Island on 4×4 autode maa
Reisimiseks tuleb varuda aega
Kohti peab teadma, et end mitte ogaraks maksta
Eestis leidub tõenäoliselt vähe inimesi, kes EI paneks Islandi oma unistuste reisisihtkohtade nimekirja. See pindalalt meist pisut üle kahe korra suurem saareriik poolel teel Põhjapoolusele on tuntud oma lummava looduse, aktiivsete vulkaanide ja inimeste vähesusega, mistõttu iga hingelt eestlane leiab seal mõne üksiku koha, kus omaette olla.
Tõsi, viimasel ajal on asjad hakanud tasapisi muutuma, sest kui aastal 2010 võis saart külastanud turistide arvuks nimetada suurusjärgu 500 000, siis 2016.a. ulatus sama näitaja juba kaugelt üle 1,7 miljoni ning arvestades viimaste aastate kasvutrendi arvatakse 2017.a. turistide arv ületavat 2,3 miljonit. Seda riigis, kus püsielanikke vaid 330 tuhat!
Seekordsesse reisiplaani kuulus ring ümber suurema osa Islandist – ajapuudusel jäi välja vaid Läänefjordide (Vestfirðir) ala Loode-Islandil – selle üsna eraldiseisva poolsaare läbisõitmine võtab koos peatustega vähemalt paar päeva.
Seekord kahjuks ei mahtunud Vestfirðir meie plaanidesse. Muuseas, kohalikega vesteldes selgus, et samamoodi, Läänefjorde välja jättes, talitab lõviosa reisiselle, mis muidugi aitab veelgi kaasa sealse looduse algupära säilimisele.
VISUAALSE NAUDINGU MUSTERNÄIDE
Island on visuaalse naudingu maa. Isegi trööstitu kivi- ja vulkaanituha kõrb lummab oma üksildase ligipääsmatusega, rääkimata siis lugematutest kiirevoolulistest jõgedest koos kärestike ja koskedega ning loomulikult mägedest või liustikest.
Ja need värvid! Sünktumedad tuhakarva nõlvad, rohelise samblaga kaetud laavaväljad, valged lumemütsid ning jääsinine vesi moodustavad ansambli, millel silm lihtsalt puhkab.
MÖÖDA TURISTIDE MEELISRADA
Pealinnast ida poole liikuma hakates jäi esimesena teele nn. Kuldne Ring, ehk siis saare kõige kuulsamad turistiatraktsioonid – Þingvelliri org, Gulfossi juga ning Geysir. Viimane on teadupoolest andnud nime kõikidele kuuma vett purskavatele aukudele maapinnas.
Tõele au andes tuleb ära mainida, et Geysir ise pole juba 20.sajandi algusest kordagi pursanud, aga naabruses asuv Strokkur lajatab see-eest ca iga 10 minuti tagant korrapäraselt pahvaka sooja vett taeva poole.
Þingvelliri org on islandlaste jaoks ajaloolise tähtsusega – just siin kogunes aastal 930 esimest korda tänini tegutsev saareriigi seadusandlik kogu – Alþingi – mida peetakse vanimaks parlamendilaadseks organiks maailmas.
Samas kohas kuulutati aastal 1944 välja ka tänapäevane Islandi Vabariik (kuni sinnani kuulus Island palju sajandeid Taani kuninga alade hulka).
Põhjus, miks just Þingvellir sellise püha kohana iidsete islandlaste meeli köitis, peitub tõenäoliselt maapõues – risti läbi oru jookseb kahe kontinentaalse laama liitekoht, mis tänu sügavuses pulbitsevale jõule on omandanud suurejoonelised vormid. Muuseas, noodsamad laamad eemalduvad praegu üksteisest tempoga umbes 2 cm aastas ja nii on pragu maakoores mitmete meetrite laiune.
