Jaapani keeles “感性”, tõlgituna Kansei on inseneriteadus, mis sündis 70ndatel Jaapanis ning on tänaseni üks autotööstuse aluseks olevaid tootearenduse metoodikaid. 感性 tõlgib inimese muljed, esteetilise taju ning emotsioonid asjade keelde. Emotsioonidest saab käegakatsutav toode. Näiteks auto.
Kansei-inseneeria, ingl. k. Kansei Engineering on tootearenduse metoodika, mis pärineb 1970ndate aastate Jaapanist (looja prof. Mitsuo Nagamachi).
Jaapani keeles tähistab kansei (感性) inimese sisemist tundlikkust, muljeid, emotsioone ning esteetilist taju. Kanseil põhineva meetodi eesmärk on mõõta ja analüüsida kasutajate subjektiivseid, sageli teadvustamata emotsionaalseid vajadusi, tõlkides need konkreetseteks, mõõdetavateks toote omadusteks (parameetriteks).
Kansei ei põhine lihtsalt disaineri sisetundel, vaid süstemaatilisel ja teaduslikul lähenemisel. See kasutab nii psühhomeetriat, statistilist analüüsi, nn algosakesteks lahti võtmist ning tänapäeval loomulikult tehisaru.
Esialgu nimetati meetodit “sensoorseks (tunnetuslikuks) inseneeriaks” (sensory engineering), alles 1986. aastal võeti rahvusvaheliselt kasutusele termin Kansei-inseneeria. Mitsuo Nagamachi juhtimisel arendati välja erinevad meetodid (tüübid I kuni III), mis liikusid lihtsast kategoriseerimisest keerukate arvutimudelite ning tehisintellekti rakendamiseni.
Euroopas, Linköpingi ülikoolis on metoodikat edasi arendanud prof. Simon Schütte ja tema töörühm. Prof. Schütte juhtimisel integreeriti Kansei lääne tootearenduse mudelitesse, tehes selle kättesaadavaks Euroopa autotööstusele ja tarbekaupade sektorile.
Aasias on prof. Anitawati Mohd Lokman Malaisia tehnikaülikoolist (UiTM) Kansei-inseneeria tarkvara- ja digidisaini integreerinud.
Uurimistöö fookuses oli emotsionaalne kasutajakogemus (e-UX), mis keskendus veebikeskkondade ja äppide mõjule inimese tunnetele ja ostuotsustele. Lokman töötas välja Kansei veebidisaini raamistiku, mis võimaldab süsteemselt analüüsida ekraanielementide – näiteks ikoonide kuju, värvigamma ja interaktsioonide kiiruse – mõju kasutaja usalduse ja rahulolu tajule. Aasias disainitakse digiteenuseid tema raamistiku põhjal ning sel on olnud tohutu mõju tarbijakäitumisele.
Kansei protsess samm-sammult
Loomeprotsess algab nn kansei-sõnade” (nt “luksuslik”, “sportlik”, “turvaline”, “futuristlik”) kogumisega, mis sobivad kirjeldama ideaalset toodet, näiteks tulevast autot.
Järgmisena hinnatakse olemasolevaid sarnaseid asju või prototüüpe nende sõnade põhjal, kasutades näiteks Likerti skaalat – paludes testijatel näiteks auto kabiini materjali “pehmust” või ukse sulgumise heli “kvaliteeti” punktiskaalal hinnata.
Likerti skaala kasutamise suurim risk on, et hindajad teevad turvalise “keskmise” valiku. Siiski on hindamine piisavalt objektiivne, võimaldades inseneridel leida matemaatilise korrelatsiooni füüsiliste parameetrite (nt materjali tihedus) ja kasutajate emotsionaalse hinnangu vahel.
Edasises etapis analüüsitakse tulevase toote komponente: valitakse materjalid, värvigamma, sobiv vormikeel, helilahendused ja ergonoomilised parameetrid.
Viimasena kasutatakse keerulisi statistilisi meetodeid (nt regressioonanalüüs või neurovõrgud), et leida seos konkreetse emotsiooni (nt “luksuslik”, “vaikne”) ja füüsilise omaduse (nt matistatud alumiiniumliist, madala sagedusega ukse sulgumise heli) vahel.
Kansei-tehnoloogia rakendused autotööstuses
Tänapäeva autod on oma ehituselt ja võimekuselt muutunud väga sarnaseks. Mootorid on ühtviisi säästlikud ja turvasüsteemid töötavad kõigil tootjatel usaldusväärselt.
