Sotsiaalmeedias levivad postitused, et meid on ees ootamas aastakümnete pakaselisim talv. “Teadlased hoiatavad”, “enneolematu pakane”, “uus jääaeg” – näited pealkirjadest, mis pilku püüavad. Postitusi jagavad ka lugupeetud teadlased – asi on vist tõsine. Info algallikaid leida pole sugugi lihtne: ükski ametlik ilmateenistus ekstreemse talve tulekut ei kinnita.
Viimastel päevadel ringleb sotsiaalmeedias dramaatiline ingliskeelne tekst, mis algab sõnadega “teadlased hoiatavad, et uued kliimaandmed näitavad Arktika polaarpöörise erakordselt kiiret nõrgenemist.”
Arktika polaarpööris – hiiglaslik õhuvoolusüsteem, mis hoiab ülikülma õhu Põhjapooluse kohal kinni – nõrgeneb kiiresti. Tavatingimustes hoiab see pööris paigal pakaselist õhku, mille temperatuur on alla –60 °C. Kui süsteem ebastabiilseks muutub, paiskub jäine arktiline õhk lõunasse, levides üle mandrite nagu purunenud tammi tagant valla pääsenud veevoog. Esimesed märgid viitavad, et lagunemine on juba alanud, mis suurendab tõenäosust, et ees võib olla üks viimaste aastakümnete külmimaid talvi põhjapoolkeral.
Meteoroloogide sõnul võivad Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia kogeda sügavaid külmalaineid, ohtlikke tuulekülmasid ja ränki jäävihma- ning lumesadusid, mis võivad igapäevaelu tugevalt häirida. Linnad, kus õhutemperatuur langeb harva alla nulli, võivad ootamatult seista silmitsi äärmusliku külmaga, samal ajal kui küttesüsteemid ja elektrivõrgud töötavad võimete piiril.
Engineering Facts, Arctic Polar Vortex teemagrupp, erinevad lehed, mille nimes on “science” võimendavad sama teksti kopeerituna ja omapoolsete lisandustega. Pole ime, et pealtnäha soliidsete some-sootsiumite postitused on jõudnud ka lugupeetud eestlaste vaatevälja. “Varuge puid ja villaseid sokke,” “kui puid ei ole, tuleb hakata raamatuid põletama,” “säh sulle kliimamuutust” ja muid sarnaseid kommentaare lisandub iga päev.
Ajakirjanik peab säilitama selge pea ja kaine meele ning kontrollima fakte enne kui pealtnäha suurt uudist omakorda jagama ja võimendama hakata. Nii otsisimegi algallikat, kus info polaarpöörise tavatu käitumise kohta liikvele on läinud.
Esimene, mis silma jääb, et emotsionaalselt ülelaetud teksti juures puuduvad selged allikaviited. Mainitud ei ole ühtegi ilmateenistust, teadlase nime ega uuringut mis postituse sisu kinnitaks. Faktikontroll näitab, et iva on loos sees – polaarpöörise nõrgenemise signaale tõesti on –, aga järeldused on üle võlli keeratud. Küllap selleks, et tähelepanu saada ja minna viraalseks.
Mis on polaarpööris ja miks sellest üldse räägitakse?
Polaarpööris on talvine madalrõhkkond ja külma õhumassi keeris, mis ümbritseb Maa põhjapoolust ja asub peamiselt stratosfääris umbes 15–50 kilomeetri kõrgusel.
Tugev polaarpööris hoiab arktilise külma enamasti põhjapooluse ümber lukus. Vahel juhtub, et troposfäärist tulevad atmosfäärilained hakkavad stratosfääris keerlevat süsteemi häirima. Stratosfäär soojeneb lühikese ajaga kümneid kraade, tuuled nõrgenevad või pöörduvad ja polaarpööris „vajub kokku“. Seda nimetatakse äkiliseks stratosfäärisoojenemiseks (sudden stratospheric warming, SSW).
