Tööandja ja kaastöötajad otsivad toredaid kolleege, kelle mõttemaailm haagiks nende omaga, kes oleksid lahked, ja vastutaksid oma tegude eest ka internetiavarustes. Ei ole kahtlustki, et sotsiaalmeedia kuvand kõneleb inimese kohta üht-teist. Tööajandjad uurivadki meie internetielu nii palju kui see seaduslikult võimalik.
Eesti seadused ei keela tööandjal uurida tööle kandideerija tausta avalikest allikatest, nagu sotsiaalmeedia. Kui seda tehakse, tuleb inimest sellest teavitada.
Tele2 personalijuht Helena Evert tunnistab, et värbajad vaatavad järjest enam kandideeriva inimese sotsiaalmeedia profiili. Ühtlasti toob ta välja paar asja, mida postitades peaks enne mõtlema või siis need üldse postitamata jätma.
“Sotsiaalmeediast kasutavad värbajad inimeste leidmiseks peamiselt LinkedIni. Facebook, Twitter, Instagram ja muud sotsiaalmeedia kanalid aga kujundavad esmamulje inimese väärtustest ja võimalikust sobivusest ettevõttega. Kui siin on ebakõlad, siis võib see töökoha leidmisel saatuslikuks saada,” vahendab Evert oma kogemust.
“Isegi kui inimese profiil on privaatne, siis tasub postitamisel arvestada, et konto omanikul puudub tegelikult kontroll, kes või mida tema piltide ja sissekannetega tehakse,” lisas Evert.
NEID ASJU EI PEAKS KUNAGI SOTSIAALMEEDIASSE POSTITAMA
Järjest rohkem tööintervjuusid viiakse läbi arvuti vahendusel, mitte silmast silma. Sel puhul on informatsioon tahes-tahtmata veidi poolik ning sotsiaalmeediast tekkinud mulje võib taustuuringu tegemisel kaalukeeleks saada.
1. PRAEGUSE VÕI EELMISE TÖÖANDJA HALVUSTAMINE
Nagu ka tööintervjuul, ei tasu oma praegust või eelmist tööandjat halvustada ka internetis. Tulevane tööandja vaatab, et kui oled valmis praegust ülemust avalikult solvama, mis takistab seda tegemast siis järgmisega.
Tööandja halvustamine ei tähenda ainult teksti, vaid ka näiteks ebasobivate piltide postitamist, laikimist ja jagamist. Näiteks n-ö „naljapildid“, kus on läbi huumori viidatud, kui nõme on tööandja või ülemus. Ka sellised kahemõttelised postitused jäävad silma, sest igas naljas on terake tõtt.
Põhimõtteliselt on taktika sama nagu armastuse lahinguväljadel: ära räägi oma eksist ega praegusest kaasast halba, sest inimene, kellele sa seda teed, tõmbub kaitsesse, mõeldes, et sa teed kord samamoodi. Mis on huvitav – tõenäoliselt nii lähebki. Me kordame oma mustreid.
2. KOMMENTAARIDES SOLVAMINE, ALANDAMINE, “BOSSAMINE”
Rünnakud rassi, soo, religiooni või mis tahes muu rühma kohta on täiesti kohatud. Inimene esindab internetis ka oma ettevõtet ning keegi ei soovi, et firma töötaja teeks sotsiaalmeedias näiteks rassistlikke kommentaare.
Tänapäeval võib mõistmatuks jääda ka peen sarkasm. Ära alahinda lugejate ja nägijate valuläve – arvesta pigem, et lävi on madal ja huumorifilter olematu. Kõige õigem taktika olukorras, kus kangesti kisub räuklema, arvuti või telo lihtsalt sulgeda ja tegeleda muude asjadega.
3. SÜNDSUSETUD FOTOD
Jah, sulle võib tunduda ainuvõimalik eksponeerida iseennast ja eriti oma ilusat keha avalikult, aga see ei ole kuigi turvaline ega kaugeltki mitte hea toon. Pilte, mille kohta sa tead, et sa ei taha, et keegi kõrvaline – ülemus, kolleegid, vanemad – neid näeksid, ära lihtsalt postita.
Ka siis kui arvad, et su konto on piisavalt privaatne, ära postita! Tegelikult ei tea sa, kes ja millal juhuslikult su pilte näha võid, sest netis ei ole miski sada protsenti privaatne.
Ka ei ole hea mõte esineda kellegi teisena. Pigem pane üles materjale, mis ei kujuta sind reede õhtul uduse pilguga baarist väljumas, vaid näitavad sinu väärtusi positiivsest küljest – näiteks hobisid.
4. MÕTTELAGEDAD MEEMID JA KASSIPILDID
Kassipildid, “laigi ja jaga” mängud, pealtnäha sisutihedad ent tegelikult tüütud meemid, naljakad testid laadis “mis muinasjututegelane sa oled” ja “mitu last sul tulevikus on” – mõnikord võib ju selliseid asju jagada, aga kui su konto koosnebki vaid mürast, jätab see sinust väga kummalise mulje.
Kassipiltide puhul on mõni erand – kui sa postitad pilte oma karvastest sõpradest (neilt enne muidugi luba küsides, et sa võid näidata neid magamas, söömas, sirutamas) – ja need pildid on muhedad ning toetavad kuvandit sinust kui tõelisest loomasõbrast, siis lase käia, see on armas ja näitab, et oled empaatiline.
Ka juhul, kui elad kaasa loomade varjupaiga neljajalgsetele, pakkudes neile tugikodu või otsides hoolivat perekonda hüljatud loomakesele, on täiesti okei jagada ja kutsuda häid inimesi üles tegutsema.
Vältima peaks pildipankade mesimagusaid, äraleierdatud kassipilte ja loomavideosid, kus kujutatakse elukate ebaõnne. Sa ju ei tahaks, et loomade näoraamatus sinu üle naerdaks?!
Allikas: Tele2, veebikonstaabel. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
