Kia Stonic sobib nii maanteele kui metsavahele
Super sõidumõnu ja raudset ohutust pakkuv pisike pereauto
Sobib neile, kes otsivad tavapärasest pereautost erilisemat sõidukit
Hinnad algavad 13 990.- eurost
Autotootjate nimevalikud näivad vahel kummalised. Pidi olema ikka häda panna värvikale ja nobedale pisimaasturile nimi, mis inglise keelt tönkavale toob silme ette halli paekivilahmaka või igava põllukivi. See ei haagi Stonic’u olemusega mitte kuidagi. Samas, eks kive ole ka erinevaid. Näiteks vääriskivid.
“E” NAGU EKSTRAVÄLIMUS
Kia Stonic on suuruse poolest võrreldav 2017. aastal Eestisse jõudnud ja kohe Euroopa disainiauhinna saanud neljanda põlvkonna Kia Rioga. Nimetatust 4,3 cm kõrgemaks tõstetud auto põrand, 8 sentimeetri võrra pikem kere ning „bodypumping“ abil laiemaks treenitud rattakoopad muudavad aga Stonicu hoopis teiseks autoks.
Kui Kia Rio on selgelt mõeldud konservatiividele, siis Stonic võimaldab kombineerida erinevaid kere, katuse ja interjööri värvitoone ja muuta sellega auto välimust hallist hiirekesest triibulise tiigrikutsikani.
See ei ole nali – näiteks kollast küljevärvi on võimalik kombineerida musta värvi katuse, või siis valget kerevärvi ergu punase katusega, ning ka vastupidi.
Kokku on võimalus valida üheksa kere värvitooni ja viie erineva katusetooni kombinatsioonide vahel. Väga minicooperlik, tuleb öelda! Kõik ikka teavad neid ultrastiilseid pisikesi ümaratulelisi härra Beani lemmikul baseeruvaid kartautosid?
“E” NAGU SÕIDUELAMUS
Võrdlus inglise autotootjaga on üsna kohane ka Kia Stonic’u sõiduomaduste juures. Minid on tuntud oma kardiliku ja sellest tulenevalt väga vilka ning sportliku iseloomu poolest.
Proovisõidupäeval viidi autoajakirjanikud mahajäetud lennuväljale, kus oli ette valmistatud mõned üllatused. Juhid pandi ühte autosse kogenud rallisõitjatega, kes demonstreerisid äkiliste kurvide läbimist ja juhendasid ajakirjanikke, kus tasub rajal pidurdada ja kus mitte.
Eesmärk oli tunnetada, kas auto kaldub kurvides nagu üldiselt linnamaasturid seda teevad ja milline on juhitavus. Seekord võidu peale ei sõidetud. Sain raja läbimisel üles ainult adrenaliini, kummi- ja sidurikärsakas Stonicu juurde ei kuulu.
Raja läbimise järel oli öelda ainult kiidusõnu üllatavalt hea juhitavuse kohta. Stonic käitus järskudes kurvides väga etteaimatavalt. Ei mingit üleliigset üle- või alajuhitavust või kurvides läbivajumist.
Meistrite sõidul õnnestus mul end Saksamaa noore rallitalendi Lukas Meter’i (24) kõrvale istuma sättida. Muuseas, Lukas on üsna eriline sell – nimelt võitis ta koos kaardilugeja Natalie Solbach-Schmidt’iga (s. 1986) eelmisel aastal esiveolise Citroen DS3-ga Saksamaal Citroen’ rallikarika sarjas ühe etapi ja tõusis pooltel etappidel poodiumile. Stabiilne sõitja!
“E” NAGU EHMATUSKATSE
Kia Stonic’uga ringrajajupil saadud julgusega haukasin ahnelt järgmist ülesannet: sõida maanteekiirusega 80 km/h, tee hädapidurdus ja samal ajal möödapõige põdrast. Või ükskõik millisest muust takistusest. Ja et asi oleks huvitavam, pidurdada ei tohtinud enne, kui algas vihmamärg rajaosa. Üsna selline, mis meid sügiseti maanteel varitseb.