Kui see juhtub, muutub ka allpool toimuv: jugavool muutub lainelisemaks, külmad arktilised õhumassid võivad lõunasse välja jõuda ja mõnes piirkonnas tekivad tavapärasest tugevamad ja pikaajalisemad külmalained. See ei tähenda, et kogu põhjapoolkeral on korraga erakordselt külm vaid kasvab pakase risk teatud piirkondades – eelkõige põhjapoolkera keskmistel laiuskraadidel. Ka Eestis. Võibolla.
| Piirkond | Tüüpilised alad, kus külmarisk kasvab | Mis tingimustel külm sinna jõuab | Märkus / seos Eestiga |
|---|---|---|---|
| Põhja-Ameerika – põhjaosa | Kanada (eriti kesk- ja idaosa), Alaska | Kui polaarõhu keel liigub Hudsoni lahe ja Kanada keskosa suunas, vajub jugavool lõuna poole | Meile otsest mõju ei ole, aga sama muster võib jätta Euroopale samal ajal pehmema ilma |
| Põhja-Ameerika – USA kesk- ja idaosa | Suur tasandik, Midwest, Suurjärvistu ümbrus, USA kirdeosa (Chicago, Detroit, New York jne) | Kui sügav madalrõhkkond tõmbab arktilise õhu Kanadast alla USA-sse; teeb jugavool jõnksu lõuna poole | Sageli juhtub nii, et USA külmetab, samal ajal kui Euroopas on suht pehme |
| Põhja-Ameerika – lõuna | Texas, Oklahoma, Louisiana, Georgia, teised lõuna- ja kaguosariigid | Väga sügav polaarõhu sissetung, kui külm õhumass libiseb väga kaugele lõunasse | Väga ekstreemne muster, külmalaine peaks murdma läbi kaugele lõunasse, Euroopas püsib pigem tavaline talveilm |
| Euroopa – Põhja-Euroopa | Skandinaavia, Soome, Balti riigid (sh Eesti), Põhja-Venemaa | Kui kõrgrõhuala või blokk asub Gröönimaa/Skandinaavia kohal ja tõrjub arktilise õhu lõuna ja kagusse | Eesti on siin ühes peamises sihtvööndis – külmarisk kasvab selgelt |
| Euroopa – Kesk-Euroopa | Saksamaa, Poola, Benelux, Tšehhi, Austria, Šveits, Ungari | Kui arktiline õhk libiseb Skandinaaviast ja Baltikumist edasi lõuna või edela suunas; NAO negatiivne faas | Tihti tähendab see, et Eestisse jõuab külm varem ning Kesk-Euroopasse mõnevõrra hiljem |
| Euroopa – Lõuna-Euroopa sisemaa | Itaalia põhja- ja keskosa, Balkani mägisemad alad, Hispaania kõrgemad platood | Harvem esinevad mustrid, kus külm õhk pääseb üle Ida-Euroopa ja Balkani Vahemere poole | Meile tähendab sama muster tavaliselt juba pikemat ja tugevat külmaperioodi enne seda, kui külm lõuna poole jõuab |
| Aasia – Siber ja Venemaa sisealad | Lääne-, Ida- ja Kesk-Siber, Uuralite-tagused alad | Kui polaarpöörise häire hoiab külma pigem Euraasia põhjaosas, mitte ei paiska seda suuremas koguses lõuna ja lääne poole | Kui külm jääb pigem Siberisse, võib Euroopa pääseda leebemalt, aga idatuuled võivad siiski ka Eestisse tuua pakase |
| Aasia – Kesk-Aasia | Kasahstan, Mongoolia, osaliselt Kõrgõzstan, Usbekistan jmt | Kui arktiline õhk liigub Siberist kagusse ja lõunasse mööda kontinendi sisemust | See muster konkureerib osaliselt Euroopa suunalise külmavooluga – karm talv liigub sinna, kuhu külm õhuvool |
| Aasia – Ida-Aasia | Põhja- ja Kirde-Hiina, Koread, Jaapan (eriti Jaapani mere rannik) | Kui polaarõhk liigub Ida-Siberist Hiina ja Jaapani suunas, tekitades tugevaid põhjatuuli ja merelt tulevat lumesadu | Sageli olukord, kus Euraasia külm läheb pigem Ida-Aasiasse, samal ajal Euroopas on leebem |
Mis praegu tegelikult toimub?
