California pealinna Sacramento lähedal realiseerib kollektsionäär Matt Hummel oma armastust paatinaga autode vastu. Ta on elav näide soovist säilitada ehedust. Tema garaažis sisalduvad mõned erilised aarded – taastamata Porsche osad.
Kaevamine. Kulla sõelumine. Need meetodid ei käi Matt Hummeli ebakonventsionaalse aardejahiga kokku. 39-aastane kollektsionäär ei otsi kullatükke, vaid pigem roostehunnikuid. Nagu tema viimane leid – 1956. aasta Porsche 356 A 1600. Sellel kupeel olev paatina on nii auväärne, et sellele on tekkinud oma paatina. Kookoskiud ulatuvad istmetest igasse ilmakaarde välja ja jalgadealust kaunistab paljas metallileht.
Porsche on pargitud Auburni äärelinna, sugugi mitte kaugel Sacramentost. Klassikalise sportautona kiirgab see oma vanusest tulenevat häirimatut rahu. See on käinud pika tee ning sel pole midagi varjata. Hummeli pilk järgib selle jooni. “See 356 on täpselt samas seisundis kui siis, kui selle leidsin,” ütleb ta. “Ma armastan selle ehedust. See auto on nii palju läbi elanud ja siiski ühes tükis. Ma tahan selle jätta justkui ajamasinaks – mitte taastada seda selliseks, milline ta meie meelest algselt oli.”
Ei mingit uuenduskuuri, ei mingit kosmeetikat
Hummel tahab luitunud ja väsinud välimusega 356-ga sõita täpselt sellisena, nagu see on. Ei mingit uuenduskuuri, ei mingit kosmeetikat. Tema põhjendus on lihtne. “Porsche ehitati sõitma, mitte garaažis seisma.” Vanasti panid inimesed numbrid ustele ja läksid järgmisele võidusõidule.
Autod ületasid finišijoone koos kõikide oma kriimude ja mõlkidega, ja juhtide nägudel oli see eriline naeratus. Hummelile meeldib veidi filosofeerid, end liiga tõsiselt võtmata. Ta irvitab ja avab juhiukse, mis kriuksub kurjakuulutavalt. “Kõlab hästi, kas pole?” Siis lehvitab ta kätt ja ütleb: “Lähme, ma näitan teile oma maja ja veel mõnd Porschet.”
Järgmisel ristmikul pistab Hummel pöörde signaliseerimiseks käe aknast välja. Lõppude lõpuks – kellel on vaja suunatulesid? 356 sõidab mööda pinnasteed. Vaatamata oma metsikule välimusele võtab auto kergelt ühe kurvi teise järel, ronides pingutusteta mägede nõlvu mööda üles. Hummel jõuab Sierra Nevada jalamil oma valdustesse ning sõit lõppeb.
Matt Hummel ja tema Porsched
Puudest ümbritsetud platsil peatub 356 Hummeli teiste autopere liikmete kõrval: 1986. aasta Porsche 911 Carrera 3,2, mille kõrval on 1966. aasta 912, 1958. aasta 356 A Super ja kaks 1952. aasta 356 Cabriolet’i. Lahtised 356-d on kogu grupist kõige väärtuslikumad. “Nende kahe auto kerenumbrid on järjestikused,” ütleb ta. “Nad toodeti täpselt üksteise järel.” Ühe number lõppeb 4 ja teisel 5-ga. Hummel kiirgab rahulolust. Ta ei avalda, kust ta kaks Porschet leidis, vaid pilgutab silma ja ütleb: “Mõnikord leiavad autod mind.”
Matt Hummeli kirg vanade autode vastu ilmutas end väga varakult. 16-aastasena oma kunstiõpingute vaheajal hakkas ta haruldaste autode osi otsima. Tema esimesed ihaldusobjektid olid Volkswageni osad. Ta käis nende otsingul pool Californiat läbi. Hiljem kuulis ta koos sõpradega Volkswageni osadest Birmas ja Tais, mis võimaldas neil asuda põnevatele ekspeditsioonidele. “Sel ajal ei olnud ma õnnelik enne, kui lamasin surmväsinult oma hotellitoas, voodi ees hunnik millestki, mis sarnanes VW Samba busside hingedega akendele.”
Aaretekogu
Ühendriikidesse naastes müüs ta haruldased varuosad maha. “Hakates ajalooliste VW osadega tegelema, jõuad mingil hetkel automaatselt Porscheni,” märgib ta. Hummeli aaretekambriks on küün ta kodu kõrval. See sisaldab viimase kümne aasta leide. Hummel avab koltunud pappkarbi, tõmbab välja säravrohelisest plastikust osad ja hoiab neid peos nagu juveele.
“Püha Graal!” teatab ta. “Veetsime endise tüdruksõbraga oma viimase puhkuse neid otsides.” Naeratades demonstreerib ta varase Porsche instrumendipaneeli täielikku nuppude komplekti. “Või siis siin…” Ta suundub ruumi teise nurka ja avab 356 Cabrioleti. “Selle mootor on elutoas.”
Ekskursioon jätkub. Purgitäis Kamaxi kruvisid. Sahtel, kus on 80-millimeetrised kolvid Porsche A-eelsest varasest tootmisperioodist. “Puhas kuld!” Selle kõrval peegeldab riiulitäis autopeegleid päikest lähedalpaiknevale mootorile.
“Vaadake seda! Porsche esimene võidusõidumootor. 1954. aastast pärinev 1500 Super, ehk lühendatult 502. Tõeline rariteet! See on suurepärane näide sellest, kui lähedas suguluses esimesed Porsched Volkswagenitega olid.” Hummel müüs ühe sellise hiljuti ostjale Austriasse. “Kui mõni haruldase Porsche omanik mulle helistab, on mul hea meel oma aardekogu läbi vaadata ja just sellele sobiv osa leida,” ütleb ta. Sest ta teab, et mõned juveelid tuleb edasi anda.
Allikas ja fotod: Porsche