EUROOPA SUURIM LIUSTIK
Edasi ida poole liikudes läbib tee nr. 1 linnakesi ja muid asustatud kohti, olles kohati rannikule lähemal, siis jälle kaugemal. Islandi lõunarannikul asuvad saare kõrgeimad mäed, mille tipud ulatuvad pisut üle 2 kilomeetri merepinnast, aga ka mitmed liustikud, sealjuures kogu Euroopa suurim omasugune – Vatnajökull, mis katab hinnanguliselt 8100 km2, ehk pea 8% Islandi pinnast.
Lisaks rannikule ja liustikele on lõunaranniku suurimateks atraktsioonideks kindlasti Seljalandfossi ning Skogafossi joad, kuhu isegi päevatuuri käigus Reykjavikist bussid kohale jõuavad.
Edasi kaugemal idas ulatuvad mõned liustikukeeled üsna mereranna lähedale ja sulav jää moodustab laguune, kuhu pidevas liikumises jääkamakad sisse sulpsatavad ning sooja õhu ja aeg-ajalt pilvede vahelt piiluva päikese käes tasapisi sulavad.
Kuulsaim neist on kahtlemata päris maantee ääres paiknev Jökulsárlón, mis paljudele tuttav mitmetest filmidest – James Bond, Lara Croft ja Batman on vaid mõned kuulsatest tegelastest, kes sealkandis seigelnud.
Island on üleüldse filmitegijatele tuttav kant. Tänu kohati ebamaistele maastikele kasutatakse saareriiki tihti just ulmefilmide võttepaigana (esimesena meenuvad näiteks lumised künkad Interstellar’ist).
Kahtlemata suurendavad kinno ja teleekraanile jõudvad filmid ja sarjad ka turistide voolu – selles osas pole tõenäoliselt vastast viimaste aastate suurhitile Game of Thrones, mille fännid pidavat suisa hordidena Islandit külastama.
LOODUSESÕPRADE MEELISPAIK
Island on populaarne loodusesõprade seas. Vaatlema tullakse kõiki elusolendeid lindudest vaaladeni ja matkatakse igasugusel pinnasel liustikest vulkaanideni. Matkata tasub Islandil kindlasti, sest korralikult tähistatud erinevate raskusastmetega radu on palju ja nautimistväärt vaateid pakutakse iga künka otsas.
Riietus peaks olema veekindel ja praktiline – ilm muutub Islandil üldjuhul päeva jooksul mitmeid kordi ning matk, mis algab tuulevaikse päikesepaiste saatel võib mõne tunni pärast jätkuda korraliku lumetormi südames.
Käisime meiegi Husaviki väikelinnas saare põhjaküljel paaritunnisel vaalavaatlusel. Selles mõttes on tegemist üsna kindla peale minekuga, et giidi väitel polnud suvehooaja jooksul veel ükski grupp asjata raha maksnud ning pika nina ja ilma vaalata jäänud. Ega meiegi – kokku leidsime tuuri jooksul 5 majesteetlikku looma, kes rahumeelse regulaarsusega iga 5-10 minutilise sukeldumise järel pinnale hingama tulid.
Tuurioperaatorid on omavahel kokku leppinud käitumisreeglites ja paati vaaladele liiga ligidale ei juhita, aga üks vaal otsustas ise päris meie kõrvalt mööda ujuda – näha vabas looduses üle 10-meetrist looma sedavõrd lähedalt on kahtlemata mälestus, mis kergelt ei unune!
Kõik Põhja-Islandi väikelinnad ja külad on imearmsad. Tavaliselt koosnevad need vaid mõnest tänavast ja paarikümnest majast, lisaks muidugi sadam, kui ligipääs põhilisele elatusallikale ammustest aegadest – merele.
Meie külastatutest jäi enim meelde toosama kitsa fjordi ääres asetsev Husavik koos vastaskallast ehtivate lumiste mägedega. Päikesepaistelise ilmaga on vaade tõepoolest miljonit väärt!
UJUMA IGA ILMAGA
Nagu teada, küttearved Islandil suured ei ole, sest maapõuest kerkiv kuumus hoolitseb nii sooja vee kui ka mõistliku toatemperatuuri eest talvisel perioodil. Paljudes kohtades leidub kõrvetavat vett ka vabas looduses: Islandil on võimalik õues vanni võtta välistemperatuurist sõltumata.
