TÜ teadlased koostöös Terviseametiga alustasid koroona süljest testimise katseuuringuga. Sama meetod on juba mõnes riigis kasutusel, Terviseamet peab andma oma hinnangu, kas test on Eesti oludes piisavalt usaldusväärne. Seda, kas ja millal “pulgaga ajju” meetodi lihtsama, ise kodus läbi viidava prooviga asendada võib, veel öelda ei saa.
Lõppeval nädalal käivitus Tartu Ülikooli ja Terviseameti koostöös uuring, mille käigus selgitatakse välja, kas ise kodus tehtav koroontatest, kus uurimismaterjaliks on sülg, on piisavalt usaldusväärne, et see Eestis kasutusele võtta. Uuringu esimesi tulemusi on oodata novembri lõpuks.
Süljeproovist koroonatesti tegemine on mugavam ja eeldatavalt ka odavam kui senine ninaneelutest. Edaspidi saaks süljetestide abil hõlpsamini läbi viia seireuuringuid ning võimalusel asendada osaliselt senised “pulgaga ajju” ehk ninast võetavas testid.
Süljeproov oleks vastuvõetav ka lastele ning ärevikele, kelle jaoks olemasoleva meetodiga testimine on tõeline õudusunenägu. Mis peamine: proovi saab võtta endalt inimene ise kasvõi kodus, kogudes sülje proovituubi.
Uuringu üks eestvedajatest Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani sõnas, et kuigi süljeproovid on mitmetes riikides juba kasutusel, on vajalik hinnata selle meetodi teostatavust ja usaldusväärsust ka Eestis.
Teadlase sõnul on vajalik töötada välja lihtne ja efektiivne meetod, mis olekski ennekõike lastesõbralik. Uuringu esimesteks “katsejänesteks” on haiglapatsiendid, kelle süljeproovist saadud tulemusi võrreldakse ninaproovist saadud tulemusega ja hinnatakse nii meetodi täpsust.
“Lisaks uurime töö- ja koolikollektiivides, kas inimesed saavad proovi võtmisega iseseisvalt hakkama,” lisas Lili Milani.
Teadlaste jaoks oleks (inim)sõbraliku meetodi olemasolu ja kasutusvõimalus Eestis tervitatav, sest senine “pulk ajju”-teema kohutab paljusid: haigestunud ei julge testima minna ja seireuuringuisse on keeruline osalisi leida.
Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teaduri Mikk Jürissoni sõnul on tekkinud olukord, kus välditakse testima minekut, sest kardetakse protseduuri ebamugavust.
“Lisaks on olnud probleeme kaasamisega seireuuringutesse, sest inimeste kogemus ninaneelutestiga on olnud ebameeldiv. Loodame, et süljetestid meelitavad rohkemaid end koroonaviiruse suhtes testima,” ütles Jürisson.
Katseuuring viiakse läbi järgmise nädala jooksul. Uuringu tulemused peaksid selguma kuu lõpus. Külli Rae sõnul ollakse eduka katseuuringu korral valmis süljetestimist ulatuslikumalt kasutama.
Katseuuring on kaheosaline
Lili Milani, Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhtivteadur oli nõus meile töö käiku lähemalt selgitama: uuringul on kaks osa.
“Esiteks võtame koroonaviirusesse nakatunud haiglapatsientidelt nii süljeproovi kui ka ninaneelukaape. Saadud tulemuste täpsust hindame kahes – Terviseameti ja TÜ genoomika instituudi – laboris.”
Lisaks uuritakse täiskasvanuid ühes töökollektiivis ning lapsi ühes koolikollektiivis: “Hindame, kas inimesed ise saavad proovi võtmisega iseseisvalt hakkama.”
Ühtekokku on plaanis kaasata haiglatest 40 patsienti, töökollektiivist võtta 60 proovi, kooliõpilaste proove on saabunud üle 300.
Teadlase sõnul teeb meetodi odavamaks võimalus säästa meditsiinipersonali väärtuslikku aega: “Odavam hind võrreldes ninaneelukaapega tuleneb eelkõige sellest, et süljeproovi saab võtta endalt kodus ise ja see säästab meditsiinitöötajate väärtuslikku ressurssi ja kaitsevahendeid.”
Ajalist erinevust kahel eri moel võetud proovi tulemuse saamisel ei ole – süljeproovide analüüsimiseks kasutab labor sarnaselt ninaneelukaape proovidega PCR-testi, mis määrab viiruse nukleiinhape ehk RNA. Süljeproovist võetud testi tulemuse kinnitamiseks kuluv aeg on seega sarnane ninaneelutestiga.
Lii Milani sedastab, et uuringus katsetatakse mõnevõrra lihtsamat ja kiiremat meetodit viirusmaterjali proovist vabastamiseks, mis positiivse tulemuse korral võiks ettevalmistuse aega lühendada.
Vabatahtlikke “katsejäneseid” teadlased sellesse uuringusse ei kaasa: “Hetkel vabatahtlikuna väljaspool valitud töö- ja koolikollektiive katseuuringus osaleda ei saa, kasutasime mugavusvalimit just sel põhjusel, et saaksime uuringuga alustada võimalikult kiirelt ja mugavalt. Suurem valim poleks praegu ka eetiline, kuna test ei ole veel valideeritud,” selgitas TÜ genoomika instituudi juhtivteadur.
