Lennuliiklusteenindus pani mitu drooni samal ajal samas, kontrollitud õhuruumis lendama. Demolend andis aimu, kas mitmete droonide lendu on võimalik turvaliselt koordineerida ning kasutajatele jagada lennuliikluse infot. Tulevikus võib droonidest olla mitmesugust kasu ka tiheasustusaladel.
Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) juhitava GOF (Gulf of Finland) U-Space projekti raames toimus 14.juunil esimene mitme drooniga demolend Eestis.
Korraga lendas kontrollitud õhuruumis samas piirkonnas mitu drooni – kaks Threod Systemsi, üks Avarteki, kaks CAFA Tech ning üks VideoDrone mehitamata õhusõiduk.
Näidislendude eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas droonid saavad kontrollitud õhuruumis ohutult liigelda ning kuidas on võimalik jagada kõigile õhuruumi kasutajatele infot lähiümbruse lennuliiklusest.
„Demolennuga näidati, et droonioperaatoritele droonide lennutamiseks vajaliku info andmine saab toimuda sõltumata teenuseosutajast ning omavahel on võimalik integreerida ühte süsteemi mitme mehitamata õhusõidukite haldamiseks pakkuvate ettevõtete tehnilisi lahendusi,“ sõnas projektijuht Maria Tamm Lennuliiklusteeninduse ASist.
Vabaturg on võimalik
Maailmas on levinud pigem monopolistlik lähenemine, kus õhuruumis osutab droonioperaatoritele vastavaid teenuseid vaid üks teenusepakkuja. Euroopa visioon on lähitulevikus monopolidest vabaneda.
Demolend näitas ilmekalt, et tulevikus on võimalik vaba ja konkurentsi pakkuv turg ka tehniliste lahenduste osas ning droonioperaator saab valida, kelle teenuseid oma lendude haldamiseks kasutada.
„Olukord on võrreldav täna näiteks mobiilsideoperaatorite teenustega, kus inimesed saavad valida, mida nad kasutavad,“ lisas Tamm.
Keskne osa selles süsteemis jääb siiski lennuliiklusteenindusele, kes haldab usaldusväärseks ja turvaliseks andmevahetuseks loodud raamistikku, milles erinevad teenusepakkujad tegutsevad.
Varasemalt ühislende tehtud ei ole
Soome drooniettevõtluse konsultatsioonifirma Robot Experts tegevjuht Jonas Stjernberg sõnas, et demolend oli põnev väljakutse kõigile projektiga seotud ettevõtetele, sest sellises ulatuses pole erinevad mehitamata õhusõidukid koos lennanud.
Demo raames toimus kolm erineva fookusega lendu – esiteks testiti koos Soome drooniettevõttega Avartek võimalust seirata sadama piirkonda bensiinimootori baasil töötava multirootoriga samal ajal mobiilisidevõrgu võimekust mõõtes koostöös kohaliku tehnilise järelevalve asutusega.
“Droonilennu puhul jälgisime liikumist kontrollimata õhuruumist kontrollitud õhuruumi ning analüüsisime, milliseid faktoreid tuleb arvesse võtta, kui soovitakse droone lennutada tiheasustusega aladel,“ selgitas Stjernberg.
Lend andis infot, kuidas on võimalik linnaruumis droone turvaliselt lennutada ning samuti, millised alad (nt looduskaitsealad, koolid, lennuväljad jms) võiksid olla droonilendudeks piiratud.
Liiklusõnnetuste puhul on droonidest abi
Järgmise etapina nägi demonstratsiooni stsenaarium ette, et juhtunud on liiklusõnnetus. Lendu lasti droonid, mille eesmärk oli olukorra kohta infot koguda.
600-700 meetri kõrgusel lennutati Threod Systemsi mehitamata õhusõidukeid Stream C ja Eos, et PPA-le anda infot liiklusolukorra kohta antud piirkonnas.
Threodi lennuvahendite küljes olevad kaamerad võimaldavad videopildi abil kiiresti ja operatiivselt juhtunud olukorrast ülevaate saada ning informatsiooni edastada nii päeval kui öösel.
“Kahjuks takistas tihe udu meile sobivatelt lennukõrgustelt informatsiooni kogumist. Proovilendude ajal oli ca 600 meetri kõrgusel lendavalt Eos’elt sündmuskoht lihtsasti jälgitav ning süsteemid tõestasid enda kasutatavust sisejulgeoleku ülesannete täitmisel,“ kirjeldas ettevõtte tegevjuht Villiko Nurmoja demolennu teist etappi.
