Uus aasta on Škodale hästi alanud: jaanuarikuus võeti arvele 309 uut autot. Neist 43% linnamaastureid: 83 Kodiaqi ja 50 Karoqit. Ostueelistuste põhjal on diiselmootor jätkuvalt populaarne: enamus Škoda Kodiaqe veeres müügisalongist välja diisli jõul.
Kui autoturu seise ennustataks üksnes Škoda põhjal, võiks öelda, et asjad on väga hästi: tänavu jaanuaris registreeriti 309 uut autot, võrreldes möödunud aasta jaanuariga on see number ühe ühiku võrra suurem.
Kui Kodiaqi ja Karoqi linnamaasturite populaarsus ei tule kellelegi üllatusena – mõlemad on suurepäraste sõiduomadustega mitmeotstarbelised autod – siis diiselmootor ostueelistusena paneb küll küsima, kas autoostjad lehti ei loegi? Sellele mootoritüübile ennustatakse ju kadu ja hävingut!
TARISTU LOOMINE VÕTAB AEGA
Jah, fakt on, et kogu autotööstus on asunud massiliselt sõidukeid elektrifitseerima, olgu siis kaksikajamite või täiselektriliste valikute toel.
Aga fakt on seegi, et lähiajal ei lange taevast alla kiirlaadimisvõrgustikke, mis võimaldaksid muretult ülikiire aku täitmisega ükskõik millisesse Euroopa, aga ka Eesti nurka reisida.
Sestap loebki eestlane lehe läbi, paneb selle kamina kõrvale tulehakatuseks ja läheb ostab diiselmootoriga Škoda. Igaks juhuks, sest mine sa hunti tea. Statistikat? 60% jaanuaris müüdud Kodiaqidest olid “õlijoojad”
Keskmise suurusega linnamaasturite (näiteks Škoda Kodiaq) ostjatest veerand eelistab diiselmootorit, see protsent on püsinud samana kahel viimasel aastal. Kõikjalsõitjaid müüdi Eestis 2017. aastal kokku 1496 tükki, 2018. aastal aga 1991. Müügikasv täpselt kolmandik ehk 33%.
KEEGI PEAB JU SÜÜDI OLEMA
Euroopas sai diislite vaenamine hoo sisse siis, kui vanade EU3 ja EU4 mootorite saastenumbrid pandi kõrvuti teiste jõuallikate omadega.
Euroopa Liidu autopargi keskmine vanus on rohkem kui 10 aastat – sõiduautodel 11, tarbesõidukitel 10,9 ja raskeveokitel 12 (ACEA, 2016) – siis on loomulik, et tarbijaid suunatakse ostma uuemaid autosid. Eestis on autopargi keskmiseks vanuseks 15,3 aastat.
Autotööstus on viimastel aastatel pingutanud nii, et veri väljas, et ehitada normikohaseid diiselajameid. Ning meedia võtab tuld alati, kui keegi kuskil kadu ja häda kuulutab. Tegelikult pole pilt must-valge. Tänaseks on “õlijoojad” arenenud tõhusamateks bensiinimootoritest, mitmes mõttes.
Kui vaadata praeguseid heitmenäite, võib selguda, et diiselmootor saastab bensiinimootorist vähem. Võtame näiteks Kodiaqi 2-liitrise, 110 kilovatise ajami, millele lisame 7-käigulise kahesidurilise automaatkasti. Selline diiselmootor paiskab kilomeetri kohta õhku 131 grammi CO2. Ökonoomsel sõidul kulub kütust 5 liitri kandis 100 km kohta.
Ja nüüd paneme siia kõrvale ka väga populaarse 1,4-liitrise 110 kilovatise bensiinimootori, mis tuleb koos 6-käigulise automaatkastiga. Kombineeritud tarbimisel on kütusekulu umbes 6,3l/100 km kohta, heitmenäit aga 143g/km CO2. Rohkem võrdlusi võib otsida Škoda kodulehelt.
MÕISTUSE HÄÄL ON OLEMAS
Soome kolleegid on autotööstuse tuleviku üle viimasel ajal tuliselt arutlenud. Oma sajandat juubelisünnipäeva tähistav Soome Autoliit asus kampaaniakorras allkirju koguma, et jätta inimestele alles õigus autoga sõita – aktivistide ideaalmaastikul liiguksid autode asemel jalgrattad, hobused ja vikerkaarevärviline ühistransport.
Sisepõlemismootorite täielik keelustamine, mis mitmes Euroopa riigis plaanina laual on, tekitab küsimuse, kas munade ühte korvi panemine (elektriautode eelistamine) on ikka nii jätkusuutlik idee kui algul paistab? Kogu poliitilise lobi, sealhulgas rumalad otsused, maksab lõpuks kinni tarbija.
Elektriajamid on kahtlemata üks tervitatav võimalus õhku puhtamaks ja elu tervislikumaks muuta. Ent selle kõrval ei tohiks jätta tähelepanuta autotootjate pingutusi diiselmootorite suunal: tänapäevane Euro 6 nõutele vastav diiselmootor ei saasta rohkem, kui uus samaväärne bensiinimootor.
Uute diiselmootorite CO2 näitajad on paremad ja NOx näitajad pea samaväärsed kui bensiinimootoritel, sarnased on ka tahmaosakeste näitajad.
Ja on veel üks oluline keskkonnaaspekt: biodiisli tootmine on lihtsam kui bioetanooli tootmine. Biodiislit saab toota igasugustest jääkidest.
Kasutaja seisukohalt on olulised veel mitmed nüansid: diiselmootori kuni 20% väiksem kütusekulu ja suurem väändemoment näiteks.
Tarbijad, kelle jaoks on oluline igakuine rahaline sääst, kasutusmugavus ja turvaline möödumiskiirendus maanteel, eelistavad endiselt diiselmootorit.
Škoda müügistatistika näitel on diislite populaarsus ju väga selgelt näha. Ning kui panna kokku kõikjalsõitja ja tubli “õlijooja”, saame tulemuseks igal juhul positiivse kasutajakogemuse. Seega, ärme sülita vanasse kaevu enne kui uus on valmis ehitatud ja sealt saadav vesi juua kõlbab. Peace!
Loo aluseks on võetud Škoda müügistatistika ning Lemmo Tigase analüüs. Kaanepilt: Ylle Tampere
