Äsjases Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC (European Academies Science Advisory Council) avalduses toetavad teadlased süvamere ärhihuvides kaevandamistele moratooriumi kehtestamist. Selle asemel tuleks põhjalikult uurida ja kasutusele võtta maapealsed ressursid ja edendada jõuliselt taaskasutust.
Teadlaste mure on suur: ölähiajal võib Rahvusvaheline Merepõhjaamet ISA (International Seabed Authority) anda rohelise tule ookeanisügavuste tööstuslikule arendamisele. Põhjenduseks rohetehnoloogiad, mida ei saavat muul moel arendada kui üksnes merepõhja kaevudes.
Rohepöörde asemel ökosüsteemide katastroof
Teadlased hoiatavad oma pöördumises mere ökosüsteemide katastroofiliste tagajärgede eest ning seavad kahtluse alla süvamere kaevandamise äritegevuse, kuni taaskasutuse potentsiaali ei ole täielikult uuritud.
Ülemaailmselt kasvav vajadus haruldaste mineraalide järele suurendab ärihuvi süvamere kaevandamise osas ja selle toetajad väidavad, et roheliste tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu vaja minevate haruldaste metallide suurenenud nõudlust ei saa katta maismaa-allikatest.
Prognoosid annavad põhjust kahtlusteks, et just süvamere kaevandamine aitab kriitiliste maapõueressursside põuda leevendda.
EASAC teadlased toetavad avalduses süvamere kaevandamistele moratooriumi kehtestamist seni, kuni on loodud keskkonnakaitse teaduslikud standardid kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega.
Läänemeres põhjustaks sonkimine teadmata kaasmõjusid
Akadeemik ja Tartu ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Kalle Kirsimäe kommenteerib moratooriumi vajalikkust ka Läänemere vaatevinklist: „EASACi avaldus on suunatud küll peamiselt avaookeani süvamere ressursside kasutuselevõtule. Kuigi Läänemere bassein on olemuslikult süvamerest erinev, on võimalikud merepõhja häiringutest tulenevad keskkonnaprobleemid samasugused.”
Või hullemadki, arvestades Läänemere suurt reostuskoormust ning merepõhja setetesse kuhjunud saaste- ja toitaineid võivad need olla isegi veel rängemad.
Võimalike merepõhja kasutamisega seotud mõjude selgitamiseks on lisaks ökosüsteemidele esmalt kindlaks teha vaja meresetetesse seotud potentsiaalselt ohtlikke aineid – raskmetallid, aga ka toitained nagu fosfor – nende sisaldusi ja levikut ning võimalikku vabanemist sette häirimisel. Ka merre tuuleparkide rajamisega on mõjud suured.
„Eesti kontekstis on hetkel merepõhja geoloogilistest ressurssidest kõige olulisemad kruus, liiv, aga võimalik et tulevikus ka raua ja mangaani konkretsioonid, mille teaduslike geoloogiliste uuringutega tegeletakse just praegu Eesti geoloogiateenistuses, Tartu ülikoolis ning Tallinna tehnikaülikoolis,“ tõi Kalle Kirsimäe esile.
Nende uuringute fookuses on ennekõike konkretsioonide tekkepõhjuste selgitamine, aga ka võimalike teiste olulisemate kaasnevate elementide jaotumine.
Akadeemik Kirsimäe lisas, et on oluline, et Läänemere raua ja mangaani konkretsioonid, mis kui omalaadsed ajakapslid, aeglaselt kasvades talletavad informatsiooni mere arengust ja keskkonnaseisundi muutumisest ei saaks mõtlematult kahjustatud.
Soome lahe idaosas Venemaal nimetatud konkretsioone ka lühikest aega kaevandati ning nende kasutamist võimaliku maapõueressursside alternatiivina uuritakse samuti Soome geoloogiateenistuses.
EASACi avalduse „Deep-Sea Mining: assessing evidence on future needs and environmental impacts“ leiab siit täismahus.
Allikas: Tartu ülikool, Tiit Maran, EASAC. Kaanepilt: Ylle Tampere
