Tallinna suvises linnapildis isejuhtiva bussi kohtamine pole midagi eriskummalist: mullugi kurseeris autonoomne väikebuss KUMU juurest, tänavu saab Iseautoga sõita Loomaaias ja 15. juunist alustatakse Ülemiste Citys Fabulos projekti raames busside sobitamist ühisesse transpordivõrku. Maanteeametis, kus autonoomseid sõidukeid testitakse, on praegu käsil veel 2 sarnast projekti.
15. juunist alustavad Ülemiste Citys regulaarseid liinisõite Iseautod. Väikebussid hakkavad ühendama Ülemiste kaubanduskeskust, lennujaama ja kõrvalolevat hotelli ning sõidavad ka Ülemiste Citysse.
Iseautod peaksid projekti käigus saama osaks ühistranspordiliiklusest. Lisaks arendatakse infrat ning rajatakse nutikad bussipeatused.
Jalakäijatel ning kergliiklejatel peaks Iseauto läheduses olema väga turvaline liigelda. Iseautod liiguvad kiirusel kuni 20 km/h, mis on isegi madalam kui e-tõuksidele piiranguks seatud 25 km/h.
Üks sarnane bussike sõidutab tänavu kevadest külastajaid ka Tallinna Loomaaias. KUMU kõrval on jätkuvalt nii Iseauto peatus kui kodutelk, võimalik, et millalgi taastub ka mullune kunstimuuseumi – Kadrioru trammipeatuse “viimase miili jalavaeva vähendamise” liin, selle kohta ametlikku uudist vee pole.
Eestis valminud ja Ülemiste City ühistranspordivõrku integreeruvad isejuhtivad sõidukid on osa mh targa linna lahendusi testivast Fabulos projektist.
2021. aastal peaks omamaine Iseauto saama vesinikelemendil töötava versiooni, seda arendab AuveTech koos Tartu ülikooliga.
Maanteeamet peab hindama autonoomse sõiduki sobivust
Iseauto ja selle sarnaste sõidukite liiklussesse sobivuse hindamine on Maanteeameti töö. Ülemiste City bussid on kooskõlastuse ja “PROOV” numbrid saanud
Jürgo Vahtra, Maanteeameti tehnoosakonna juhataja selgitab, kuidas toimub isejuhtivate sõidukite hindamine, ja kuidas langetatakse otsus nende teedele lubamiseks.
“Isejuhtivate sõidukite kontrollimismetoodika on Maanteeameti poolt välja töötatud ja selle koostamisel oleme aluseks võtnud Euroopa Komisjoni soovitused ja teiste liikmesriikide parimad praktikad.”
Kuna valdkond on täiesti uus ning isejuhtivate sõidukite “oskused” ja funktsionaalsus täienevad pidevalt, on ka kontrollimismeetodite täiendamine ja kohandamine igale konkreetsele sõidukile asjakohane.
Isejuhtiv sõiduk peab läbima mitmed erinevad testid
“Esimese asjana kontrollime sõiduki nn raudvara nagu teeme seda ka tavaliste sõidukite puhul. Näiteks, kas sel on olemas liikluses kasutamiseks sobilikud tuled, rehvid, klaasid istmed, jms.” kirjeldab Jürgo Vahtra.
Teise olulise osa moodustab isejuhtiva sõiduki katsetamine kinnisel territooriumil, kus kontrollitakse järgnevaid komponente:
- kuidas toimib inimese poolt sõiduki juhtimine;
- inimese poolt automaatsest režiimist juhtimise ülevõtmise demonstratsioon;
- sõiduki pidurduskatsed;
- sõiduki võimet automaatses isejuhtivas režiimis tuvastada erineva suurusega staatilisi objekte;
- sõiduki käitumine erinevate süsteemihäirete korral;
“Kolmandaks tehakse sõidueksam. See viiakse läbi sõiduki tulevases kasutuspiirkonnas liikumismarsruudil ning on sõidueksami tingimuste järgi sõit liikluses, kus isejuhtival sõidukil tuleb tavapärase liikleja kombel täita kõiki liikluseeskirju ja tulla toime erinevate olukordadega,” lisab Jürgo Vahtra.
Antud katsetamise metoodikat on Maanteeamet rakendanud varasemalt ja rakendab ka edaspidi järgnevatele isejuhtivatele sõidukitele.
TalTechi, AuveTechi ja ABB koostöös valminud Iseauto sai Ülemiste City liinide jaoks õiguse kasutada “PROOV” numbrit:
“„PROOV“ numbrit saab kasutada teatud tingimustel ka tavapäraste sõidukitega, eeskätt ajaliste piirangutega on see seotud,” räägib Maanteeameti tehnoosakonna juhataja.
“Isejuhtivale sõidukile täiendavad piirangud on seotud pigem tehnoloogiaga ja selle võimekusega. Varasematel juhtudel on seetõttu seatud piirangud kiirusele ning ka tootjad ise on välistanud teatud oludes – näiteks lumes – kasutamise.
Projekte lisandub järjest
Jürgo Vahtra kinnitab, et Eestis on lisaks mainitud Iseauto projektile veel 2 projekti töös, kellega Maanteeamet hetkel koostööd teeb ja vastavalt projekti arengule neid sõidukeid ka katsetatakse.
Küsimusele, kui kiiresti üks projekt n-ö teekõlbulikuks saab, vastab Vahtra: “Aeg on siin suhteline. Testimisele kulub 2 päeva, aga sinna juurde kuulub sõiduki ettevalmistamine katsetusteks, marsruudi ettevalmistamine ja sõiduki seadistamine etteantud marsruudil liiklemiseks. Lisaks veel logistikale kuluv aeg.”
Ühtekokku kulub uute sõidukite proovilepanekuks vähemalt kaks kuud. Ja isegi kui kõik näib korras ja sõiduk lubatakse liiklusse, võib ootamatusi ette tulla kuna valdkond on nii uus:
“100% garantiid pole võimalik kunagi anda. Katsetustega veendutaksegi, et sõidukil on võime ohtusid vältida ja sõiduki tootja on teinud kõik endast oleneva, et riske maandada,” tõdeb Jürgo Vahtra.
“Seetõttu on liikluses isejuhtival sõidukil praegu alati olemas inimjuht, kes vajadusel sekkub ning keerulisemad olukorrad ise ära lahendab.”
- gabariidid 2400 x 3500 x 1500 mm
- mahutavus kuni 6 inimest
- sõidukiirus 20 km/h
- peamootori võimsus 47 kW
- andurite komplekt – lidarid, kaamerad, IMU, GNSS
- tarkvara – Robot Operating System (ROS), Autoware
Kaanepilt:Ylle Tampere/Kadriorg
