Ülekaal on liiklusrisk. Kahjuks on kehakaalust rääkimine ebamugav ning suur osa meist, kes me (ilmselt) oleme ülekaalus või ka rasvunud, võtavad seda väga isiklikult. Proovime korraks jätta emotsioonid kõrvale ja vaadata suuremat pilti: tegelikult saab liiklusturvalisuse heaks lihtsate vahenditega ja nn beebisammudega mõndagi ära teha.
Autojuhtimine nõuab täpsust, reageerimiskiirust, head ülevaadet liiklusolukorrast ning füüsilist võimekust kontrollida sõidukit igas olukorras.
Harva mõtleme aga sellele, et inimese kehakaal võib otseselt mõjutada tema võimet ohutult autot juhtida. Ülekaalulisus ei ole pelgalt terviseprobleem, vaid ka liiklusohutuse küsimus.
Teema on tundlik ja ebamugav ning põhjustab meis paljudes, kes tegelikult ju teame, et oleme ülekaalus, vastumeelsust. Proovi, mis sa proovid, dieedita ja spordi nagu jaksad, aga kaalunumber näitab ikka punast vahemikku.
Mõne jonnaka ülekilo pärast perearstilt imepilli küsima ei hakka, aga on päevi, kus pidev pingutamine, et olla paremas vormis, viskab üle. Riided seljas näed välja nagu oleks keegi sind enne söönud, pildi peale jääda ei taha, autoroolis oled tusane ja kuri – isegi kui otsest probleemi justkui ei ole, mõjutavad soovimatud lisakilod enesetunnet sedavõrd, et oled liikluses ohuks endale ja teistele.
Absoluutselt ei lohuta see, et statistiliselt on iga kolmas inimene Eestis ülekaalus. Eriti autoroolis oled sa üksi oma naljakate muredega – palavaga higistad nagu loom, tujutuna ei tahaks autost väljagi astuda… ja inimeste halvakspanu on silmnähtav. Ainult julge olla terake pekisem puusast või põsest ja sind arvatakse sootsiumist välja. Kui kedagi selles olukorras süüdistada, siis oma häid hambaid ja valesid (toidu)valikuid ning laiskust.
Statistika on armutu
2022. aastal läbi viidud uuring Eestis elavate tööealiste meeste ja naiste seas näitas ülekaalulisuse jätkuvat kasvu. Kokku on umbes 61 % meestest ning 47 % naistest kas ülekaalulised või rasvunud. Meeste seas on ülekaalulisust rohkem kui naiste seas. Koguni 38,7 % tööealistest meestest on ülekaalulised (BMI 25–29,9) ja 22,3 % rasvunud (BMI ≥ 30). Tööealiste naiste seas on need näitajad vastavalt 26,7% ja 20,1%.
Uuringute põhjal hoolitsevad naised rohkem oma tervise (väljanägemise) eest. Naistel on ka rohkem tervelt elatud aastaid – tervisel on ülekaalulisusega otsene seos.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO prognoosib, et Euroopa riikide hulgas ulatub rasvunute osakaal meil umbes 34 %-ni (95 % usaldusvahemik 24–44 %). See tähendab, et rohkem kui ⅓ inimestest on paksud.
Suur kehakaal = suuremad riskid liikluses
Rahvusvahelised uuringud viitavad üheselt, et ülekaal ja rasvumine suurendavad liiklusõnnetuste riski.
Ameerika Teedeohutuse Ameti (NHTSA) andmetel on raskelt rasvunud isikutel (KMI ≥ 35) umbes 78% suurem tõenäosus hukkuda liiklusõnnetuses võrreldes normaalkaalus juhtidega (Zhu et al., 2010).
- Rasvunud juhid ei pruugi istuda korrektselt turvavöösüsteemis: vöö libiseb üle kõhu ega paku piisavat kaitset (Rice & Zhu, 2014).
- Õnnetuse korral on neil suurem oht kannatada rindkere-, pea- ja alakehavigastusi.
- Liigne keharasv võib piirata rooli käsitsemise ja pedaalide vajutamise täpsust, samuti on raskendatud kiire väljumine sõidukist avarii korral.
Reaktsioonikiirus ja tähelepanu
Lisaks füüsilistele piirangutele mõjutab ülekaalulisus ka kognitiivseid funktsioone. Rasvumine on seotud kroonilise põletiku ja uneapnoega, mis omakorda põhjustavad päevast unisust, reaktsiooniaja pikenemist ja tähelepanu hajumist. Uneapnoe all kannatavatel juhtidel on kuni 6 korda suurem risk sattuda avariisse (Tregear et al., 2009).