Selles olukorras ei piisa enam ainult sellest, et auto sõidab hästi – see on iseenesestmõistetav. Tundetark projekteerimine ehk inimlähedane tootearendus (Kansei) on saanud määravaks, sest aitab tootjatel panna arvudesse abstraktse ja ebamäärase “hea tunde”, mida inimene autot juhtides ja kabiinis viibides kogeb.
Kuna sõidukite tehnilised näitajad on ühtlustunud, teeb inimene lõpliku valiku selle põhjal, kuidas sõitjateruum tundub ja milliseid emotsioone see tekitab.
Kansei meetodi abil muudetakse kasutajate alateadlikud soovid – näiteks istme pehmus, nuppude liikumise täpsus või ukselinki katsudes tekkiv kindlustunne – täpseteks tehnilisteks näitajateks.
See tagab, et auto olemus on tajutav kasutajale igal hetkel, kui ta midagi puudutab, kuuleb, näeb. Nii luuakse kasutaja ja sõiduki vahel sügav side, mida ainuüksi mootori võimsusega saavutada ei saa.
Kansei on autotööstuse baasstandard, mis inimmõistuse kalduvust siduda meelelisi kogemusi emotsioonidega aitab luua brändilojaalsust. Näiteks “Mulle meeldib KIA” on puhtalt emotsioonidel põhinev eelistus, mida tootja saab Kansei abil enda kasuks pöörata.
Niisiis võimaldab Kansei autotootjatel püsida tipus turul, kus mehaaniline osa, turvalisus, sõidetavus on kõigil tootjatel sarnasel tasemel, mängides inimeste emotsioonidel, mõjutades neid eri meelte kaudu.
Niisiis konkureerivad tootjad omavahel selles osas, kuidas auto juhti ja kaasreisijaid tundma paneb. Kansei-meetodid võimaldavad disaineritel ja inseneridel kaardistada subjektiivsed inimlikud emotsioonid ja ootused (andmed) ning tõlkida need mõõdetavateks toote omadusteks kõigi kuue taju kaudu. Ainus eesmärk: ehitada “tundetark toode”, mis vastab täpselt brändi lubadusele ja kasutaja soovitud kvaliteeditunnetusele.
1. Visuaalne ja haptiline taju (nägemine ja puudutus)
Need kaks taju toimivad autosõitja jaoks tihti lahutamatu tervikuna – silmaga nähtav loob ootuse, mida käsi koheselt kontrollib.
Visuaalne taju: Kansei meetoditega määratakse kindlaks auto kuju, värvid, valguslahendused ja materjalide tekstuuride välimus. Eesmärk on saavutada soovitud esmamulje – olgu see siis “modernne” või “futuristlik”. Näiteks kabiini meeleoluvalguse toon ja intensiivsus võivad drastiliselt muuta seda, kas auto tundub külm ja tehnoloogiline või soe ja kodune.
Haptiline taju: See taju tegeleb materjalide omadustega – pehmuse, kareduse, jäikuse ja temperatuuriga. Haptika abil määratakse kindlaks, milline materjal (nt nahk, alumiinium, pehme plastik) tekitab soovitud kvaliteeditunde.
Uuringud on näidanud, et kui auto peab tunduma “kindel” ja “turvaline”, peavad ukselingid olema raskemad ja jahedast metallist, mitte kergest plastikust.
Armatuurlaua pinna tekstuur ja nupuvajutuse takistus on peenelt häälestatud vastama brändi lubadusele (nt luksusautol sujuvam ja vaiksem vastusurve, sportautol konkreetsem ja kiirem).
2. Akustiline taju (kuulmine ehk psühhoakustika)
Akustiline taju on valdkond, kus Kansei on autotööstuses asendamatu. Ükski heli autos ei ole juhuslik, vaid iga heli – alates mootorimürast kuni suunatule klõpsuni – kujundatakse vastama soovitud emotsionaalsele foonile (nt “vaikne”, “võimas” või “sujuv”).
Luksuslikkuse taju saavutatakse suures osas just helide kaudu. Insenerid töötavad kuude viisi ukse sulgumise heli kallal, et see kõlaks “tummiselt” ja “tihedalt” (madalsageduslik mütsatus), sest aju seostab tummist heli konstruktsiooni tugevuse ja seega turvalisusega.