See oli ülesanne, kus enamikel inimestel lööb välja enesealahoiutung. Pärast möödapõiget tuli auto pidama saada enne kujutletavat seina. See oli ikka tõesti lähedal, u 10 auto pikkust ehk 40 meetrit. Ei usuks, et maanteel pidama saaks. Seetõttu tekkis hädavajadus hüpata kahe jalaga pidurile juba enne, kui märg rajalõik algas.
Kia Stonic on kõrgendatud linnamaastur. Põhikooli füüsikast teame, et maanteekiirusel poolmärjal teekattel pidur põhjas kõrge autoga rooli keerata ei ole hea mõte. Tundus olevat suur võimalus, et Stonic lõpetab kui mitte külili, siis vähemalt keerleb juhitamatult „seina“ poole.
Reaalsus oli aga üllatav. Stonic tuli ilma igasuguse erilise pingutuseta katsest puhtalt välja, jättes enne seina veel paari auto pikkuse jagu ruumigi. Tõestas, et võib oma elu ja tervise mingites piirides tehnoloogia kätte usaldada küll.
Nimelt on kõik Kia Stonic’ud varustatud elektroonilise stabiilsuskontrolli (ESC), sirgjoonelise pidurduse stabiilsuskontrolli (SLS) ja auto sõidustabiilsuse juhtsüsteemiga (VSM). Kurvipidurdussüsteem aitab kaasa õigele sõidutrajektoorile ning ka siin ei tekkinud mingit ootamatut üle- ega alajuhitavust.
“E” NAGU ENESEKINDLUS
Saanud julgustust, sisenesime Kia Stonicuga mahajäetud lennukiangaari. Instruktsiooni järgi tuli läbida katusealune neoonpunastest koonustest täppisrada.
Aga see oli trikiga ülesanne – autol olid kinni teibitud külje- ja tahavaatepeeglid, mistõttu täppistagurdamisel sai lähtuda ainult tahavaatekaamerast. See on alates EX-comfort-pack ja ka TX-varustustasemel hinna sees, madalamatel tasemetel on tahavaatekaamera võimalik 500 € eest juurde osta.
Silmad poolenisti seotult tagurdamine oli põnev ülesanne. Tahavaatekaamera pilt näitas ka dünaamiliselt sõltuvalt rooli asendist ka abijoontega seda, kas rajakoonusest mahub mööda või mitte. Samas kaugemaid ja väikeseid objekte oli ekraanilt raske välja lugeda.
Kuigi katusealune oli hämar, piisas ekraanist manöövriteks. Koos pimenurga hoiatussüsteemiga BSD (lisavarustuses 400 €, kõrgeimal varustustasemel hinna sees) on juhiabiliste najal parklas manööverdamine täiesti võimalik. Aga kõrvale peab aknast välja ikka vaatama ja siis pole põhjust parkimisel enesekindlust kaotada.
“E” NAGU EDASIVIIV ENERGIA
Energiliseks edasiliikumiseks on hädasti vaja võimekaid mootoreid. Kuigi Kia Stonic on Kia Riost pisut suurem, ei ole kaaluerinevused olulised. Seega on Kia suutnud Stonic’u ehitamisel vältida ühte selle klassi autode miinust – kaalukasvu.
See võimaldas varustada Stonicu nende samade kergekaaluliste mootoritega, mis Riogi. Proovisõitu tegin 1-liitrise 120 hj võimsusega T-GDI (turbolaadimisega bensiinimootor) ja säästliku 1,6-liitrise diiselmootoriga, mille emissiooninäitaja on jõuallikate seast väikseim.
Et 1-liitrine bensiinimootor on kõigest 3-silindriline, siis kõhklesin Berliini ümbruse kiirteele keerates selle mootori võimekuses. Gaasi vajutades ärkas 88kW/120hj mootor (172 Nm) pööretel 2000 üles ja hakkas uljalt urisema.
Kaks inimest ilma pagasita veeti kiiruseni 188 km/h (GPS järgi!, spidomeeter näitas pisut alla 200), möödusime Sorentost ja Riostki. Ja mis veelgi olulisem – auto jäi stabiilseks ka suurtel kiirustel. Kiirteel ei saanud arugi, et tegu võiks olla pisikese linnamaasturiga.
Tõsi, sellel kiirusel oli kütusekulunäidik kapriisne ja näitas pealt kahekümnega numbreid. Normaalsõidul peaks tehase andmetel kütusekulu jääma 4,5-6 liitri vahele 100/km kohta.
