Ultraheli on tänapäeval laialdases kasutuses nii ehituses kui meditsiinis kui ka transpordis ja veel paljudel elualadel. Teadlased usuvad, et teadusarenduste tulemusena oleme vähiravis skalpellivabale ajastule lähemal kui enne. Teatud kasvajatüüpide puhul on suunatud helilaine kasutamine andnud häid tulemusi. Teeme ülevaate, millistel juhtudel seda kaalutakse.
Ultraheli toime parem mõistmine aitab kasutusvaldkondi järk-järgult laiendada. Meditsiinis ollakse läbimurde lävel, kus peagi loodetakse täpselt suunatud helilainetega ravida kasvajaid kirurgliselt sekkumata. Teadlased usuvad, et oleme vähiravis skalpellivabale ajastule lähemal.
Rahvusvaheliselt on meditsiiniteadlaste arenduse fookuses kolm tehnoloogiat: HIFU (kõrge intensiivsusega fokuseeritud ultraheli), histotripsia (mehaaniline „kavitatsioonihaamer“) ning suunatud ultraheli kasutamine ravimite täpseks sihtkohta toimetamiseks ja sonodünaamiliseks raviks. Allpool on lühike ülevaade, kellele ja millal need sobivad, ning mida võiks patsient arstilt küsida.
- Kättesaadavus: Ultrahelipõhiste kasvajaravide (nt histotripsia, MR-juhitav HIFU) rutiinne pakkumine Eestis ja mujal on esialgu on piiratud. Praktika võib olla keskusepõhine ja muutuda kiiresti. Küsi oma ravikeskusest kõige värskemat teavet.
- Suunamine välismaale: Kui Eestis vastavat teenust ei pakuta, arutatakse võimalusi uuringutes osalemiseks või ravi saamiseks partnerkeskustes välismaal. Küsi onkoloogilt suunamisvõimalusi ja potentsiaalseid kulutusi.
- Diagnostika ja planeerimine: Protseduurid sõltuvad täpsest pildijuhitusest (MRI või kõrgtasemeline ultraheli). Vajalikud on ajakohased kujutisuuringud ja kasvaja täpne kaardistus.
- Kehtivad alternatiivid: Standardravi (kirurgia, kiiritus, süsteemravi) jääb esimeseks valikuks paljudel juhtudel. Ultraheli võib tulla kõne alla fokaalse sihtkolde korral või kliinilistes uuringutes.
- Mida alati kontrollida: keskuse kogemus (juhtude arv aastas), võimalikud tüsistused, järelravi korraldus ja potentsiaalsed kulud patsiendile.
Miks see on vähiravis oluline?
Fokuseeritud ultraheli lubab teatud kasvajate korral vältida lõikust, vähendada tüsistuste riski ja lühendada taastumisaega. Uuemad andmed on eriti lubavad eesnäärme fokaalravi (HIFU) ja maksakasvajate histotripsia osas.
Ajukasvajate korral uuritakse vere-aju (hematoentsefaalse) barjääri ajutist avamist, et ravimid otse sihtkohta viia; sonodünaamiline ravi kasutab madala intensiivsusega ultraheli, et aktiveerida kasvajas spetsiifilisi sensitisaatoreid – värvaineid või nanoosakesi, mis on iseenesest suhteliselt „rahulikud“, kuid ultraheli toimel muutuvad toksiliseks, et kasvajarakke mõjutada.
HIFU: mitu ultrahelikiirt koondatakse fookuspunkti, kus kuumus denatureerib kasvajarakkude valgud. MR-juhitav HIFU võimaldab millimeetritäpsust ning on eesnäärme fokaalravi võtmetehnika.
Histotripsia: mitte-termiline mehaaniline meetod. Lühikesed ülitugevad impulsid tekitavad mikromulle, mis kokku varisedes lagundavad kasvaja. Kollageenne „raamistik“ (nt veresoonte seinad) võib jääda paremini puutumata. Kõige küpsem kliiniline sihtmärk on maks.
Fokuseeritud ultraheli ravimite toimetamiseks ja sonodünaamiline ravi: mikromullide abil avatakse vere-aju barjäär ajutiselt, et suured molekulid jõuaksid ajukasvajani; sonodünaamilises ravis aktiveeritakse vähirakus sonosensitisaator, mis tekitab reaktiivseid hapnikuühendeid.
HIFU lokaalravi on andnud häid tulemusi eesnäärme kasvajate ravis. Mitmed ülevaated näitavad häid lühi- ja keskpika vaate onkoloogilisi ning funktsionaalseid tulemusi. Senised raportid on paraku heterogeensed, ravi vajab standardiseerimist. Seega – lootust on, aga teaduspõhiselt tuleb edasi liikuda.
Historipsia maksakasvajate puhul on jõudnud staadiumi, kus mitmes riigis on alustatud rutiinse raviga teatud patsientidele. Samal ajal jätkuvad kliinilised uuringud ning ohutust ja tehnilist edukust kinnitanud uuringute kinnitamine korduvkatsetega.
Ajukasvajate puhul on barjääri avamine ja varajases staadiumis vähi sonodünaamiline ravi samuti andnud häid tulemusi: kliinilised korduvkatsed viitavad, et sekkumine on tõhus ja turvaline ning pikaajalise elulemuse osas lisandub järjest andmeid.