See tähendab, et isegi kui inimene peab end heaks autojuhiks, võib tema füsioloogiline seisund varjatult mõjutada võimet olukordi õigel ajal märgata ja adekvaatselt reageerida.
Terviseseisundid, mis mõjutavad autojuhtimist
Alljärgnevalt on välja toodud ülekaalulisusega seotud seisundid ja haigused, mis muudavad autos turvalise ja adekvaatse juhtimise keerulisemaks või ohtlikumaks:
Uneapnoe ja krooniline väsimus
Rasvumine soodustab uneapnoed, mis omakorda põhjustab päevast unisust ja tähelepanematust – need tõstavad avarii riski (mitmed uuringud viitavad, et uneapnoega juhtidel on mitu korda kõrgem õnnetuste risk).
Insuliiniresistentsus ja diabeet
Kõrge veresuhkur ja diabeet võivad halvendada reaktsiooniaega, põhjustada nägemishäireid (retinopaatiat) või äkilisi hüpoglükeemia faase.
Kardiovaskulaarsed terviseprobleemid
Kõrge vererõhk, südamehaigused või verevarustuse häired võivad põhjustada ootamatut valu, pearinglust või isegi äkilist südameseiskumist roolis istudes.
Liigeste ja lihaste jäikus
Ülekaal võib piirata pedaalide ja rooli täpset kasutamist ning aeglustada sõidukist väljumist õnnetuse korral. Kuna ülekaalulisust seostatakse vähema liikumisega, on tüseda inimese liigesed ja lihased jäigemad.
Psühhosotsiaalsed tegurid
Kehv enesetunne, madal füüsiline võimekus, ärevus või depressioon võivad muuta reageerimisvõime roolis konservatiivsemaks või passiivseks.
Tehnika ei päästa kõiki
Moodsad autod on küll varustatud erinevate juhiabisüsteemidega – pidurdusassistent, sõidurajalt lahkumise hoiatus, adaptiivne kiirushoidik –, kuid needki ei suuda kompenseerida juhi füüsilist võimetust.
Uuringud näitavad, et turvavööd, turvapadjad ja istmekonstruktsioonid ei tööta ülekaaluliste puhul samaväärselt, kuna sõiduki disain on optimeeritud keskmise kehakaaluga (umbes 75 kg) inimeste jaoks.
75 kg tundub tänases kontekstis üsna väike kehakaal, kuid see on puhas matemaatika: enamus planeedi Maa asukatest on pisemad ja kõhnemad kui meie.
Sõltumata kehakaalust lasub vastutus enda, kaassõitjate ja kaasliiklejate turvalisuse eest autojuhil. Autojuhi tervis on otseses seoses turvalisusega.
Ülekaalulisus ei ole ainult isiklik tervisemure – see on eelkõige avaliku liiklusohutuse küsimus ja sellega peab tegelema kõikidel tasanditel.
Liigne kehakaal on keeruline ja tundlik teema ning see teema on aktuaalne, kuna me tõesti paisume ning me tervis kannatab. Kui räägime liiklusohutusest, ei tohi aga unustada, et iga inimene – sõltumata kehakaalust – väärib viisakat kohtlemist. Tervise Arengu Instituudi ja Maailma Terviseorganisatsiooni uuringud on korduvalt kinnitanud, et negatiivne suhtumine ülekaalulistesse inimestesse põhjustab stressi, sotsiaalset tõrjutust, depressiooni ning isegi kehakaalu suurenemist. Inimesed, keda pidevalt hinnatakse välimuse alusel, väldivad arstiabi, sporditegevusi ja isegi liiklust, kartes kriitikat või pilkeid. Kui me soovime parandada liiklusohutust, tuleb keskenduda lahendustele, mitte süüdlaste otsimisele. See tähendab, et: Tervishoid peab pakkuma toetavat ja konfidentsiaalset nõustamist, mitte pelgalt näppu viibutama ja naaksuma. Tööandjad ja ametiasutused peaksid looma keskkonna, kus ka suurema kehakaaluga inimesed tunnevad end väärtuslikena ja motiveerituna. Liikluskampaaniad peavad olema lugupidavad ja informatiivsed, mitte pilkavad ega süüdistavad, näpuga näitavad ja alavääristavad. Nii nagu ei süüdistata prillikandjat halvas nägemises, ei tohiks ka ülekaalulist inimest tembeldada halvemaks autojuhiks lihtsalt kehakaalu põhjal. Me ei vaja rohkem häbi, vaid rohkem arusaamist ja võimalusi. Füüsiline sobivus rooli ei tähenda