Mootori koostöö vedrustusega andis kinnituse, et Kia on tõesti näinud vaeva Stonic’u lubatud sportlike sõiduomadustega.
Ka ette sattunud väikesel munakivitee lõigul polnud häbiks põhjust – vedrustus on keskmisest pisut jäigemapoolne, kuid sõit oli ka linnakiirustel ja ebatasasel teel mõnus ja sujuv. Näiteks on insenerid esisilla vedrustusele tavapäraste mehaaniliste asemel paigaldanud hüdraulilised piirajad.
Diiselmootor oma 81kW/110hj ja 260 njuutonmeetriga näib suunatud ennekõike rahulikuma sõidustiiliga inimesele. Tehase andmetel peaks keskmine kütusekulu jääma vahemikku 3,8-4,9 l/100 km kohta.
Reaalseid numbreid näidiku ekraanil vaadates võib see olla tegelikkusele lähedal, kui te just ei kiirusta. Meie kiirustasime ja numbrid jäid 7st ülespoole.
Paraku ei saa Kia Stonic’u puhul rääkida „e“-st nagu elekter. Stonic on arendatud nii, et praegune jõuallikate kooslus 6-käigulise käsikäigukastiga ning umbes aasta pärast koos 1,0 liitrise turbo-bensiinimootoriga turule jõudva automaatkäigukastiga on optimaalne.
Erandiks on hinnalt soodsaim 1,25-liitrine vabalthingav MPI bensiinimootor, mida pakutakse koos 5-käigulise käsikastiga. Kõik eelkirjeldatust kaugemale minevad tehnoloogilised uuendused (ja võimalused) tõstaksid auto hinda. Niisiis, arvestades klientide tegelikke ootusi, on hübriidi vältimine täiesti mõistlik otsus.
“E” NAGU ERGONOOMIKA JA E-TEENUSED
Stonic’u rooli taha istudes on kohe selge, et auto sisemus on suuremas osas (kui mitte isegi kõik) puhas Kia Rio. Ühesõnaga – lihtne, kuid funktsionaalne.
Armatuurlaua kohal kõrgub „hõljudes“ (tegelikult on ta täitsa kinni!) standardvarustuses olev 7’’ ekraan. Alates EX comfort tasemest on hinna sees ka TomTom kaartidega ummikute olemasolu näitav navigatsioonisüsteem, madalamal varustustasemel tuleb navigeerimisvõimekuse, MP3 mängija ja WIFI eest välja käia täiendavad 500 eurot.
Kui proovisõidul suskasin iPhone’i juhtme armatuurlaua alusesse USB pistikusse, käivitus koheselt AppleCarPlay. USB lisapistik nutiseadmete laadimiseks asub ka tagaistujatele keskkonsooli laeka all.
Standardvarustuses on autol rehvirõhuandurid, esimeste istmete soojendus. Juhiistme kõrgus on sätitav, külgtuge seljatugi väga ei paku, kuid istmepadi kompenseerib seda.
Kaasreisija istmekõrguse reguleerimise puudumisest tundsin pisut puudust ja niisamuti häiris pisut armatuurlaua läikiv plastik.
Kaugtulede assistendi toimuvust reaalsetes oludes veel ei saanud proovida, kuid varustuses on see alates EX Comfort tasemest koos radari ja kaameraga automaatsest hädapidurdussüsteemiga. Madalamal varustustasemel saab lisavarustusena selle kaasa, kui olete valmis välja käima täiendavad 400 või 600 €.
KOKKUVÕTTEKS: EHK SIISKI E-STONIC?
Lugedes kokku kõik need „e“-tähed, millega Stonic’ut kirjeldada on võimalik, võiks Eestis kaaluda nimevahetust Estonicu vastu küll. On piisavalt eeldusi et kompaktmaasturist võiks saada populaarne sõiduriist – head sõiduomadused ja eestlaste jaoks nii oluline 7-aastane garantiiperiood on kindlasti kaalukeeleks.
Kui just Stonicuid Aasiast siiapoole toovad kaubalaevad vahepeal tormi kätte ei satu, siis on esimesi autosid Eestis loota oktoobrikuu viimastel päevadel.
Pildid ja meedia: Andres Kruus, KIA
KIA STONIC