Kui sekkuvad uudishimulikud droonijad…
Samal ajal edastati PPAle lähikaadrid (60 m kõrguselt) näidisõnnetusest. „DJI Mavic Pro drooni lähikaadrite eesmärk oli ennekõike infoväljas hoida sündmuskohale liikuvat politseipatrulli,“ kirjeldas droonioperaatori CAFA Tech esindaja Tanel Järvet täpsustades, et tegelikult toimetati samal ajal lausa kahe DJI Mavic Pro drooniga.
„Teine droon ilmestas olukorda, kus sündmuskohale on sattunud uudishimulik pealtvaataja, kes soovib filmida juhtunut,“ lisas Järvet.
Ta tõdes, et juba täna on selline stsenaarium reaalne juhtuma. Kohalejõudnud reaalsel politseipatrullil oli võimalik ilma eelneva koolituse ja ülevaateta kasutada olemasolevaid tehnilisi lahendusi õhus olevate droonide ja nende kasutajate tuvastamiseks.
Registreeritud droonilennutajad on üldjuhul teadlikumad neid puudutavatest reeglitest ja käituvad seaduskuulekamalt.
“Sellise süsteemi kasutamine annab korravalvurile infot, kes parasjagu piirkonnas tegutseb ja mis eesmärgil drooni kasutatakse,“ rääkis PPA esindaja Hannes Hansalu, lisades, et reeglite vastu eksijaid on aga süsteemi abil kerge tuvastada.
Lisaks tuleb sageli ette juhtumeid, kus politseil on vajalik sündmuskoha uurimisel huvilisi eemal hoida seni, kuni uurimist läbi viiakse.
Ka politsei ise saab sündmuskohta droonide abil uurida ning siis on samuti ohutuse seisukohast oluline, et seal parasjagu kõrvalisi droonilennutajaid ei viibiks.
Ja veel üks droon sekka!
Demonstratsiooni kolmandas etapis lisandus eelnevast olukorrast eraldiseisvalt veel üks droon, mis asus linnapargist 3D-mudelit koostama.
Selle nüansi lisamine on demo juures oluline selleks, et testida, kuidas lennu keelutsoonidest teavitatakse samas õhuruumis olevaid droone, keda piirangud otseselt ei puuduta.
“Oluline on, et lennutamise ajal ilmnev uus info oleks olemas kõigil õhuruumi kasutajatel“ tõdes kolmandas etapis drooni lennutanud VideoDrone esindaja Juha Tolvanen.
Kõikidesse etappidesse on kaasatud ka Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhid. See tähendab, et Tallinna lennujuhtimiskeskuse torni paigaldati täiendav ekraan, et anda lennujuhile ülevaade mehitamata õhusõidukite liikumisest.
Ülevaade on oluline selleks, et saaksime mehitatud ja mehitamata õhusõidukite liiklemist koordineerida ning tagada lennuohutuse kõigile õhuruumi kasutajatele.
Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtimisosakonna juhataja Üllar Salumäe rõhuts, et demolennu ajal ei lisata mehitamata lennuliikluse pilti kasutusel olevasse lennujuhtimissüsteemi süsteemi, vaid selleks luuakse demo ajaks vaade põhisüsteemist eraldiseisvale ekraanile.
Suve jooksul mitmeid demolende
GOF U-Space projekti raames toimub suve jooksul kokku kaheksa demonstratsioonlendu. Nende eesmärgiks on tõestada, et erinevad teenused on valmis mitmesugustes droonilendudeks.
Jälgitakse, et kõik lennud saavad ohutult ja efektiivselt toimida koos mehitatud lennuliiklusega. Sealjuures võetakse arvesse ohutust, turvalisust, keskkonnamõjusid ning ka era-ja avalikku huvi.
GOF U-Space mehitamata õhuliikluse süsteemide arendamist toetab Euroopa õhuliikluse juhtimisega seotud uurimis-ja arendusprojektide koordinaator SESAR-JU.
Euroopa Liit on rahastanud USPACE projekte 9,5 miljoni euroga. Projektis osalevad 19 ettevõtet: ANS Finland, Lennuliiklusteeninduse AS, AirMap, Altitude Angel, Fleetonomy, Frequentis, Robot Expert, Unifly, Traficom, Avartek, Threod Systems, VideoDrone, BVDrone, Cafa Tech, Hepta Airborne, Helsingi Politsei, Politsei -ja Piirivalveamet, Soome Õhupääste üksus,Volocopter.
