2023. aasta kevadel alustati Soomes, Nousiaises uudse põtrade peletusvahendi katsetustega – selgub, et vanema naise hääl mõjub sarvekandjatele heidutavalt. “Appi, vanaema!” tulemus on enam kui lootustandev: liiklusavariide hulk on piirkonnas 60% vähenenud.
Soomes, Nousiaisest läbi mineval kaheksandal maanteel on uuritud uudse põdrapeletusleiutise töökindlust ja mõju sõidukitega kokkupõrgete ennetamisel. Lisaks põtradele on saavutatud häid tulemusi teiste sõralistega, kes Soome metsades elavad.
Põdrad ja metskitsed ületavad maanteed sageli ulukipiirete avades: eesmärk on, et need avaused oleksid hea märgatavusega, et autojuhid saaksid aegsasti kiirust vähendada ja õnnetusi ennetada.
Paraku on hämaras või viletsa ilma korral nähtavus siiski kehva ja avariid juhtuvad. Kokkupõrke riski kasvatab ka kiiruse ületamine – statistiliselt on Soomes sellega paremini kui Eestis, kuid kihutajaid on loomulikult alati.
“Appi, vanaema!” ja tuled-viled
Soome liiklusteabekeskuse insenerid koostöös InnoTrafiku ja ELY-keskuse spetsialistidega leidsid võimaluse katsetada täiesti uut kahesuunalist lähenemist: ühtpidi antakse loomadele märguanne, mis neid teest eemale peletab ning teistpidi vilguvad uluki lähenedes ka teel liikujate jaoks tuled ja viled.
Nousiaise hoiatussüsteem koosneb harjumuspärastest “loomad teel” liiklusmärkidest, mille juurde on pandud hoiatustuled. Tuled aktiveeruvad ulukite liikumise peale avade lähedal.
Myänmäentie põhjapoolsele ristmikule on paigaldatud aga helimajakas, mis uluki lähenedes aktiveerub – seal hakkab loomadega kõnelema vanem kõrge naisehääl. “Appi, vanaema!” – peletus toimib suurepäraselt, kitse ja põdra jaoks on vanema hääle helisagedus talumatu ning nad lasevad jalga. Häälenäited on saadud Soome rahvusarhiivist. “Vanaema” räägib oma argipäevatoimetustest ja pajatab muid lugusid – teadlased usuvad, et ka autojuhi jaoks oleks sel häälel korralekutsuv mõju.
Uuringud algasid 2023. aasta juunis ja nüüdseks on saadud ka esimesed katsetulemused. Teadlaste jaoks on tulemused paljulubavad, kuna pärast 2023. aasta maid pole uuringuperioodil juhtunud ühtegi põdraõnnetust.
Esialgsete tulemuste põhjal vähendavad autojuhid süsteemi hoiatust nähes oluliselt oma sõidukiirust ning väldivad sellega kokkupõrget teed ületava või teele tuleva hirve, metskitse või põdraga.
Miks see vanaema nii hirmus on?
Teadlased ja insenerid katsetasid mitmeid erinevaid inimhääli. Testide käigus selgus, et põdrad reageerivad kõige ehmunumalt kõrgel sagedusel vanema naise häälele.
Selgub, et loomad tunnetavad kõrgetoonilist, rahulikku naisehäält ähvardavana ning väldivad selle kuuldavat piirkonda. Selle avastuse põhjal ongi süsteemis kasutusele võetud “vanaema hääl”, mis edastab sõralistele hoiatava signaali ja hoiab nad maanteest eemal.
Peletusmoodul koosneb anduritest, mis tuvastavad tee läheduses liikuva põdra. Kui andurid fikseerivad suure looma teel, aktiveerub helisüsteem, mis hakkab mängima salvestatud vanema naise häält.
Helid on erinevad ja matkivad tavalisi metsas või asustatud piirkonnas kuuldavaid helisid, et mitte kohalikele elanikele lisahäiringut valmistada.
Samal ajal saavad autojuhid automaatselt ka teate süsteemi aktiveerumisest, mis annab neile teate loomast tee lähedal ning võimaldab aegsasti sõidukiirust kohandada sobivaks.
Lisaks “vanaema häälele” aktiveeritakse vajadusel ka valgussüsteem ja vabastatakse loomi eemal hoidvaid lõhnu, mis aitavad veelgi suurendada süsteemi efektiivsust.
Peletussüsteemi helisignaale on testitud erinevates keskkondades ja erinevate metsloomade peal, kuid just põdrad reageerisid kõige paremini inimhäälele, kuna see hääl ei kuulu nende loomulikku elukeskkonda ning tekitab neis ebamugavust.
Nousiaises läbiviidud testid on näidanud, et süsteem vähendas põtradega seotud liiklusõnnetuste arvu ligi 60%. Eriti tulemuslikuks osutus just “vanaema hääle” kasutamine.
Autojuhid on süsteemi kohta andnud palju positiivset tagasisidet ning teatanud, et põtrade teel nägemine on selgelt vähenenud. Talvekuudel, kui nähtavus on eriti kehv, on peleti osutunud hindamatuks abivahendiks.
Vanaema põhjamaade uueks standardiks!
Kui uudne peletussüsteem osutub jätkusuutlikuks ja tõhusaks ka tulevikus, on plaanis laiendada lahendust teistesse piirkondadesse, kus põtrade ja teiste suurte loomadega liiklusõnnetused on sage probleem.
Põhjamaad, näiteks Rootsi ja Norra, on süsteemi vastu huvi üles näidanud, kuna neil on sarnased probleemid, mida inimohutust suurendav ja loodust hoidv tehnoloogia võiks aidata lahendada.
Nousiaises katsetatud peleti on huvitav kombinatsioon tehnoloogiast ja looduskesksemast lähenemisest ning sel võib olla hea arengupotentsiaal: me kõik tahame elada keskkonnas, kus valitseks tasakaal. Lahendus, kus loomadele antakse ohumärk ilma et nende elu-olu märgatavalt kahjustataks, on samm paremuse poole.
Miks aga ulukid teele tulevad? Vastus on lihtne: inimene on nende loomuliku elukeskkonna oma rajatistega ja ehitistega lõhkunud ning selleks et pääseda näiteks lõunasöögiplatsile, peavad loomad oma elu ohtu seades võtma ette teekonna läbi inimasustuse. Loe siit, kuidas kokkupõrget loomaga vältida.
Vaata siit MTV3 hommikust saatelõiku, kus leiutisest ja katse tulemusest pikemalt juttu. Mööda külgi ei voola maha ka loodusemees Val Rajasaare räägitud jutt metsloomadest teel: vaata lisatud videost!
Pildid tegi tehisaru
