Reede, 14. juuni 2024
Facebook Marketplace on populaarne virtuaalturg, kust võib osta peaaegu kõike, koogitükist majani – viimase puhul tõsi küll tuleb vormistada ametlikud paberid. Väiksemaid oste tehes ei ole vaja muud kui õiget rahasummat. Maksad, ja ootad kaupa. Või siis tõded, et said (jälle!) petta. Sest seadusega reguleerimata Marketplace on kui petiste paradiis.

Eestlaste seas on Marketplace järjest populaarsem ostu-müügi platvorm. Ostetakse nii siit, sealt kui ka palju kaugemalt – piisab kui märkida oma asukohaks Berliin või Budapest ja pakkumisi aina tuleb.

Kui enamasti aardejaht õnnestub ning kollektsiooni või garderoobi lisandub ihaldatud ese, on järjest rohkem ka neid lugusid, kus ollakse haledalt petta saanud.

Välkari petistele oleme kerge saak

Basiliod tunnevad Buratinod justkui lõhna järgi ära – tegelikult küll trendide järgi. Näiteks olen ise saanud 100 euroga vastu pükse kui läksin ostma ihaldatud Iittala Taika suuri teetasse.

Ei olnud need eriti haruldased, aga sellegi poolest odavamad kui poest ostes. Asusid Soome väikelinnas, mis polnud probleemiks, sest põhjaranna vahet saalimist oli tookord palju.

Tegin kõik nagu soovitatud: uurisin müüja tausta – no ilusad tähekesed ja “usaldusväärne”. Palusin saata mitu lisapilti, sain need. Jutustasin maast ja ilmast, et aru saada, kellega mul tegemist. Kõik oli okei. Maksin raha ja leppisime kokku kauba kättesaamise päeva.

Kokkulepitud päeval Soome väikelinnas meid keegi ei oodanud. Telefonile ei vastatud, Facebooki sõnumitele ka mitte.

Nõudegrupis selgus, et minusuguseid kergeusklikke oli omajagu, eestlased on soome petistele (kes enamasti ei ole soome rahvusest) kerge saak. Kuigi tegime Soome Politseisse avalduse, uurimist ei järgnenud. Lubati, et suhtutakse tõsiselt, aga kahe aasta jooksul asi kuskile hargnenud ei ole.

Kui soomlased hanitavad eestlasi peamiselt tarbekunstiga, mis on hinnas nii siin- kui sealpool Läänemerd, on petukauba otsa lihtne komistada alati kui välismaalastega asju ajada, ja seda just Marketplace`is, kus kehtib kauboikapitalism, kontrollimatu ja haldamatu vaid vastastikkusel usaldusel põhinev müügisüsteem.

Sa võid ju müüjale panna negatiivse hinde ja teavitada Facebooki pettusest, aga välismaalaste puhul ei järgne sellele enamasti mitte mingit reaktsiooni. Ise olid loll (Buratino), et rahapuu kasvamisse uskusid.

Osta kontrollitud keskkondadest

Seepärast ei soovitagi ma kasutada välismaalt kaupade soetamisel Marketplace`i vaid suunan kontrollitud e- keskkondadesse, kus hinnad on küll kallimad, aga tehing kontrollitav.

Oksjonimajad vastutavad nii kvaliteedi kui ka tehingute seaduslikkuse eest; e-poed samuti. Meie osta.ee – laadsetes keskkondades ei ole ostja aga kuidagi kaitstud: kaup võidakse panna näiliselt teele ja “kaob”, ning ka kindlustuse olemasolul ei pruugi raha tagasi saada.

Müüja võib asja kehvasti pakkida ning kui kuulutuse juures on öeldud, et müüja eseme purunemise või rikke eest ei vastuta, siis nii see ongi – ta ei vastuta. Raha on raisatud, kaup jääb saamata. Ja isegi kui müüja ei ole vastavat märget teinud, ta isegi ei reageeri enamasti teatele, et kaup ei saabunud ühes tükis. Buratino oli ise rumal, et uskus rahapuu kasvama minekusse.

Eestis on Basiliod kontrollimatult paljunenud

Keerulised ajad muudavad petised leidlikuks ja Eesti pole kuidagi kehvem koht Buratinode leidmiseks kui on Soome või Saksamaa.

Aprillikuus pöördusid politseisse kümned ostu-müügi platvormidel pettuste ohvriks langenud. Kokku kaotati Facebook Marketplace’is ostes või müües viimaste nädalate jooksul kelmidele tuhandeid eurosid.

Kõige levinum skeem näeb välja nii: ostjale või müüjale saadetakse kullerteenuse link, kuhu sisestada kas ID-kaardi, pangakaardi, pangakontode salasõnade vms andmed.

Kui inimene on oma andmed sisestanud, kantakse ohvri kontolt mõne aja pärast üks või ka mitu korda summa võõrale pangakontole.

Näiteks soovis üks Jõgevamaal elav inimene osta Marketplace’i kaudu korvtooli. Müüja saatis kullerlingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse.

Makset tuli allkirjastada Mobiili-ID’ga, aga korduvalt küsiti vale summat. Ostja proovis makset tühistada ning mitte teostada, aga hiljem selgus konto väljavõttest, et pangakontolt oli võõrastele aadressidele 2500 eurot läinud. Tool ise maksis kuulutuse järgi paarkümmend eurot.

Sama tehakse ka teistpidi: müüsin aasta tagasi Marketplace`is samuti tooli, hind oli mõnikümmend eurot – veel enne kui kuulutus jõudis jahtuda, kirjutasid mulle kaks huvilist, üks saksa, teine vigases eesti keeles.

