegipoolest õnnestus saada kätte ka positiivse märgiga elektritarbimine. 3 kilomeetri läbimisel osutus keskmiseks elektrikuluks 6,3 kWh ja bensiinikuluks 15,4 liitrit 100 km kohta, mis tegi rahaliseks kuluks kokku 21,51 eurot 100 km kohta. Ütlen siinkohal ära, et kogu eelkirjeldatu jäi rangelt liikluseeskirjade piiresse.
|
Sõidurežiim |
Distants, km |
Keskmine kiirus, km/h |
Elektrikulu, kWh/100 km |
Kütusekulu, L/100 km |
Kulu €/100 km |
|
Maanteel 70 ala |
3 |
73 |
6,3 |
15,4 |
21,51 |
Üldine mulje ja mugavus
Nagu sissejuhatuses öeldud on Laurin & Klement logodega Škoda Superbi kõige suuremaks üllatuseks tunne, et istud luksuslikus Audis.
Silmad lähevad üllatusest suureks ning ainus sõna, mis lahti vajunud suust välja tuli, oli suur VAU, millele järgnes mõtisklev vaikus.
Mõnusat hubasust loob leedvalgustus armatuurlaual ning esi- ja tagaustel. Leedide värvust saab seadetest mugavalt valida alates valgest ja kollasest kuni sinise ja roheliseni, kuhu vahele jääb veel romantiline punane.
Lisaks saab valida ka muid värve. Luksusliku tunde jätab LED-valgustuse siirdumine ühtse joonena armatuurlaualt kuni tagumiste usteni.
Kuumal suvepäeval pakub jahutust külma õhu vool läbi perforeeritud nahkistmete. Klaaspanoraamkatus lisab luksust – päevasel ajal on kabiinis mõnusalt valge ning öisel ajal saab nautida tähistaevast. Soovi korral saab nupuvajutusega lasta katusekardinal rulluda klaaspanoraami ette, kuid milleks peita ilu?
Loomulikult on auto varustatud kõiksugu juhiabisüsteemidega, mis teevad autosõidu mugavaks ja nauditavaks. Uuendusena on Škoda tulnud välja süsteemiga, mis tunneb juba 200 meetri kauguselt ära eesoleva kiiruspiirangu.
Sõitsin autopiloodiga 70 km/h ning ühtäkki hakkas Superb ise hoogu maha võtma justnagu autopiloot oleks arusaamatult välja lülitunud. Hiljem alles taipasin, et auto oskab lugeda eesolevat kiiruspiirangut.
Škoda täiustatud autopiloot tuvastab eelseisva kiiruspiirangu aegsasti ja juba nii kaugelt, et oma silm seda veel ei näe, ei päevavalgel ega pimedas.
Loomulikult tagab säärane täiustatud autopiloot grammitäpsusega õige sõidukiiruse hetkeks, mil auto jõuab kaugelt tuvastatud kiiruspiirangu märgini.
See kogemus oli nii üllatav ja mugav, et sellest momendist alates lasingi autol ise sõita, minu rolliks jäi vaid roolimine.
Kuna Eestis on kombeks sõita lubatud kiirusest kuni +10 km/h või isegi kiiremini, siis antud juhul nautisin sõitu eelkirjeldatud targa autopiloodiga.
Ainsaks häirivaks faktoriks olid minu taha korduvalt tekkinud autokolonnid, mistõttu tundsin puudust võimalusest reguleerida autoseadetes tegelikuks sõidukiiruseks nt. +10 km/h.
Ehkki proovisin rooli anda Superbile juhtida, siis pikalt see ei õnnestunud, sest sõiduk hakkas riidlema, andes märku panna käed roolile tagasi.
Igatahes hoidis Superb end sõidurajal täpselt niikaua kuni teekatte märgistus oli maas. Autopiloot tuvastas eelpool ka ringtee ja võttis aegsasti kiiruse maha.
Huvitav oli siinjuures kogemus, et niikaua kuni hoidsin rooli vasakule, hoidis auto ka ise piisavat kiirust ilma, et oleks pidanud jalga pidurile või gaasipedaalile vajutama ja niipea kui hakkasin ringteelt maha keerama, hakkas auto taas iseseisvalt kiirendama.
Tegemist on isejuhtiva autoga (senikaua kuni teekatte märgistus paistab) ning riidlemise vältimiseks on vaja käed vaid roolil hoida.
Mahutavuse ja ruumikuse osas on Superbis ruumi selgelt ülearu. Tagaistmel istudes sain jalad mugavalt täiesti sirgu lükata ning lihtsalt laiutada.
Silma hakkas, et lisaks kahele USB-C otsale oli keskkonsooli tagaosa varustatud isegi 220 V pistikuga (nt. sülearvuti laadimiseks).
Kui luksusautod on varustatud õhkvedrustusega, siis Superbil on võimalus muuta õliamortisaatorite jäikust nii sõiduks linnas kui ka maanteel ning kes soovib, saab juurde tellida ka õhkvedrustuse.
Škoda Superb oli varustatud maatriks-funktsionaalsusega leed-esituledega, mida saab lisavarustusena juurde tellida. Sõltuvalt olukorrast oskab auto reguleerida kaugtulede intensiivsust, lülitades need kas lähituledele või vähendades mõlema või ainult ühe kaugtule intensiivsust, säilitades samal ajal teise kaugtule maksimaalse valgusvihu.
Nii on tagatud vastassuunast lähenevale autojuhile mitte pimestamine ning samal ajal valgustus parempoolsel teepeenral.
Igal juhul tajusin selgelt, et maatriksleedid annavad suurepärse nähtavuse ning seeläbi ka turvalisuse pimedal ajal maanteel.
CarPlay töötab juhtmevabalt olukorras, kus Superb on varustatud telefoni juhtmevaba laadimissüsteemiga. Paljudel autodel on veel tänagi vaja CarPlay funktsionaalsuse kasutamiseks ühendada telefon USB juhtme kaudu, ehkki autol on juhtmevaba laadimissüsteem, ja seda jaburust ma ei mõista.
Telefoni autosse unustades oli ainsaks häirivaks teguriks üksnes LCD-ekraanile kuvatav meeldetuletustekst, mida ma loomulikult korduvalt tähele ei pannud. On soovitus, et see peaks olema lahendatud häälmeeldetuletusega, mitte aga teksti kuvamisega ekraanil.
Kokkuvõtteks
Tegemist on laheda autoga, mis pakub erinevaid sõidurežiime. Erinevad juhiabisüsteemid, autopiloot, maatriksleed – esituled pakuvad sõidunaudingut ning suurendavad turvalisust.
Kui oled korra neid võlusid tunda saanud, siis vähemaga enam leppida ei taha. Kõik, kes kardavad ja pelgavad elektriautosid, kuid soovivad panustada puhtamasse keskkonda, saavad pistikhübriidiga linnasõitudel hakkama puhtalt elektrimootoriga, et siis pikematel distantsidel sõita bensiinimootoriga.
L&K pistikhübriidi hind algab 38 600 eurost ja tellimine on avatud. Loe siit Lena proovisõidulugu uue Superbiga.
Pildid: Alan Vaht