ideaalset figuuri – sobivus tähendab, et inimene on suuteline autot ohutult juhtima. Kui see pole mingil põhjusel võimalik, peab ühiskond pakkuma viisakat, asjatundlikku ja empaatilist tuge, mitte tõrjumist. Mõistmine on turvalisuse esimene eeldus. Perearstidel ja töötervishoiuarstidel võiks olla kohustus hinnata autojuhtide üldtervist ning kehalist sobivust sõidukirooli vähemalt iga viie aasta järel. Soomes ja Saksamaal juba tehaksegi seda teatud ametite, näiteks bussijuhtide puhul. Eestis on tervisetõendi kehtivusaeg üllatavalt pikk – vanuse kasvades kasvavad ka riskid haigestuda, samuti koguneb märkamatult kehakaal. Autotööstuses tuleb vaadata reaalsusele otsa: heaoluühiskond lisab meile kõigile kilosid. Autotootjad peaksid arvestama suurema kehakaalu varieeruvusega. Istmete, turvavööde, turvapatjade jms disainis tuleks KMI üle vaadata ja laiendada seda 40ni. Praegu on üksikud autotootjad selleni jõudnud. Väikeklassi autot tüsedamale inimesele soovitada ei julgegi, sest tal on seal kitsas ja ebamugav (loe: ebaturvaline). Spetsiaalsed rakendused või autosse integreeritud jälgimissüsteemid (nt südamerütmi jälgijad) võivad aidata tuvastada unisuse märke või reaktsioonikiiruse vähenemist. Liiklusohutuse kampaaniad võiksid senisest rohkem rõhutada, et isiklik terviseseisund mõjutab otseselt auto juhtimise võimet – nii nagu alkohol, ravimite tarvitamine või vanus. Ülekaalu temaatikat tuleks käsitleda mitte häbimärgistavalt, vaid turvalisuse vaatenurgast. Juba maast madalast peale tuleks leebelt ja eeskuju näitavalt tulevastele liiklejatele märgutada, kuidas hoida oma füüsilist ja vaimset tervist. Autokoolist sõltuvalt käsitletakse neid teemasid kuigivõrd, aga “saledama ja liikuvamana oled parem liikleja” programmi muidugi keegi teinud pole. Võiks! Kõige lihtsam on oma eluviisi hinnata ja viia sisse väikesed vajalikud muudatused. Kui inimesed kasutavad vähem autot ja liiguvad jalgsi või rattaga, väheneb nii liikluses oldud aeg kui ka kaalutõus. Paljudes Euroopa riikides (nt Holland, Taani) on jalgrattasõit osa igapäevast eluviisist ja mõjub liiklusohutusele lausa kaudselt. Uuringute põhjal on ülekaal liiklusrisk, millest on kahetsusväärselt vähe räägitud. Ülekaalu põhjused on väga erinevad, kuid võib võtta leebemat sorti mürki selle peale, et ükski inimene ei taha olla paks. Heaoluühiskond selleks hea ongi, et siin koheldakse inimesi võrdselt ja aidatakse järele neid, kel on probleeme.
Häbimärgistamine ja näägutamine on kurjast
Lahendused on käeulatuses
Lahendused peituvad nii suhtumise muutmises, isiklikus vastutuses kui ka ennetustöös ja innovatsioonis. Iga kaotatud kilo võib päästa elu – ja mitte ainult rooli taga istuja oma. Kui me suudame sellele murele vaadata puhta ja mõistva pilguga, on seda ka päriselt lahendada võimalik.
Kasutatud materjalid
-
Zhu, S. et al. (2010). Obesity and Risk for Fatal Motor Vehicle Crashes. American Journal of Public Health.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2936979/ -
Rice, T. M., & Zhu, M. (2014). Driver obesity and the risk of fatal injury during traffic collisions. Traffic Injury Prevention.
https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0361198114521995 -
Tregear, S. et al. (2009). Obstructive sleep apnea and risk of motor vehicle crash. Journal of Clinical Sleep Medicine.
https://jcsm.aasm.org/doi/10.5664/jcsm.27477 -
WHO ülekaalulisuse määratlused ja statistika:
https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/obesity-and-overweight -
Euroopa Komisjoni liiklusohutuse andmebaas:
https://ec.europa.eu/transport/road_safety/specialist/statistics_en
Kaanepilt: Unsplash