Mõlemad väitsid, et tahavad tooli väga osta, aga see tuleks saata neile kulleriga, mistap ma peaksin trükkima saadetud lingil oma pangaandmed, mis nemad kullerile edasi annavad.

Häirekell läks peale, sest vaevalt, et sakslane tahaks Eestist keerulisi teid pidi osta vana skandinaavia tooli ning teise huvilise eesti keel ei kannatanud kriitikat.

Teavitasin FB-d petisest, blokkisin huviliste kontod ning hoiatasin müügirühmades pettuse eest. See viimane ei ole paraku kuigi tõhus meede, sest Basiliod paljunevad kontrollimatult, täna on ta sakslanna Anette, päev hiljem rumeenlane Roman. Kuna kirjad, mida saadetakse, on sarnased, võib arvata, et pätid on rakendanud pettuse teenistusse ka juturobotid. Mine sa tea.

Küsimus muidugi jääb: miks inimesed ei tee vahet tundlikel ja mitteolulistel andmetel? Saksamaal näiteks ei ole lubatud telefoninumbrit müüjaga või ostjaga jagada, meil on see kauba kohalejõudmiseks vajalik. Sestap olengi palunud müüjatelt eraviisilist vastutulekut, et nad kirjutaksid mu telefoninumbri nähtavale kohale pakil ja üldiselt olen oma asjad ka kätte saanud. Telefoninumber ei ole salasõnadeta nii ohtlik teave, et ma seda ei julgeks jagada.

Mida võib jagada veebis ja mida mitte?

PPA küber- ning majanduskuritegude menetlusjuhi Jaanus Juhansoni sõnul on kelmid kavalad ning püüavad inimesi lõksu meelitada erinevate skeemidega.

„Uute platvormide tulekuga on kelmide tegevus laienenud, sest kelmid on seal, kus on inimesed. Sellepärast tasub alati olla veebis midagi ostes või müües eriti tähelepanelik. Enne makse tegemist soovitame veenduda ja kontrollida summa saaja tausta. Näiteks guugeldada inimest,“ lisab Juhanson.

Otsinguga selgub üsna lihtsalt, kas inimene üldse eksisteerib. Ka võib kahtluse korral Basiliolt küsida, kus ta elab (linn, riik) või mis kellaaeg parasjagu tema kodus on. Kõik pisikesed lisavihjed aitavad otsingul. Või siis ei aita, sest nagu minu kogemus ütleb – kuigi tal on FB-s konto ja hea tagasiside, ei pruugi asi ikkagi õige olla.

„Meie kogemus näitab, et veebikelmide lõksu satuvad igas vanuses inimesed. Oluline on harida ja kontrollida nii iseenda kui ka meie lähedaste teadmisi veebis valitsevate ohtude teemal,” räägib menetlusjuht.

Soovitav on ka oma lähedastega teema jutuks võtta ning meelde tuletada, et mitte kunagi ei tohi väljastpoolt kellelegi jagada PIN1 ja PIN2 koode, paroole, autentimismustreid, oma näopilti jne. PIN-koode ei tohi jagada isegi ei panga ega ka politseiga, poliitikuga ammugi mitte. Kui keegi neid küsib, tuleb helistada politseisse.

Kuidas ennast kelmide eest kaitsta

👉 Ära jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode

Neid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga. Kui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti. Juhised leiad siit. Helista kiirelt panka ja lase kõik ülekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koode ja võib hakata sinu kontolt raha varastama.

👉 Kui ostad midagi võõralt inimeselt, siis kontrolli internetist tema tausta

Võõralt inimeselt ostmisega kaasneb alati teatud risk. Ära usalda müüjat pimesi ja ilma kontrollimata. Otsing internetis võib olla abiks, sest sageli on selliste kelmide kohta juba hoiatavat infot üleval.

👉 Raha ei kasva puu otsas

Mida suurema summaga on tegemist, siis seda kindlam on teha ostu-müügi tehing vaid inimesega, kellega sa oled kohtunud.

👉 Ära ava juhuslikke saadetud linke

Ära vajuta automaatselt lingile, mis sulle SMS-iga saadetakse. Kui sulle tuleb sõnum näiteks kullerfirmalt, aga sa ei ole ühtegi pakki tellinud, siis on tegu kelmusega ja ära linki ava. Kui sõnum tundub kahtlane,  ignoreeri ja kustuta see. Bloki võimalusel saatja!

👉 Kui avastad, et oled kelmidele pangamakse teinud, siis helista kohe oma panka

Kui tegutsed kiiresti, siis saab pank tühistada või vaidlustada raha ülekande. Anna pangale teada, millist infot  oma pangakonto kohta andsid – selle info abil aitab pank inimese pangakonto taas turvaliseks teha. Teavita ka politseid.

👉 Ära nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega

Ole väga ettevaatlik ja kahtlustav alati, kui keegi soovib sinuga telefoni teel sõlmida mõnda tehingut, lepingut või pangaülekannet. Alati kui kahtled, siis helista panka või võta ühendust veebipolitseinikuga ja uuri, kas on ehk tegu pettusega. Tee taustakontrolli: otsi internetist helistaja kohta infot, ehk on juba keegi hoiatanud.

👉 Tasuta lõunaid tõesti ei ole olemas

Kui mingi ihaldusväärne asi tundub liiga odav või pakkumine liiga magus, et olla tõsi, siis see ei olegi tõsi. Ole “jahtides” alati tähelepanelik ja säilita kriitikameel, sest tasuta lõunaid ei ole olemas. Kas oled Buratino!? Tore tegelane, kes on kahjuks ka väljamõeldud. Edu uute leidude tegemisel!

Kelmusennetuse lisainfo leiad politsei kodulehelt

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN