Koroonaviirus on õpetanud meile nii mõndagi. Näiteks seda, et igale tunniajasele esitlusele ei ole vaja kohale lennata terve päev aega. Ja seda, et kõiki kokkusaamisi ei ole vaja pidada nõupidamiste ruumis, vaid on võimalik teha ka teisi valikuid. Tarku valikuid.
Eelmisel aastal hõivas üsna mitmes Euroopa automüügi edetabelis kõrge koha Dacia Sandero. Nii polnud juhus, et see auto (koos sõsarmudelite Sandero Stepway ja Loganiga) jõudis Eesti aasta auto 2022 finalistide sekka. Ilmselt on tegu osaga tarkadest valikutest.
Kas Sandero ja Sandero Stepway on erinevad mudelid või mitte, jäägu turundusinimeste otsustada, auto ise sellest vähimalgi määral ei muutu, kasutusomadused ka mitte. Nii pole tähtis ka see, kas sama asja müüakse Dacia või hoopis Renault’ kaubamärgi all.
Renault Grupile kohaselt peetakse oluliseks rõhutada autode klassikuuluvust ning Sandero näol on selgelt tegu B-segmendiga. Selline positsioneerimine pole juhuslik – Golf-klassis läbi löömiseks on auto liiga väike ning B-segment on läbi aegade olnud Euroopas populaarseim.
Juba kolmas põlvkond
Esimene Dacia Sandero veeres tehaseväravaist välja neli aastat pärast Logani debüüti. Aasta hiljem lisandus Sandero Stepway, mis sai mõned maasturlikumad kujunduselemendid ning kõrgema kliirensi. Kontseptsioon polnud põhimõtteliselt midagi uut – kõrgemaks tõstetud kerega autosid oli ja on teisigi. Kuid enamus neist on universaalid, Sandero superminile kohaselt aga vaevalt neljameetrine.
Huvitava faktina oli tegu esimese Renault’ga (sama auto, aga teemant-embleemiga), mida tutvustati väljaspool Euroopat 2007. aastal Brasiilias. Eurodebüüt toimus mõne kuu pärast juba Dacia kaubamärgi all Genfi autonäitusel. Ka Stepway-versiooni esitleti Renault’na kõigepealt Brasiilias ning alles seejärel Daciana Euroopas.
Teise põlvkonna Sandero nägi ilmavalgust pisut enam kui neli aastat hiljem ning seda koostati juba seitsmes riigis üle maailma. Kui algselt jagati platvormi Dacia Dusteriga, siis nüüd jäi ainsaks lähisugulaseks Logan, mis kujutas endast Sandero sedaankerega versiooni.
Mõistagi valmistati ka kõrgendatud Stepwayd, kuid lisaks toodeti Brasiilias kuuma luukpära RS, mis kiirendas 110 kW mootori toel „sajani“ 8 sekundiga. 2016. ja 2017. aastail läbisid Sandero ja Stepway kerge näovärskenduse, mis aitasid välimust tunduvalt kaasaegsemaks muuta.
Kolmas põlvkond nägi ilmavalgust 2020. aastal ning jõudis järgmisel aastal ka Eestisse. Seda toodetakse Marokos ja Rumeenias, kusjuures viimasest tulevad vaid Stepwayd. Samale Renault CMF-B LS platvormile on ehitatud ka Sandero lähisugulased Jogger ja Logan ning Dacia ei pea enam rahulduma Renault’ vanade juppidega.
Disainiga kümnesse
Dacia harjutas poolteist kümnendit, kuid nüüd on see õnnestunud. Pole lihtne disainida kere, mis madala kliirensiga ja ilma nn modulaarsete katuseraamideta näeks välja nagu tavaline luukpära, kuid kõrge kliirensi ja üksikute lisaviguritega arvaksid kõik, et tegu on täisverelise maasturiga.
Teise põlvkonnaga võrreldes on mõõtmed jäänud praktiliselt samaks, kuid proportsioonide muutus andis välimusele väga palju juurde. Auto sai kergem ja tugevam, kuid ka voolujoonelisem. Uus Sandero näeb iga nurga alt välja harmooniline ja graatsiline ning seda koos mõne silmatorkava detailiga, iseloomulik esiosa jätab mulje dünaamilisusest.
Pealtnäha märkamatu äpardus on juhtunud aga tagaosa konstruktsioonis – ilmselgelt on nappinud testikilomeetreid põhjapoolsetes piirkondades. Luugi avamiseks tuleb käsi panna tagumise põrkeraua keskel olevasse süvendisse – paraku armastavad sinna koguneda ka lumi ja sulamisvesi. Kui siis ilmataat otsustab paar kraadi külma teha, on see kõik jäätunud ning ka kõige peenem käsi enam sisse ei mahu. Aitab soojas sulatamine või jää mehaaniline purustamine.
Dacia jääb mõistagi Daciaks ja mitmed potentsiaalsed autoostjad jäävad selle kaubamärgi suhtes jätkuvalt snoobiks. Kuid puht-esteetilisest vaatenurgast tuleb tunnistada, et eriti Stepway näeb parem välja kui mõni palju kuulsam mark-mudel.
Sees igati viisakas
Sandero on seest endiselt ruumikas ja saab jätkuvalt hakkama ka praktilise pereautona. Tagaiste on lihtsa kujustusega ja sile, kuid B-segmendi auto kohta on seal ruumikus klassi tipptasemel.
Aga milline taseme muutus kvaliteedis, kui jutt on parema varustusega autost! Enam ei leia kõva ja karedat plastikut, rool on kaetud kunstnahaga ning armatuurlaud stiilse ja trendika kangaga – see jätab esmapilgul tavatu, kuid väga kena mulje. Loodame väga, et see püsib sama ilusana aastaid ning ei võidu ega lagune korduva puhastamise käigus.
Sisekujundus on tervikuna viimistletum, millest piisab kvaliteetse mulje jätmiseks. Auto sai ka mõned kaasaegsed detailid, näiteks nutitelefoni hoidja, mis asub kas armatuurlaua keskel või otse puuteekraani kõrval (sõltuvalt varustusest). See pole midagi vapustavat, kuid paneb mõtlema, miks sellist lahendust on varem nii harva pakutud.
Kallima versiooni keskekraani ikoonid on kiiduväärselt suured ja selged, enne menüüsse sukeldumist pole vaja prille ette panna. Vanema sihtgrupi jaoks see ON oluline.
Android Auto ja Apple Carplay tulevad ainult koos navisüsteemiga. Esmapilgul mõttetu dubleerimine võib osutuda läbimõeldud lahenduseks, kui eeldada, et telefonihoidiku kasutaja avastab kõigepealt kaardi võlud ning seejärel juba soovib sammu edasi minna ilma, et peaks selleks auto välja vahetama.
Sisemüra vastab hinnaklassile. Kuulda on nii tuult kui rehvide veeremist, mis pole autoklassi arvestades ka uudis. Kui soovida uinutavat kulgemist, tuleb hinnasilt päris mitmega läbi korrutada.
Jõuallikad ja käigukastid
Valikus on ainult üheliitrised kolmesilindrilised bensiinimootorid, diisel loomulikult puudub. Sellest on kahju, kuid diislitapuajastul on tegu loogilise otsusega. Siit tuleb ka sõnum tarbijatele: Sandero ei ole väga pikkade vahemaade läbimiseks mõeldud maanteelaev.
Valik algab kolmesilindrilise vabalthingava 65 hj bensiinimootoriga (ainult Sanderol, pole saadaval Stepwayl), seejärel on standardvarustuses 90 hj seades turbomootor ning selle mootori bensiini/LPG vedelgaasi tarbiv variant, mille võimsus on 100 hj. Uudisena jõuab Stepwayle ka sama mootori 110 hj versioon, mis täidab levinuima jõuallika rolli Dacia Joggeril.
Kui 65 hj vabalthingava mootoriga auto edasiliigutamiseks tuleb seda väga kõvasti tagant sundida (reeglina tulutult), siis turbolaetud jõuallikad saavad oma tööga kenasti hakkama. Pooltühja auto edasi liigutamine nii linnas kui maanteel ei ole probleem – kuni juht ei kasuta ECO režiimi. Viimane poob mootoril hinge kinni, möödasõite pole mõtet üritada ja see sobib hästi vaid ühtlaseks kulgemiseks.
Uus on 6-käiguline käsikast (varasema viie käigu asemel) ja võimalus 90 hj bensiinimootorit kombineerida CVT automaatkäigukastiga. Viimase puhul väärib ära märkimist aeglusti funktsioon, millest on rangelt esiveolise auto puhul rasketes tingimustes palju kasu.
Dacia teatab kütusekuluks 5,6–5,8 l/100 km (WLTP) 90 hj versiooni puhul, millest talvel kujunes tavapärase ekspluatatsiooni korral (maanteesõitu pisut enam kui linnaotsi, keskmine kiirus 49 km/h) 6,9 l/100 km. Kuid Sandero põhiline argument pole ilmselgelt kütusesääst, vaid hind.
Hinnad ja varustus
Dacia ei armasta varustusega vigurdada – mida lihtsamad on valikud, seda lihtsam (ja soodsam) on neid ka toota. Sandero ja Stepway on saadaval kahel tasemel – Essential ja Comfort, mis pakuvad sarnast turvalisust, kuid muus osas teevad selge vahe sisse: esimene neist on mõeldud tõeliselt säästlikule kulgejale, kelle jaoks on nõukogude ajast pärit mugavusstandard täiesti aktsepteeritav. Comfort-tasemel auto on aga igati ajakohane ning ei pea oma varustuse poolest konkurentide ees silmi maha lööma.
Sandero hinnad algavad 10 600 eurost, kuid sel juhul on tegu erakordselt spartalikult varustatud nõrga mootoriga autoga. Samas on väga madalast maksumusest võimalik jõuda mitte väga kalli 14 290 eurose letihinnani, mille eest saab juba paremas varustuses ning mis eriti oluline – automaatkastiga auto. Sandero hetkel kehtivate hindade ja varustusega saab täpsemalt tutvuda siin.
Sandero Stepway stardib üle kahe tuhande euro kallimana 12 800 euro juurest, kuna valikust puudub 65-hobujõuline jõuetu mootor. Ent kalleimaks ei osutu mitte jõuliseim 110 hj seades mootoriga versioon, vaid 90 hj mootor koos automaatkastiga kirjutab hinnasildiks 15 490 eurot. Metallikvärvi ja katuseluugi eest on võimalik lisa maksta, nagu ka istmesoojenduste ja parkimist hõlbustavate seadete eest.
Sandero Stepway hetkel kehtivate hindade ja varustusega saab tutvuda siin.
Dacia Sandero Comfort
ABC Motorsis on hetkel võimalik valida lausa kolme Sandero vahel – värvivalik on punane, tumesinine ja metallikhall. Kuna väikeauto puhul (ja ka üldse mõistlik) on sobilikumad heledad värvid, siis valisime kolmest hõbedase. Tehnilise poole pealt on nad ühesugused.
Auto on varustatud tehases paigaldatud gaasiseadmega, mis tähendab kokku ligi 1300-kilomeetrist sõiduulatust ning võimaldab hetkel veel pisut soodsamat kulgemist. Käike tuleb mõistagi vahetada käsitsi, kuid loodetavasti pole see oskus veel ühiskonnast täielikult kadunud.
Varustuses on olemas kõik hädavajalik nagu LED-lähituled, püsikiirushoidja ja Android Auto ning Apple Carplay. Kliimaseade on küll mehaaniline ning tagumisi aknaid tuleb tõsta-langetada käte jõul, aga vaadates 14 070 eurost hinnasilti on selge, et võrdväärset pakkumist turult eriti ei leia.
Dacia Sandero Stepway Comfort
City Motorsis on ostusoovi korral saadaval lausa kaks Sandero Stepway demoautot, mõlemad tagasihoidlikku tumehalli karva. Kapoti all on üheliitrine mootor 90 hj seades, kuid olulisima lisavarustusena on sel autol automaatkast (variaator ehk CVT).
Autole on lisatud pea kõik mis Sanderole võimalik – olemas on nii parkimisandurid ja -kaamera kui ka moodne infolustisüsteem koos naviseadmega. Lamellrehvid on juba all (esimest talve), suverehvid tulevad tasuta kaasa, nagu ka registreerimine Transpordiametis.
Küll aga tuleb arvestada, et kuna tegu on esinduse proovisõiduautoga, siis väljalaskeaasta on 2021 ja hodomeetrile on kerinud neljakohaline läbisõit. Samas on 16 500 eurot praktiliselt uueväärse auto eest igati mõistlikult küsitud ning kui vaadata lisatud varustust, on hinna ja kvaliteedi suhe enam kui paigas. Kas aga esindus on kohe nõus demoautost loobuma või käib veebilehel ainult „hinda näitamas“, tuleb juba kohapeal välja selgitada.
Meeldis
- Disain
- Ruumikus
- Sitke mootor
- Hind
Ei meeldinud
- Tagaluugi konstruktsioon
- Diiselmootori puudumine
Fotod: Indrek Jakobson