Ka elektriautode sünteetiline mootoriheli disainitakse psühhoakustiliselt tekitama jõulisuse tunnet – see peab samal ajal olema jõuline ja meeldiv, kuid mitte ärritav.
3. Olfaktiivne taju (lõhnataju)
Lõhn on üks otsesemaid ja tugevamaid emotsioonide käivitajaid. Auto interjööri lõhnaprofiil ja värskuse tase on kriitilised määramaks, kas sõitja tajub keskkonda kui “puhast”, “looduslikku” või “luksuslikku”.
Insener tegeleb nn “uue auto lõhna” haldamisega. Kansei abil valitakse materjale nii, et vältida ebameeldivaid keemilisi lõhnu.
Luksusautodes kasutatakse teadlikult ehtsa naha või spetsiifiliste puiduliikide lõhna, et süvendada luksuse tunnet.
Autodes kliimaseadmetesse integreeritakse lõhnadifuusoreid, mis levitavad brändi poolt spetsiaalselt valitud aroome. Nende eesmärk on juhti näiteks ergutada. Või rahustada.
4. Gustatoorne taju (maitsetaju)
Otsene maitsetaju rakendamine sõiduauto disainis on haruldane ning piirdub spetsiifiliste, sageli kõrvaliste omadustega. Siiski toob graafik välja, et Kansei põhimõtted katavad ka seda valdkonda.
Kuigi keegi otseselt autot ei näri, võib maitsemeeltega tajumine avalduda kaudselt või spetsiifiliste tarvikute kaudu. Näiteks võidakse Kansei uuringute abil määrata, millist “värskuse” või “rikkalikkuse” maitset peaksid tekitama autoga kaasa antavad meened. Samm edasi on kasutajate mõjutamine osas, mis puudutab autosse sobivaid snäkke ja jooke – nende tarbimine peab tekitama turvatunnet, tuttavlikkust. Loogiliselt disainitakse vastavaks panipaigad ja topsihoidjad.
Maitsetaju võib olla oluline ka turvalisuse kontekstis – näiteks autosse integreeritud lapse turvaistme materjal peaab olema “maitsev” – see ei tohi sisaldada mürgiseid ühendeid ega olla ebameeldiva maitsega.
5. Kinesteetiline taju (liikumine ehk ergonoomika ja juhtimine)
Kansei laieneb ka sellele, kuidas auto juhtimisele reageerib ja millist tagasisidet sõidukijuhi kehale annab. See hõlmab rooli, pedaalide, vedrustuse ja kiirenduse vahendatavat liikumistunnetust.
Eesmärk on luua tunnetus, millele saab anda alateadlikult tunnetatava nimetuse. Näiteks “sportlik”: sportauto puhul on peenhäälestatud rooli tagasiside ning vedrustuse jäikus, et juht tunneks end teega ühendatuna. See tekitab emotsiooni “sportlik kontroll”.
Luksusautode puhul on seevastu eesmärk sujuvus ja isoleeritus teekattest, tekitades emotsiooni “pingevaba mugavus”. Pedaalide käigu täpsus ja isteasendi ergonoomika on samuti kinesteetiliselt disainitud vastama soovitud sõidukogemusele.
360-kraadise sensoorse analüüsi abil liigutakse Kansei meetoditega küsitlustest ja andmete kogumisest tundemudeli ning analüüsi kaudu täpsete parameetriteni. Töö tulemusena peab sündima kasutajat rahuldav ja emotsionaalselt mõjuv valmis toode.
Autotootjad, kelle jaoks Kansei on A ja O
Kansei-inseneeria tuntuim kasutaja on Mazda. Näiteks ikoonilise MX-5 (Miata) arendusprotsessis on Kansei olnud olulisel kohal.
Inseneride fookuses oli Jinba Ittai ehk “hobuse ja ratsaniku” ühtsuse saavutamine, kus sõiduki dünaamika ja kabiini ergonoomika on juhi tajudega vahetus sünkroonis. Mazda insenerid optimeerisid käigukangi liikumise takistust, mootori helispektrit ja rooli tagasisidet, et luua “emotsionaalselt laetud” sõidukogemus.
Lisaks Mazdale on Kansei-tehnoloogia oluline tööriist teiste Jaapani tootjate nagu Toyota, Nissan, Honda ja Mitsubishi jaoks.
