5.novembri südaööl alustasid kaks pöörast leedulast, ajakirja Auto Bild peatoimetaja Vitoldas Milius ning rallisõitja ja filmimees Aidas Bubinas teekonda Vladivostokist Vilniusse, et tähistada omal moel Toyota Corolla mudelipere viiekümnendat juubelit. Teekond läbiti veidi enam kui viie ööpäevaga. Ees seisab veel kaks põnevat sõitu Corolla auks, aga ajalugu on juba tehtud!
Kaks leedulast, kes on üle kogu Euroopa tuntud oma erakordsete ettevõtmistega, otsustasid tänavu kütta põnevust kolme pikamaa-etapiga, sõiduvahendiks Toyota Corolla mudelipõlvkonna eri ajastutest pärit autod.
Esimene distants planeeriti Kaug-Ida suurimast linnast Vladivostokist (vene k. Владивосток ‘valitse ida’) meeste kodulinna, Vilniusse. Teekonna üldpikkuseks kujunes 10 135 kilomeetrit, selle läbimiseks kulus 122 tundi vahetustega sõitu. Vilniuse peaväljakule jõuti 10. novembril, meie aja järgi kell 2 öösel.
1993. aastast pärit 1.6-liitrine, 114-hobujõuline Corolla pidas teekonna suurepäraselt vastu. Vitoldas, kelle tabasime otse Toyota esindusest järgmise etapi sõidukit, mudelipõlvkonna uusimat Corollat ette valmistamas, sõnas, et kui vahepeal meestest väsimus võitu saama kippuski, siis auto ei näidanud ühtegi maha jahtumise märki vaid oleks – kui osanuks – rahulikult ise edasi sõitnud.
“Ainus, mida see pill soovis, oli teekonna kolmanda kolmandiku peal umbes 1.2 liitrit head mootoriõli. Ei ühtegi muud muret! Mida me ju tegelikult tõestada tahtsimegi, et oleme vähemalt sama head sõitjad kui see, paarikümne aasta vanune Corolla. Siiski on hämmastav, kui hästi auto vastu pidas,” tunneb Vitoldas heameelt.
Vladivostokist Vilniuseni kenasti vastu pidanud Corolla ajalugu on iseloomulik paljudele neljarattalistele, mis üheksakümnendate teises pooles ja käesoleva aastatuhande alguses Baltikumi teedele jõudsid: auto alustas oma elu Saksamaal, seejärel sõitis aastaid ühe omaniku hoole all ringi Kaunases, kust Milius-Bubinas ta leidsidki ja 550 euroga ära ostsid.
Juubelidistantsiks valmistudes pandi vanakesele alla uued talverehvid, tehti õlivahetus ja täishooldus, paigaldati lisatuled ja veel nipet-näpet varustust sõidumugavuse jaoks.
LUGU JÄTKUB ALLPOOL, KLIKI MENÜÜD (Continue)
[nextpage title=”KESKMINE KIIRUS 92 KM/H”]
Kui me Vitoldasega päev enne teekonna algust kõnelesime, lootis ta vaikselt, et 10 000 kilomeetrit suudetakse läbida umbes viie päevaga ning koju jõutakse 10. novembri jooksul. Nagu näha, meeste raudne närv ja 23-aasta vanune masin ei vedanud alt, pigem jäi pisut puudu absoluutsest rekordist, sest kodus oldi juba 10. novembri esimestel tundidel.
Navi andmetest selgub, et Corolla keskmiseks kiiruseks kujunes 92 km/h, mis on – arvestades Venemaa teede ettearvamatut konditsiooni – ülihea tulemus. Koos puhkepausidega, mida viie päeva peale kogunes 11 tunni jagu, jäi keskmiseks kiiruseks 83 km/h, mis on ikkagi muljetavaldav!
“Venemaa teedel on kiirused väga kõrged, mis tuli meilegi üllatusena. Rekad sõidavad 100 kilomeetrit tunnis, kogu muu liiklus põrutab kiirusel 120-130 kilomeetrit tunnis,” muljetab Vitoldas. “Me olime arvestanud, et sõidame vahetustega ja pikemate peatusteta, ainsad pausid tegime bensiinijaamades, kus pesime ning tankisime autot ja iseend. Lisaks mõned pildistamispeatused, et fänne oma tegemistega sotsmeedia vahendusel kursis hoida.”
Mees räägib, et kuna kiirused teedel olid suured, tühjenes ka Corolla pisike paak üsna ruttu, aga sellest polnud probleemi, sest Venemaal on maanteede äärde välja ehitatud korralik bensiinijaamade võrgustik: ” Praktiliselt iga 30-50 kilomeetri tagant on suuremate teede ääres tanklad; kõige pikem vahemaa kahe tankla vahel oli meie teel umbes 150 kilomeetrit.”
LUGU JÄTKUB ALLPOOL, KLIKI MENÜÜD (Continue)
[nextpage title=”LUMI, KÜLM, VÄSIMUS”]
10 135 kilomeetrit ei ole päris kindlasti selline distants, mida kaunilt naeratades ühe jutiga oleks võimalik läbi sõita. Ekipaaž Milius-Bubinas leppis enne sõitu omavahel kokku, et vahetus tehakse iga 350 kilomeetri tagant. See jätab paarilisele umbes kahe- ja pooletunnise jõuvarude taastamise pausi.