Kahtlemata on suurim ja kuulsaim säärastest looduslikest spaadest Sinine Laguun Keflaviki lennujaama naabruses, aga tegelikult leidub oluliselt lahedamaid (ning kordades odavamaid) ujulaid mujalgi Islandil.
Myvatni sinise veega bassein meenutab enim oma turistilõksust sugulast, aga leidsime paaris külakeses ka täitsa selge veega sulistamiskohti, mis rahakotist tervet varandust ei röövi.
Mitmes matkaturismi sihtkohas saab päris looduslikus vannis mõnuleda – näiteks Landmannalaugari matkakeskuses võib otse jõkke hüpata – vesi on mõnusalt soe igasuguse ilmaga. Saare keskosas Öskjuvatni järve kõrval paikneb iidne vulkaanikraater, kus veetemperatuur samuti aasta läbi 30 kraadi ümber püsib.
Kahjuks rikkus seal aga meie ujumisplaani varajane aastaaeg – lume tõttu olid kraatri seinad sedavõrd libedad, et veeni laskumine oleks võinud katastroofiga lõppeda.
Samuti peab ettevaatlik olema tähistamata või muidu tundmatutes kohtades vette kargamisega – kohati võib temperatuur inimesele liiga kõrge olla ja naudingu asemel lõpeb seiklus supikomponendiks saamisega.
SISEMAA SÕIDUREEGLID
Sisemaale ligipääs sõltub Islandilt puhtalt ilmastikust – enamik mäestikuteid on talvel suletud ja need avatakse vastavalt kevade saabumisele üldjuhul juuni keskpaigas. Kui ma räägin mäestikuteedest, siis lõviosa neist keerutavad tegelikult küllalt tasastel väljadel Islandi keskosas, aga kahtlemata tuleb siin-seal ka tõsisemat ronimist ette.
Tänu ette tulevatele takistustele on need F-tähistusega teed mõeldud ainult kõrgemat sorti nelikveolistele masinatele, millest hoiatavad ka vastavad liiklusmärgid ristmikel.
4×4 nõue pole Islandil sugugi vaid turistide hirmutamiseks välja mõeldud – kuigi vahepeal võib musta liiva või kruusa peal üsna tavalise maanteekiirusega kihutada, leiavad seiklejad end varsti sürrealistlike vulkaaniliste kiviväljade keskel, kus ainult suuremõõdulised tugeva karkassiga rehvid ja kõrge kliirens aitavad edasi liikuda.
Aga ohtlikeimate kohtadena tunduvad siiski hoopis jõeületused – pisemaid mõne meetri laiusi niresid tuleb suve alguses rohkesti ette, aga siin-seal viib tee ka läbi üsna laia ja sügava mäsleva veemöllu.
Tuli meilgi ühes kohas kogu julgus kokku võtta, et auto ninapidi jõkke ajada. Samas tundus olukord juhiistmelt kindlasti hullem, kui kõrvaltvaatajale ja kuivade jalgadega me igatahes läbi saime.
Muuseas, Islandil päevateekonda planeerides tuleb arvestada, et nendelsamadel F-teedel võib keskmiseks liikumiskiiruseks vabalt tulla vaid 20-30 km/h. Samas suurel maanteel liigub edasi üsna nobedalt – lõviosas on piirkiirus 90 km/h.
Seega, kui kaart väidab, et sihtkohta on 80 km laavaväljade vahel ekslemist, arvestage igaks juhuks pea terve päevaga – eeldusel, et soovite sihtkohas muidugi ka pisut ringi matkata.
Moodsatest abivahenditest on auto GPS seadet tarvis ehk vaid Reykjavikis, mujal tasub kasutada korralikku paberkaarti, mida saab osta igast suuremast tanklast.
Kõik vähegi sõidetavad rajad on koos tee numbriga kenasti kaardile märgitud ja viidamajandus on Islandil väga korralikul tasemel. Seega lubage endale vabadus mitte jännata Islandi kohanimede sisestamisega ja ajage näpuga kaardil järge – jõuate igale poole kenasti kohale.