Euroopa ja USA autotööstuses rakendavad seda Ford, Volvo, BMW ja Mercedes-Benz. Kasutatakse, et luua sõitjateruumi unikaalset atmosfääri ja brändile omast juhitavust.
Kansei kui elufilosoofia
Väljaspool sõidukitööstust kasutavad Kanseid elektroonikatootjad Sharp, Panasonic ja Canon, mööblitootja Herman Miller, kosmeetikafirma Shiseido, toiduainetööstuse hiid Nestlé ja paljud teised.
Kansei-inseneeria teaduslik kese asub Jaapanis, Kyushu ja Hiroshima ülikoolides. Euroopa juhtivaks teaduse- ja arenduskeskuseks on Linköpingi ülikool Rootsis, kus valdkonda juhib professor Simon Schütte. Metoodikat õpetatakse täiendavalt Rootsis Luleå Tehnikaülikoolis ja TU Delftis Madalmaades. Eestis teadaolevalt Kanseid tootedisaineritele ja inseneridele (veel) ei õpetata.
Kansei-tehnoloogia ei kuulu kusagil inseneride ja disainerite bakalaureuseõppe kohustuslikku põhiõppesse. Tegemist on spetsiifilise distsipliiniga, mida valikainena või magistri- ja doktoriõppe raames tootearenduse, ergonoomika ning tööstusdisaini suundadel saab õppida.
Enamik praktiseerivaid spetsialiste omandab vajalikud teadmised Kanseist töökohapõhise täiendõppe käigus suurkorporatsioonide arenduskeskustes, kus meetodeid kohandatakse vastavalt ettevõtte vajadustele.
Euroopas on metoodikat oluliselt edasi arendanud professor Simon Schütte Linköpingi ülikoolis, kes integreeris Kansei lääne tootearenduse mudelitesse, muutes selle kättesaadavaks Euroopa autotööstusele ja tarbekaupade sektorile. Aasias on olulist tööd teinud ka Anitawati Mohd Lokman, keskendudes digitaalsele kasutajakogemusele (UX).
Tuntumad Kansei näited
Mazda MX-5 (Miata): See on tuntuim Kansei-mudel autoajaloos. 1980ndate lõpus rakendas Mazda Jinba Ittai (hobuse ja ratsaniku ühtsus) kontseptsiooni. Insenerid ei keskendunud ainult kiirusele, vaid sellele, kuidas käigukangi lülitus, mootori hääl ja rooli vastusurve tekitavad juhis eufooriat. See muutis MX-5 maailma müüduimaks sportautoks.
Boeing 787 Dreamliner: Lennuki sõitjateruumi disainis kasutati Kansei-meetodeid, et vähendada reisijate lennuväsimust. LED-valgustuse dünaamika, suuremad aknad ja lennukikabiini rõhu reguleerimine disainiti emotsionaalse heaolu uuringute põhjal.
Nestlé kohvipakendid: Nestlé on kasutanud Kanseid, et määrata purgi avamise heli ja kaane tekstuur, mis süvendaks värskuse ja kvaliteedi tajumist enne toote maitsmist.
Kansei rakendamisel on suurimaks väljakutseks olnud kultuurilised erinevused. Algusaastatel prooviti luua universaalseid Kansei-mudeleid, kuid selgus, et see pole võimalik.
Näiteks Jaapani tarbija seostab teatud mootoriheli “usaldusväärsusega”, samas kui USA tarbija tajus sama heli “nõrkusena”. See tõi kaasa muudatuse protsessis: tänapäeval on Kansei-uuringud alati geograafiliselt ja kultuuriliselt segmenteeritud.
Varasemad käsitsi juhitavad meetodid (tüüp I) olid liiga aeglased kaasaegse tootearenduse jaoks. Seetõttu on mindud üle hübriidmudelitele, kus kasutatakse neurovõrke ja biomeetrilisi andmeid (pilgu jälgimine, EEG), et vähendada subjektiivsel küsitlusel tekkivaid vigu.
Kanseid hinnatakse eraldi distsipliinina ja selleks on loodud spetsiaalsed institutsioonid:
JSKE (Japan Society of Kansei Engineering): Maailma juhtiv organisatsioon, mis annab välja sertifikaate ja tunnustusi parimatele Kansei-lahendustele. Viivad läbi auditeid, kontrollivad metoodika pädevust uuenevates tingimustes
Akadeemilised eksperdid: Ülikoolide juures tegutsevad laborid (nt Linköpingis või Kyushus), mis teostavad ettevõtetele sõltumatuid analüüse, kasutades semantilist diferentsiaali (SD) ja statistilist regressioonanalüüsi.