Kiirvõrdlus: meetod, toimemehhanism, näidustused
| Meetod | Toimemehhanism | Tüüpilised sihtorganid | Praegune kliiniline pilt | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| HIFU (MR-juhitud) | Termiline ablatsioon | Eesnääre, valitud maksa sihtkolded | Kohordid ja ülevaated: head lühi- ja keskpika vaate tulemused | Vajab standardiseerimist ja pikemat järelkontrolli |
| Histotripsia | Mehaaniline kavitatsioon (mitte-termiline) | Maks; uurimisel neer/pankreas | Pivotaalandmed kinnitavad ohutust ja tehnilist edu | Võib säästa kollageenseid struktuure; potentsiaalne immunogeensus |
| FUS + mikromullid | BBB ajutine avamine ravimitoimetuseks | Ajukasvajad | Varajased inimandmed, turvalisus hea | Tõhususe pikaaegne mõju veel selgumisel |
| Sonodünaamiline ravi | Madal intensiivsus + sonosensitisaator → ROS | Sügavad tahked kasvajad | Varajased kliinilised faasid | Võimalikud kombinatsioonid kiirituse ja immuunraviga |
Mida küsida oma arstilt
- Kas minu kasvaja asukoht ja kuju sobivad ultrahelipõhiseks raviks?
- Kuidas võrreldavad on tulemused operatsiooni, kiirituse ja süsteemraviga?
- Kui suur on keskuse kogemus (protseduuride arv aastas)?
- Millised on võimalikud tüsistused ja kuidas neid käsitletakse?
- Kas on kliinilisi uuringuid, kuhu võiksin sobida?
Lähiaastate arengud
Lähiaastatel (2025–2030) võib loota, et histotripsia- ja MR-HIFU-seadmed koondatakse ühtseks süstemiks, kus vastavalt ravivajadusele vahetuvad vaid elundipõhised protokollid.
Senisest enam pöördub fookus kombineeritud raviskeemidele: UH ühendatakse immuunravi ja kiiritusega ja nn mikromullid tulevad appi kasvajakoe kiiritustundlikkuse tõstmisele. Raviannuseid saab reaalajas akustilise tagasiside ja MR-termomeetria abil täpsemalt juhtida. See võimaldab energiavoogu reguleerida ravitava koe omadustele vastavaks.
Suurim boonus on kindlasti uue ravi kuluefektiivsus. Kui üha rohkem protseduure saab teha päevaravis ning patsientidel on vähem tüsistusi, vähenevad voodipäevad ja kasvab teenuse kättesaadavus.
Patsiendi vaates: plussid
- Skalpellivaba: lõikehaava pole, väiksem infektsiooni- ja verejooksurisk.
- Kiire taastumine: sageli päevaravi; protseduur kestab tavaliselt 30–90 minutit.
- Täpsus ja kordusravitavus: sihtimine on millimeetritasemel; protseduuri saab vajadusel korrata või kombineerida muu raviga.
- Võimalik immunoloogiline efekt: eeskätt histotripsia puhul, kus kasvaja mehaaniline lagundamine võib võimendada immuunvastust.
Kitsaskohad ja piirangud
- Ei sobi kõigile: väga suured või difuussed kolded ning õhu või luuga varjestatud piirkonnad on problemaatilised.
- Sõltuvus pildijuhitusest: kehakaal, gaas ja liikumine võivad fookust häirida.
- Tõendusbaasi pikkus: pikaajaline elulemus võrreldes standardraviga on mitmes sihtmärgis alles selgumisel.
- Kättesaadavus ja hind: aparatuur ja väljaõpe on kallid; levik sõltub keskustest ja rahastusest.
Soovitame samal teemal lugeda pikemat artiklit BBC teadusportaalist
Kasutatud materjalid
- BBC Future: How ultrasound is ushering a new era of surgery-free cancer treatment — https://www.bbc.com/future/article/20251007-how-ultrasound-is-ushering-a-new-era-of-surgery-free-cancer-treatment
- Nature Reviews Urology: Focal therapy and HIFU in prostate cancer (2024) — https://www.nature.com/articles/s41391-024-00921-0
- Nature Reviews Urology: Patient selection for focal therapy (2024) — https://www.nature.com/articles/s41391-024-00907-y
- Radiology (RSNA): HOPE4LIVER histotripsy pivotal study (2024) — https://pubs.rsna.org/doi/full/10.1148/radiol.233051
- PubMed summary: HOPE4LIVER (2024) — https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/39225612/
- ClinicalTrials.gov: HistoSonics HOPE4LIVER (NCT04572633) — https://clinicaltrials.gov/study/NCT04572633
- MDPI Cancers: Histotripsy — overview and clinical applications (2025) — https://www.mdpi.com/2072-6694/17/18/3072
- FUS Foundation: BBB opening for delivering drugs to gliomas (2024) — https://www.fusfoundation.org/posts/comprehensive-review-focused-ultrasound-blood-brain-barrier-opening-for-delivering-drugs-to-gliomas/
- Journal of Neurosurgery: Focused ultrasound strategies in glioma therapy (2025) — https://thejns.org/view/journals/j-neurosurg/142/6/article-p1635.xml
- Journal of Neuro-Oncology: Clinical trials of BBB opening (2024) — https://link.springer.com/article/10.1007/s11060-024-04795-z
- Science Partner Journal (BME Frontiers): Sonodynamic therapy — recent advances (2024) — https://spj.science.org/doi/10.34133/bmef.0080
Kaanepilt: Unsplash, Mick Haupt