ISLAND ON TOYOTA MAA
Siinkohal on paslik kirjutada mõni sõna autodest. Islandil tasub võimaluse korral kindlasti rentida kõrge nelikveoline masin, mis lubab teil avastada piirkondi, kuhu bussituristid ei pääse. Sisemaal on ülekaalukalt populaarseimaks sõiduvahendiks Toyota Land Cruiser, aga kui ekstreemsusi mitte harrastada, saab hakkama ka pisut väiksema masinaga.
Toyota Island andis lahkelt meie pere käsutusse bensiinimootori ja automaatkäigukastiga 4×4 Toyota RAV4, mille kohta saab 10 päeva jooksul läbitud 3100 km põhjal ainult positiivseid kommentaare anda.
RAV4 osutus mugavaks ja vaikseks reisikaaslaseks, mis nurisemata tegi kõike, mida talt ootasime ja palusime. Liikusime mitmel päeval vaid sisemaal mööda erineva kattega teid ja kui kõrvale jätta terava laavakivikillu põhjustatud rehvipurunemine (kusjuures täiesti süütus olukorras ning lihtsasti läbitaval teelõigul), pidas auto suurepäraselt “valule” vastu.
RAV4 on ka piisavalt kõrge, et üsna muretult tee keskelt välja turritavatest kivinukkidest üle laveerida. Ja noh, nagu eelpool juba mainitud, siis jõgede forsseerimisega saime ka hakkama. Seejuures tuli kogu ringreisi keskmine kütusekulu ca 8 liitri kanti 100 km kohta, mis arvestades mööda laavat ja liiva ukerdamist tundub igati mõistliku saavutusena.
RAHA TASUB AEGSASTI KORJAMA HAKATA
Üks asi, mis tõenäoliselt kõigile esmakordselt Islandit külastavatele inimestele šokina mõjub, on kohalik hinnatase. Turismi õitsemine on kergitanud kõikide teenuste hinnad isegi ülejäänud Põhjamaade tasemega harjunule kosmiliste kõrgusteni.
Jätame kõrvale mingid turistilõksud a la Sinine Laguun, mille sissepääsu eest ca 70 eurot inimese kohta küsitakse või vaalavaatlust sisaldavad paadireisid, kus sõltuvalt sõiduki tüübist ja tuuri pikkusest samuti sadadesse eurodess küündivaid hindu kohata võib.
Aga isegi kolme inimese kohvipaus koos saiakestega maksab ligi 30 eurot (kohvi seejuures üldiselt sinna 4-5 euro juurde) ja kui tahate valge inimese kombel restoranis õhtust süüa, siis leiab menüüst ka 50 euroseid praade ning suppide/salatite hinnad algavad 15-20 eurost. Erinevalt Eestist kipuvad hinnad Reykjavikist kaugemal olema hoopis kallimad – ilmselt konkurentsi vähesuse tõttu.
Sama kehtib suures plaanis ka majutuse kohta – väiksemates kohtades võib isegi tagasihoidliku B&B voodikoha eest 50-100 eurot maksta. Seega tuleb teha valik – kas proovida säästurežiimil läbi ajada ning vältida väljas söömist või siis arvestada oluliselt suurema eelarvega, kui muudes riikides harjunud olete.
SEITSE NÕUANNET ISIKLIKU KOGEMUSE PEALT
[dropcap]1. [/dropcap]Islandil sõitmiseks sobib kaardilugejale vana hea paberväljaanne paremini kui naviseade. Kõik teed on kenasti tähistatud ja nummerdatud, mis teeb nende jälgimise lihtsaks.
[dropcap]2. [/dropcap]F-tähistusega teed on mõeldud vaid 4×4 ja kõrge kliirensiga sõidukitele ja seda mitte asjata. Autorendifirmasid leidub Islandil igale maitsele, kuigi turismi kõrgperioodil peab arvestama ka üpris kõrge hinnatasemega. Sõites tavamasinaga 4×4 märgi alt edasi, kaotab auto kaskokindlustus kehtivuse.
