Nutitelefon on moodsa inimese kõige lähem sõber. Alati kaasas ja valmis meelt lahutama või abistama. Olgu neetud see hetk, kui aku tühjaks saab, sest siis on sõbrast karjuv puudus. Jama on majas ka siis, kui sõber saladust ei oska pidada. Õnneks on nuhvel õpivõimeline. Tehke nagu allpool soovitatud ja kooselu nutiseadmega jätkub muretult.
Rüperaali ja lauaarvutit oleme harjunud salasõnaga kaitsma, kõike mis pole Mac ka regulaarselt viirustõrjega hirmutama. Nutitelefoni turvalisuse peale me üldjuhul väga ei mõtle ning see on kurikaelte jaoks ürgsoodne võimalus, nakatada nutiseadmeid pahavaraga. Kadunud, varastatud või häkitud telefon annab vargale hea võimaluse identiteedivarguseks või pangakonto tühjendamiseks
Nokia Threat Intelligence’i aruandest selgus, et 2016. aastal sagenes nutitelefonide nakatumine pahavaraga järsult. Võrreldes eelmise aastaga oli tõus 96%. Enam kui kahel kolmandikul telefonidest (71%) pole pahavara vastu rakendatud turvafunktsioone.
7 NIPPI KUIDAS KAITSTA OMA NUHVLIT PAHALASTE EEST
[dropcap]1. [/dropcap]Värskendage oma operatsioonisüsteemi. Ärge eirake nutitelefoni teateid värskendamise vajadusest. Tavaliselt hõlmavad uuendused vanas operatsioonisüsteemis leitud turvaprobleemide parandusi. Mida kauem värskendamist edasi lükata, seda suurem on risk saada häkitud.
[dropcap]2.[/dropcap] Puhastage oma nutitelefon üleliigsetest rakendustest ja uuendage neid, mida kasutate regulaarselt. Meil kõigil on oma lemmikrakendused – Instagram, Snapchat, Candy Crush jne. Ootamatult on just rakendused viljakas pinnas viiruste vohamisele. Rakendusi, mida te ei kasuta, võib ka vaigistada. See säästab ühtlasi ka akut ning mälumahtu.
Kui häkkerid leiavad mõnest rakendusest turvaaugu, kasutavad nad seda juurdepääsuks teie isikuandmetele. Pole teada, millist teavet rakendus kogub ja kus seda levitatakse.
Tehke telefonis korrapäraselt suurpuhastusi ja kustutage rakendused, mida te enam ei kasuta. Veenduge, et telefon värskendab ülejäänud rakendusi automaatselt, sest enamik uuendusi hõlmab turvaparandusi.
Vaata Android-seadmetest viiruste eemaldamise kohta lisaks siit
[dropcap]iPHONE [/dropcap]Avage App Store ja kontrollige, kas et värskenduste juurde on tehtud automaatse allalaadimise märge. Kontrollige aeg-ajalt rakenduste uuendusi ka “käsitsi”, sest kui te pole tükk aega kasutanud Wi-Fi võrku, ei pruugi need uueneda. Kasutage rakenduste uuendamiseks salasõnaga kaitstud Wi-Fi võrku.
[dropcap]ANDROID [/dropcap]Avage rakenduse Play Store menüüjaotises punkt „Settings” („Seaded”) ja kontrollige, kas funktsioon „Auto-update apps” („Värskenda rakendused automaatselt”) on sisse lülitatud. Laadige rakendusi alla ainult App Store’ist või Google Play’st.
[dropcap]3.[/dropcap] Lukustage oma nuhvel. Jätta telefon lukustamata on sama, mis jätta uks vargale pärani lahti. Seega veenduge, et automaatlukustuse funktsioon aktiveeritakse kohe pärast seadme kasutamist, näiteks ühe minuti järel.
Samuti võtke kasutusele häkkimiskindel parool. Kui telefon pakub võimalust valida neljakohalise parooli asemel kuuekohaline, siis tasub valida viimane variant. Hoiduge liiga lihtsatest kombinatsioonidest, nagu 0000, 1234 või oma sünnikuupäev ja eelistage kohandatud tähtarvkoodi, mida on raskem lahti murda.
[dropcap]4. [/dropcap]Vältige avaliku Wi-Fi kasutamist. Tasuta avalik Wi-Fi on ebaturvaline võrk. Sellise võrgu kasutamine teeb teabe kinnipüüdmise ja hõivamise häkkeritele väga lihtsaks. Avaliku Wi-Fi kasutamine veebiotsinguteks ja uudiste lugemiseks ei ole üldjuhul nii hull, kui mistahes paroolide või isiklike andmete sisestamine.
Kui teil on vaja e-kirju lugeda, siis kasutage oma telefoni andmesidet, mis on palju turvalisem. Samal põhjusel lülitage välja Bluetooth, kui te seda aktiivselt ei kasuta.
Üks moodus end kaitsta on kasutada virtuaalset privaatvõrku ehk VPNi. See on tarkvara, mis krüptib avaliku võrgu kaudu toimuva ühenduse sisu. VPN on üldjuhul sisse ehitatud tööalaseks kasutamiseks mõeldud seadmetesse. See on turvalisem kui parooliga Wi-Fi võrk.
[dropcap]5. [/dropcap]Kaitske end SMSi teel õngevõtmise eest. Varaste jaoks on kõige tõhusam viis nutitelefoni häkkimiseks saata n-ö peibutussõnum, teiste sõnadega kasutada SMS-õngitsemist.
Kui kasutaja klõpsab tekstis oleval lingil või vastab sõnumile, saavad küberkurjategijad installida seadmesse pahavara, mis salvestab teie andmed.
[dropcap]6. [/dropcap]Tühjendage kadunud või varastatud telefon andmetest. Mobiiltelefoni kaotamine pole üksnes tohutu ebamugavus, mis võib tekitada eelarvesse augu. Kui te pole oma seadet turvanud, võib see jätta teid ka ründele avatuks.
Aktiveerige enda kaitseks rakendus Find My iPhone või Android Device Manager, mis võimaldab teil jälgida oma telefoni asukohta ja kõik andmed kaugelt kustutada.
[dropcap]7. [/dropcap]Olge numbri avaldamisel ettevaatlik. Eriti kui seda küsitakse veebis, näiteks veebisaidil registreerumisel või ostu sooritades. Mida sagedamini oma numbrit jagate, seda suurem on risk sattuda SMS-rünnete ja SIM-kaardi vahetuse pettuste ohvriks.
Viimasel juhul kasutavad häkkerid kaaperdatud numbrit, et saada sõnumite kaudu juurdepääs kahekordset autentimist kasutavatele kontodele.
Allikas: Tele2, viirused.ee. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
