Aastal 2020 räägime robotautodest kui liikluse tulevikust: tänasel päeval võib isejuhtivaid busse ja autosid küll kohata, kuid seda pigem katsetuse vormis. Teatud autonoomsed tehnoloogiad on aga juba autojuhtide käsutuses. Üllatav, et teekond isejuhtiva autoni algab… parkimisest.
Need ajad, kui sõidukid viivad reisijaid ühest kohast teise ilma inimjuhi sekkumiseta, on veel tulevikus. Aega, millal saame isejuhtivas autos tööd teha või filmi vaadata, peab veel ootama.
Siiski, juba täna pakuvad mõned uued autod võimalust kogeda – vähemalt osaliselt! – kuidas tulevik välja võiks näha.
Märkimisväärselt täiustatud parkimissüsteemid pole vaid nutikad mänguasjad – need on seadmed, millest juhil on palju kasu juba tänasel päeval.
Nupuvajutusega õigele kohale
Kui auto end ise parkimiskohale manööverdab, mõistab autojuht, mis tunne on istuda korraga rooli taga ja olla samas kaassõitja.
Sellistes mudelites nagu BMW 7. seeria, Peugeot 508 või Tesla Model 3 pole vaja teha muud, kui lülitada sisse iseparkija, klõpsata suunatuld, et aeglaselt liikudes leiaks süsteem ise teiste autode ja muude takistuste vahel piisava ruumi, kuhu mahub parkima. Kui selline koht on leitud, pargib auto end ilma juhi sekkumiseta.
Enne iseparkimist soovib süsteem enamasti teada, kuidas autot parkida soovitakse – kas risti teeservaga või sellega paralleelselt.
Kui sobiv koht leitud, tuleb lihtsalt vajutada nuppu „Next“ ehk „Edasi“. BMW või Tesla puhul piisab kui vajutada nupule, ja auto sõidab paika iseseisvalt.
Peugeot’ lahendus on pisut erinev – nuppu tuleb all hoida, kuni sõiduk on manööverdamise lõpetanud. Nii on ohutum – juht mõistab, et ta ei saa samal ajal tegeleda kõrvaliste asjadega vaid peab ümbritsevat jälgima.
Kõigi mainitud sõidukite automaatse parkimise süsteemid keeravad ise rooli, lisavad gaasi, vahetavad käike või pidurdavad. Auto suudab liikuda nii ette- kui ka tahapoole.
Moodne tehnoloogia pole vaid preemiumi pärusmaa
Moodsad (ise)parkimissüsteemid pole sugugi saadaval vaid preemiumklassi autodes. Mõnikord on lugu pigem vastupidine – luksusautod jäävad tehnoloogiliselt eesrindlikest tootjatest nagu BMW, Peugeot või Tesla, maha.
Kontsernide luksusbrändid – Maserati, Bentley kasutavad kulude kokkuhoiu tõttu tavaliselt samasid süsteeme, mis on kasutusel samasse kontserni kuuluvate teiste markide juures.
Üks selline näide on Bentley Bentayga, mida peetakse üheks kõige luksuslikumaks linnadžiibiks. Bentaygal on pardal aga iseparkimissüsteem, mis ei erine kuigivõrd Volkswagen Touaregi omast.
Kui meelepärane parkimiskoht on välja valitud, võtab süsteem juhtimise üle, kuid juht peab auto liikumist piduri ja gaasi abil kontrollima, samuti tuleb ise käiku vahetada.
Teeservaga risti parkides peab abisüsteem sageli tegema mitu käiguvahetust, et tagurdada ja edasi sõita, mis omakorda muudab manöövri aeglasemaks.
See on ka peamine põhjus, miks nende autode omanikud eeslitavad auto ise oma käega parkida, selle asemel, et usaldada sõidukit mitte veel täiusliku süsteemi hoolde.
Viimane samm
Autoinsenerid on lahendanud juhtide eest veel ühe probleemi – kuidas parkimiskohalt kerge vaevaga lahkuda. Automaatsest parkimissüsteemist on kasu näiteks olukorras, kui parklas on keegi oma sõiduki teie omale liiga lähedale parkinud – süsteem juhib auto ise parkimiskohalt välja.
Teatud BMWd, Teslad ning mõningad muud mudelid suudavad ilma juhita sõita mõne meetri jagu ettepoole või tagurpidi. See on väga praktiline, kui on vaja garaažist või kitsalt parkimiskohalt välja manööverdada.
Tesla katsetab veel täiuslikuma süsteemiga. Nimelt suudab Tesla parklas isegi juhi juurde tulla, sõites kümneid meetreid iseseisvalt.
See on siiski alles pigem katsetusjärgus kui töökorras süsteem. Esimestel kuudel tuli palju kaebusi kasutajatelt, kes süsteemi katsetasid, kuid kelle auto ei tulnud õigesse kohta või põhjustas lausa materiaalset kahju.
Erinevate tootjate pakutavaid parimaid süsteeme hinnates väärib siiski märkimist, et arenguruumi jätkub. Tihti kaebavad kogenud autojuhid, et auto nõuab suuremat parkimiskohta, kui ülerahvastatud linnades võimalik on leida.
Kõige olulisem on siiski turvalisus. Ka kõige hulljulgemad tootjad, kes on otsustanud kogu parkimise protsessi usaldada masinale, jätavad hea meelega suurema eksimisruumi.
Kõik iseparkimissüsteemid – näiteks BMW 7. seeria, Lincoln Aviatori, Peugeot 508 või Tesla omad – vastavad tänapäeval kõige kõrgema kättesaadava (teise) isejuhtumise taseme nõudmistele.
Kokku on kirjeldatud viis autonoomsete sõidufunktsioonide taset. Ülalnimetatud funktsioonid vastavad teisele SAE tasemele.
Kõige lähemal kolmandale tasemele on oma tehnoloogiatega Tesla. Kolmas tase tähendab, et juht võib mõneks ajaks täielikult juhtimisest eemalduda ning näiteks lugeda telefonist sõnumeid.
Siiski ei saa veel ennustada, milline tootja võidab isejuhtivate autode loomise võidusõidu. Enne teisi tootjaid on vaja saavutada mitte ainult kolmas vaid ka neljas ja viies tase.
Võiduajamises ei osale mitte üksnes autotootjad, vaid ka tehnoloogiahiiud nagu Google ja Waymo. Seda, millal tulevad isejuhtivad autod laialdasemalt teedele, ei oska tänasel päeval siiski keegi väga täpselt ennustada.
Kaanepilt: Peugeot