[dropcap]3. [/dropcap]Enne asfaldilt mahapööramist kontrollige, kas tagavararehv ja rattavahetuseks vajalikud tööriistad on kaasas ning korras. Kivine pinnas on salakaval ja teravad sakid ei mõju linnadžiibi asfaldirehvidele kuigi hästi.
[dropcap]4. [/dropcap]Rahvusparkides on märgitud teelt kõrvale sõitmine (ei tahaks kasutada siinkohal sõna off-road, sest kohati meenutab seda ka täiesti legaalsel teerajal liiklemine) rangelt keelatud ja vahelejäämise korral võivad trahvid küündida sadadesse (kui mitte tuhandetesse) eurodesse, lisaks lubadest ilmajäämine ja muud meeldivused. Muuseas, laavaväljal autorataste all lõhutud samblapinnase taastumiseks kulub 20-25 aastat.
[dropcap]5. [/dropcap]Legendid Islandi ilma kiirest muutumisest ei ole üldse legendid. Kui temperatuuri osas on asi suhteliselt hästi prognoositav ja kõikumised pole suured, siis seda, kas teekonna jooksul hakkab vihma sadama või mitte, ei oska mitte keegi ennustada.
Samas kehtib ka tõsiasi, et kuigi majutuskohast liikuma hakates on maailm absoluutselt hall ja lädistab vahetpidamata, siis mõnikümmend kilomeetrit eemal võib päikegi taevast särada. Ja siis jälle kaduda…
[dropcap]6. [/dropcap]Tanklaid leidub igas suuremas asustatud kohas ja üldiselt pole kütusega seetõttu probleeme, aga eraldi rõhutan veelkord sõnapaari “asustatud kohas”, sest sisemaal ringi liikudes võite halvimal (parimal?) juhul sõita tunde, enne kui elavat hinge kohtate – kuna vulkaanilistel väljadel rohtu ei kasva, siis ei leidu mõnes kohas kümnete kilomeetrite kaupa isegi lambaid. Seega, hoolitsege, et kütust paagis jätkuks ja ärge jätke tankimist viimase hetke peale.
[dropcap]7. [/dropcap]Toit ja söök on loomulikult olulised, seega tasub autos näksimist ja vett hoida. Samas julgen arvata, et mõlemad on tähtsamad eelkõige jalgsi matkamisel – veepudel, banaan või muu kiire süsivesik kuluvad jalgsi liikudes kindlasti marjaks ära. Autoga liigeldes leidub üldjuhul varem või hiljem mõni jõeke, kus vajadusel saab veepudelit täita.
MEIE ISLANDI REISI KAART JA LINGID KOHTADESSE
Siin on vabal valikul mõni vihje meie külastatud kohtadest Islandil. Vaata kaardilt numbrit ja klõpsa lisatud link lahti. Kui sa ei näe kaardil numbreid, ava pilt eraldi aknas.
- http://www.bluelagoon.com
- http://www.visitreykjavik.is
- http://www.thingvellir.is/english.aspx
- https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/geysir
- http://gullfoss.is
- http://skalholt.is/3905-2/?lang=en
- http://kerid.is
- http://www.landmannalaugar.info
- https://guidetoiceland.is/connect-with-locals/regina/the-beautiful-waterfalls-of-south-iceland
- https://guidetoiceland.is/connect-with-locals/regina/the-beautiful-waterfalls-of-south-iceland
- https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/reynisfjara
- https://www.nat.is/eldhraun-lava/
- http://www.atlasobscura.com/places/svartifoss
- http://icelagoon.is
- https://www.northiceland.is/en/places/nature/dettifoss-waterfall
- https://www.northiceland.is/en/other/place/asbyrgi
- https://en.wikipedia.org/wiki/Krafla
- http://www.visitmyvatn.is
- https://www.northiceland.is/en/places/nature/askja
- http://www.visithusavik.com
- http://www.glaumbaer.is/is/information
- https://www.west.is/en/west/place/kirkjufell-mountain
- https://www.west.is/en/west/place/lava-waterfalls
- https://www.thecave.is
- https://intotheglacier.is
Pildid: Argo Verk