Tõsiseltvõetavad allikad – näiteks Met Office, USA ilmakeskused, Washington Posti Capital Weather Gang ja Severe Weather Europe – viitavad, et 2025/2026 talve eel on polaarpööris tõesti harjumatult vara kaotamas oma jõudu. Märke äkilisest stratosfäärisoojenemisest on näha juba hilissügisel.
Allikad tunnistavad, et polaarpöörise nii varajane nõrgenemine on ebaharilik, aga mitte enneolematu; see suurendab tõenäosust, et talve algus (eriti detsember) on Põhja-Ameerikas ja mõnes Euroopa piirkonnas keskmisest külmem ning külmalained on tõenäolisemad; võimalikud on mitmed korralikud külmalaine episoodid USA-s, Kanadas ja kohati Euroopas – aga nende täpne ulatus ja ajastus on endiselt ebakindel.
Ükski tunnustatud allikas ei väida, et ees seisab kogu põhjapoolkera üks kõige külmemaid talvi aastakümnete jooksul; samuti ei prognoosita, et iga linn, kus temperatuur tavaliselt vaevu nullist alla läheb, apokalüptilist pakast kogeb.
Veel üks oluline detail: isegi kui detsember ja osa talvest on teatud piirkondades pakaselised, jääb planeedil tervikuna mõõdetud periood endiselt üheks soojemaks. Washington Post ja teised allikad viitavad, et 2025. aasta võib globaalsete keskmiste järgi olla taas kas rekordiliselt soe või teisel kohal. Kohalikud külmalained ei tühista üldist kliimasoojenemist.
Kust tuleb draama?
Konkreetne ingliskeelne lõik („scientists are sounding a serious warning… polar vortex rapidly weakening (…) one of the coldest winters in decades“) ringleb sotsiaalmeedia gruppides ja lehtedel kopeeri-pasteeri kujul: igasugused „engineering facts“, „science“ ja „educational“ lehed jagavad seda ilma ühegi ametliku viiteta.
Tekst on kõikjal praktiliselt identne, mis viitab ühele algsele sotsiaalmeedia postitusele, mitte teadusartiklile; ei ole ühtegi linki NOAA, Met Office’i, ECMWF-i või muu ilmakeskuse analüüsile; nimedeta „scientists“ ja „meteorologists“ asendavad konkreetseid allikaid.
Samal ajal eksisteerivad paralleelselt päris analüüsid, kus räägitakse samadest füüsikalistest protsessidest (polaarpöörise nõrgenemine, SSW, võimalikud tagajärjed), kuid keelekasutus on erinev. Paanika asemel räägitakse„tõenäosuse kasvust“, „signaalist mudelites“, „võimalikest külmalaine perioodidest“, rõhutatakse andmete ebakindlust ja regionaalseid erinevusi.
Lühidalt: sotsiaalmeedias kasutatakse teadust kilbina, et tekitada usaldust; tekst on emotsionaalne, puudub viide algallikatele, faktidele. Ikka sellepärast, et saada klikke ja jagamisi.
Kas aastakümnete pakaselisim talv tuleb või jaa?
Euroopa tasandil viitavad hooajaprognoosid, et talve esimene pool võib olla mitmes piirkonnas – sh Põhja- ja Ida-Euroopas – keskmisest külmem ja lumisem; külmalained ja suured temperatuurihüpped (plussist järsku sügavasse miinusesse) on tõenäolisemad kui mõnel varasemal, väga pehmel talvel.
Kõlab ju nagu viimased talved on olnud – on täiesti normaalne, et pakane vaheldub sulaga, Atlandilt tulevad tsüklonid toovad lörtsi ja vihma.