Vitoldas tõdeb, et päriselt välja puhata siiski ei õnnestu, sest viibid samal ajal, kui teine läbi lumetormi pedaal põrandas sajaga kihutab, justkui mingis poolunes, alati valmis appi hakkama. “Ega me ju ei teadnud alguses, millised sõiduolud meid ees ootavad. Saime tunda tõelist talve, kõva lumesadu ning kinnituisanud teid ja kõva temperatuuride vahet – kahekümne kaheksast miinuskraadist kuue soojakraadini. Paaril korral läks asi kriitiliseks, sest rekad põrutavad sajaga, sõltumata, mis ilm väljas on.”
Kõige raskem oli olukord Uurali mägedes, kus sõitjaid tabas lausvihm ning samal ajal tuli võidelda tee peal olevate lumemassidega. Liikluses valitses tõeline kaos, mille tingisid olematu nähtavus ja lauslibedus. Profid leedukad ning igikestev Corolla tulid olukorrast õnneks eluga välja.
“Sellises olukorras ei ole Corollaga kuigi lihtne sõita: auto on väike ja madal ning suurte veokite taga sõites kummitab oht, saada reka katuselt pähe jää- ja lumelaviiniga. Ühe korra nii juhtuski, et meie ees sõitnud veoauto katuselt pääses lendu hangetäis jääd ja lund, mis otse Corolla rataste ette kukkus. Ega ei jäänudki muud üle, kui hambad ristis end sellest vaalust läbi pressida ja teele jääda,” vahendab Vitoldas ehmatavaid hetki. Aga jällegi sai Corolla hakkama ja tõi kaks pöörast leedulast õnnelikult koduukse ette!
Ka vene miilits pidas end meeste pika teekonna ajal kenasti üleval, ei tülitanud ilmaasjata ega hakanud tüli norima, ehkki kuvand on neil sinikuubedel siinkandis ju teadagi… kehvakene. Vitoldas sõnab, et ekstsessideks polnud põhjust, liigeldi korralikult ühtses liiklusvoos ning see ainus kord, kui miilits Corolla vaibale kutsus, taheti lihtsalt veenduda, et autol on all korralikud talverehvid.
LUGU JÄTKUB ALLPOOL, KLIKI MENÜÜD (Continue)
[nextpage title=”FÄNNID ELASID REAALAJAS KAASA. KES ENNUSTAS ÕIGESTI?”]
Accelerista lugejatel oli võimalus, elada Vitoldase ja Aidase sõidule reaalajas kaasa, ajades näpuga kaardirakenduses järge. Palusime ka ennustada, millal kaks leedulast oma pööraselt retkelt kodusesse Vilniusse jõuavad.
Vastuseid tuli paarkümmend, enamasti arvati, et kojujõudmise hetk langeb kuskile 15-16. novembri kanti, kõige pessimistlikum ennustus pani mehed koju jõudma alles 20. novembril. Päris täpset vastust me ei saanudki, küll aga pakkusid mitu inimest Vilniusesse jõudmise aja üsna lähedale reaalsele.
Nagu nüüd teame, jõudsid pöörased leedulased Vitoldas Milius ja Aidas Babinas kokkulepitud finišikohta 10. novembril, kell 2 öösel. Toyota on omalt poolt välja pannud iga etapi õigesti vastanutele 3 suurepärast auhinda. Seekord anname auhinnad kolmele tublimale, kelle ennustus läks enam vähem täkkesse.
1. koht, auhinnaks telefoni akupank – vähem kui nelja tunniga “pani mööda” Kaimo Suursalu, kes pakkus meeste kojujõudmise ajaks 9. novembri hilisõhtu, kell 23:48. Sel ajal jõudsid leedulased üle Leedu piiri ning kui poleks olnud ürgraskeid teeolusid, võinuksid nad 9. novembri hilisõhtul rahulikult oma voodis õiglast und magada.
2. koht, auhinnaks Toyota Mirai mudelauto – Erki Kolli, kes pakkus finišiajaks 10.11, kell 11:35. Õnneks sel ajal meie kangelased juba puhkasid, et uutele väljakutsetele rõõmuga vastu minna.
3. koht, auhinnaks Toyota vihmavari – Carlos Kirtsi. Tema pakutud finišiaeg 10.11, kell 20.30.
Palju õnne kõigile õigesti vastanutele, võtame teiega sotsiaalmeedia vahendusel ühendust, et leppida kokku, kuidas auhinnad kätte toimetame.
Meie mäng aga läheb edasi, sest leedulastel seisab ees veel kaks põnevat etappi: 17.novembril starditakse tuttuue Corollaga 50 tunni-sõidule Mandri-Euroopa keskpunktist selle kõige läänepoolsemasse punkti ning detsembris vallutatakse Route 66 Ameerika Ühendriikides. Muuseas, just täna, 11. novembril, tähistab Route66 oma 90. aastapäeva! Mitu juubelit üheskoos, hullud leedulased ja nutikad vastajad – kas elu saab olla veel parem ja põnevam?
Allikas ja pildid: Vitoldas Milius, Aidas Bubinas
LOE KA SEDA, KUIDAS KÕIK ALGUSE SAI!
Kolm teed, kolm autot, kaks pöörast meest ehk Toyota Corolla juubel Leedu moodi
