Kuigi tehisintellekt on täna veel lapsekingades, siis aitavad need kingad paljudel inimestel juba praegu töörindel efektiivsemalt sammuda.
Ja seda kõike mitte kurjakuulutavalt ühel või teisel hetkel abistatavat töötajat asendades, vaid pigem toetavas rollis, mis lubab inimesel oma aega mõistlikumalt keerukamate probleemide lahendamiseks kasutada, räägib arvamusloos Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.
Tehisintellekti ehk AI “pealetung” algas sõltuvalt sektorist juba aastate eest, kuid on tänaseks jõudnud sinnamaale, kus selle tehnoloogia kasutamine (ja sellest rääkimine) ei ole enam ainult pika patsiga poiste pärusmaa. Täna saab AI-d oma töös kasutada nii arendaja, analüütik kui ka kooliõpetaja – kõik sõltub sellest, mida inimene tehniliselt abimehelt ootab.
Konkreetselt IT sektorist rääkides on AI suurim abiline spetsialistidele nendes olukordades, kus mõte on mingi probleemi või ülesande puhul kinni jooksnud. Selliseid situatsioone, kus olemasoleva teadmistega ei saa mingist asjast üle ega ümber, tuleb arendaja töös ette sageli. Näiteks leiab tarkvarasse tee kangekaelne viga või teeb äsjaloodud lahendus midagi sellist, mida keegi sellelt iialgi poleks eeldanud. Need probleemid on hõlpsalt lahendatavad, kuid probleemi tuumpõhjuseni jõudmiseks võib kuluda absurdselt palju aega.
Sellised on ka hetked, kus tänased AI-lahendused särada suudavad. Sisuliselt on tegu teise silmapaariga, mis suudab aidata õige teeotsa üles leida ja töötaja õigele rajale tagasi suunata. Varem hõigati peaga vastu seina joostes appi kolleeg, täna ei pea aga keegi kontoris silmi maha lööma ja abi küsima minema. AI on kolleeg, kes ei hinda ega tõrju, vaid kes üritab anda endast kõik, et asjad taas õiges suunas liikuma panna.
Kasutusmugavus mängib olulist rolli
Kõige juba täna hea juures ei saa maha salata fakti, et enamik töötajatest suudab AI-d kasutada vaid kõige lihtsamate ülesannete lahendamiseks. Keerukamates süsteemides ja tagataustal on tehisarul põhinevad lahendused töötanud küll aastaid, kuid ChatGPT ja teised tekstipõhised rakendused muutsid AI millekski selliseks, mis muudab selle kättesaadavaks keskmisele töötajale. Seega on enam kui tõenäoline, et näeme tulevaste aastate jooksul veel meeletut hüpet edasi.
Mida enam tehisintellekti täiendatakse ja sellega katsetatakse, mida lihtsamaks ja laiapõhjalisemaks see muutub, seda enam see oma tee ka erinevatesse valdkondadesse leiab. Täna suudavad AI-d ära kasutada valitud spetsialistid, kuid ainuüksi viimaste kuude jooksul on see hakanud teed leidma näiteks ka juhtide töölauale – piisab vaid PowerPointile öelda, millist esitlust tahad ja vahva disain koos täpselt õigete slaidivahetusega saabki teoks. Sama peab paika ka näiteks fotograafide puhul, kes viimastest Photoshopi AI-arengutest vaid rõõmu tunda saavad.
Iga päev jõuab turule mõni uus tehisintellektil põhinev lahendus, mis suudab inimeste töölaualt ära võtta veel ühe tüki tüütut käsitööd. Osad neist lahendustest on universaalsed, teised nišikad, kuid kasu on neist kõigist. Uute võimaluste loomine kogub alles hoogu ja on selge, et oleme mõneti uue ajastu alguses. AI suutlikkus ja arengukiirus on juba täna väljapaistev, seega on raske isegi ette kujutada, kuhu jõuame välja, kui sama trend veel paar aastat jätkub.