Suurtel autotootjatel (Toyota, BMW) on eraldi Kansei-disaini osakonnad, kus pimekatsete käigus tehakse prototüüpide testimist. Hindamine toimub Likerti skaalal põhinevate küsimustike ja füsioloogiliste mõõdikute (südame löögisagedus, naha galvaaniline vastupanu) kombinatsioonina.
Kokkuvõtteks: Kansei on põnev
Nagu teame, inimese taju ei ole objektiivne peegeldus reaalsusest, vaid süsteemselt mõjutatav protsess, mis toetub kognitiivsetele otseteedele ja tajuvigadele.
Kuna meie aju püüab töödelda tohutut hulka informatsiooni võimalikult kiiresti, tekivad nihked, mis muudavad meid vastuvõtlikuks sensoorsele manipuleerimisele.
Kansei-inseneeria pakub sellele nähtusele teadusliku raamistiku, võimaldades tõlkida inimeste subjektiivsed ja sageli alateadlikud emotsioonid (nt turvatunne, luksus) täpseteks tehnilisteks parameetriteks ja edasi juba disainilahendusteks.
Eriti kriitiliseks on inimtaju mõjutamise oskus muutunud autotööstuses ja tarbeelektroonikas, kus toodete funktsionaalsed vahed on minimaalsed ning peamine konkurents toimub emotsionaalsel tasandil.
Läbi psühhoakustika (nt ukse sulgumise heli), haptika (materjalide tekstuur) ja visuaalse disaini luuakse uusi tooteid, mis “kõnetavad” kasutajat instinktiivselt.
See tähendab, et meid ei mõjutata mitte pelgalt auto tehnilise võimekusega, vaid süsteemselt kujundatud kogemusega, mis vastab meie bioloogilistele ja emotsionaalsetele ootustele, tekitades pikaajalist lojaalsust ja usaldust.
Tegelikult olen ma subarist. Mul pole aimu ka miks see nii on, aga mäletan seda hetke aastal 2013, kui täiega armusin WRX STI-sse. Sellest autost sai minu alter ego. Mina olin STI ja STI oli mina. Ja lõpuks päästis auto mu poja elu – kiirus, teravus, sportlikkus ei vastandunud turvalisusega. Kriitilisel hetkel oli auto turvalisem kui lappesse läinud sõitja. Ja elu läheb edasi. 感性
Allikaviited
- Denton, G. G. (1980) – Visuaalsete mustrite mõju tajutavale kiirusele: https://trl.co.uk/reports/LR900
- Recarte, M. A., & Nunes, L. M. (2002) – Vaimne koormus ja visuaalne kiirus: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12061556/
- Simons, D. J., & Chabris, C. F. (1999) – Tähelepanematusest tingitud pimedus (inattentional blindness): https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10603852/
- Wickens, C. D. (2002) – Kognitiivsed ressursid ja soorituse prognoosimine: https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/14639220110110306
- Kansei-tehnoloogia ja emotsionaalne disain (ResearchGate): https://www.researchgate.net/publication/228392100_Kansei_Engineering_A_design_methodology_for_aesthetic_and_emotional_values
- Mitsuo Nagamachi teadusprofiil ja Kansei ajalugu: https://www.researchgate.net/profile/Mitsuo-Nagamachi
- Kansei-tehnoloogia meetodite ülevaade (ScienceDirect): https://www.sciencedirect.com/topics/engineering/kansei-engineering
- Linköpingi Ülikooli Kansei-inseneeria labor:
- Simon Schütte teaduslik tegevus: https://liu.se/en/employee/simsc34
- Kyushu Ülikooli disainikool (Jaapan): https://www.design.kyushu-u.ac.jp/en/
- Kansei-tehnoloogia tootearenduses (Taylor & Francis raamat): https://www.taylorfrancis.com/books/mono/10.1201/9781439814468/kansei-engineering-mitsuo-nagamachi-anitawati-mohd-lokman
- ISO 9241-210:2019 – Inimesekeskse disaini standard: https://www.iso.org/standard/77520.html
- Jaapani Kansei-inseneeria Ühing (JSKE): http://www.jske.org/english/