Eestit ja Läänemere piirkonda mõjutab lisaks polaarpöörisele ka Põhja-Atlandi jugavoolu paiknemine ja NAO (Põhja-Atlandi ostsillatsioon e paari seisundi vahel edasi-tagasi kõikumine). Need tegurid võivad meie talvise ilma lükata kas kontinentaalse, külma õhu mõjusfääri või hoopis läänekaarde, Atlandi pehmemate, niiskemate õhumasside mõju alla.
Seda, kas jaanuaris saame tormi ja käredat pakast, on meteoroloogidel täna keeruline ette ennustada. Küll on mõistlik valmistuda talve alguseks nagu ikka – tuleb libedust, ehk ka lund ja aeg-ajalt käredamat pakast. KOVi lumetõrjelepingud on sõlmitud, töövõtjatel tuleb sahad-puisturid hoida töökorras ja sõiduvalmis.
Kodus tuleb lumelabidas tõsta nähtavale kohale. Viimane aeg on korstnapühkijal lasta lõõrid-ahjud-pliidid üle käia ja veenduda nende küttekõlbulikkuses. Autosse tuleb tõsta lumehari ja väike labidas ei teeks ka paha. Ja kui elekter kaob, siis selleks puhuks võiks samuti valmis olla – paharet raske märg lumi teeb mahedalgi talvel toad pimedaks.
Kuidas kliimapaanika õhutamist ära tunda?
Sarnaseid „teadlased hoiatavad“ tüüpi postitusi näeme igapäevaselt ja enne igat talve ujub pinnale ka mõni “ekstreemne apokalüpsis kolistab ukse taga”– hirmutamine.
On teatud asjad, millest kliimapaanika õhutamist ära tunda: ühtegi konkreetset allikat ei mainita, postitus on emotsionaalselt ülesköetud, kasutatakse absolutisme ja superlatiive – “aastakümnete pakaselisim talv”, “seninägematu ilmamuutus”, “kõik märgid viitavad apokalüpsisele”, “kõik teadlased on mures” ning “kõik meteoroloogid hoiatavad”. Tekst ringleb copy-paste’ina – sama sõnastus, ka samad vead kõikides kohtades. See ei ole ajakirjandus, ammugi mitte teadus. See on viraalsust taotlev rämpspostitus.
Puudub seos reaalse prognoosiga – kui proovida väiteid võrrelda näiteks NOAA, Met Office’i või Euroopa ilmakeskuste hooajaprognoosidega, siis päris tekstid on oluliselt ettevaatlikumad ja detailsemad.
Kokkuvõtteks: kliimamuutus on päris
See kõik ei tähenda, et polaarpöörise nõrgenemist võiks eirata. Vastupidi – stratosfääris toimuv on tarviline hoiatussignaal, mis aitab ilmateenistustel oma lühiajalisi prognoose paremini tõlgendada; energiavõrkudel ja teedehooldajatel varem valmis olla; kriisijuhtimisel arvestada, et talv võib tulla töisem. Vahe on selles, kas me räägime võimalikust kõrgemast riskist või kuulutame ilmaennustuse sildi all välja uue jääaja.
Kuigi polaarpöörise varane nõrgenemine ja stratosfääri soojenemise märgid on päris ning need suurendavad külmalainete tõenäosust Põhja-Ameerikas ja osas Euroopas sel talvel, pole teaduslikku alust väita, et tulemas on aastakümnete pakaselisim talv.
Euroopa ja Eesti tasandil tasub arvestada talvisema, heitlikuma talve algusega, kuid detailid selguvad alles lühiajaliste prognooside kaudu.
Kliimamuutus on tõsiasi, pidev paanika kütmine saatanast. Selle asemel tasub otsida teaduspõhiseid allikaid ja jälgida sünoptik Kairo Kiitsaku ilmaprognoose. Talverehvid on tänaseks vast kõigil autole alla pandud.
Loe uuesti artiklit, kust leida adekvaatset ilmainfot
Viidatud allikad
Artikli foto: Ylle Rajasaar