Kui oled tundnud kurnatust pärast pikka tööpäeva avatud kontoris või lennureisil, võib selle põhjuseks olla tegur, mida igapäevaselt eriti ei märka – pidev taustamüra.
Kuigi me harjume liiklushelide või kohvikute suminaga, võib nende pidev mõju tervisele olla suurem, kui oskame arvata.
Müra tervisemõjusid on palju uuritud ja sageli peetakse kahjulikuks eelkõige väga tugevaid helisid nagu ehitusmüra või valjud kontserdid. Tegelikult ei pea heli olema vali, et see meid mõjutaks. Lennuki monotoonne undamine või avatud kontori sumin ei pruugi tunduda häirivad, kuid need koormavad aju pidevalt, sest see organ töötleb hääli isegi siis, kui me helisid teadlikult ei kuula. Tihti ei pruugi kõige olulisem olla isegi mitte müra tugevus, vaid selle kestus. Kui heli on pidev ja vältimatu, peab aju sellega tegelema, mis võib väsitada ja stressitaset tõsta.
Müra mõju tervisele võib avalduda erinevatel viisidel. Üks peamisi mõjusid on stressi ja ärevuse suurenemine, sest pidev heli võib tõsta stressihormoonide taset. Kui aju peab taustamüra filtreerima, kulutab see energiat ja vähendab keskendumisvõimet, mis omakorda võib tekitada väsimust. Kui inimene viibib keskkonnas, kus müra on pidev, kuid madal, ei pruugi ta selle mõju kohe märgata. Samas võib see aja jooksul hakata mõjutama vaimset heaolu.
Uni on üks esimesi asju, mida pidev müra võib häirida. Isegi kui heli ei ärata üles, võib see mõjutada unetsükleid ja vähendada sügava une faasi kestust. See võib muuta inimese hommikul väsinumaks, isegi kui unetunde oli piisavalt. Lisaks on leitud, et pikaajaline kokkupuude keskkonnamüra, näiteks liiklus- või tööstusmüraga võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski.
Eriti kurnavad on helid, mis on kas pidevad ja madalsageduslikud nagu lennuki või rongi müra, või ootamatult muutuvad, näiteks liiklusmüra koos autode signaalidega. Mürataust, mille üle puudub kontroll, võib tekitada väsimust, sest aju ei saa seda täielikult välja lülitada. Just seepärast tunnevad paljud inimesed pärast lennureisi väsimust või vajavad avatud kontoris töötades vaikset ruumi, et taastuda.
Tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina selgitab, et sellistes olukordades võib lahendus peituda kaasaegses mürasummutustehnoloogias. “Meie ümber on igapäevaselt palju segavaid helisid, mis võivad häirida keskendumist ja suurendada väsimust. Seetõttu on oluline leida viise, kuidas müra minimeerida, et aju ei peaks pidevalt taustahelisid töötlema,” ütleb ta.
“Näiteks moodsad kõrvaklapid kasutavad tehisintellektipõhist mürasummutust, mis vähendab oluliselt taustamüra, aidates paremini keskenduda ja taastuda,” lisab tehnoloogiaekspert. Mishina sõnul pakuvad näiteks Freebuds Pro 4 kõrvaklapid eelmise mudeliga võrreldes kuni 30% paremat mürasummutust ning suudavad summutada helisid kuni 100 dB ulatuses, mis on võrreldav muusikafestivali müratasemega.
Kuigi müra täielik vältimine pole alati võimalik, saab selle mõju leevendada. Mürarikkas keskkonnas töötades aitab vaikushetkede leidmine taastada keskendumisvõimet. Öösel võivad aidata “valge müra” või kõrvatropid, et ümbritsev müra ei segaks und. Kui avatud kontoris on keeruline keskenduda, võib ruumi akustika parandamine või mürasummutavate kõrvaklappide kasutamine olla lahendus. Ka reisimisel võib teadlikum lähenemine aidata – näiteks lennukis või rongis mürasummutavate kõrvaklappide kasutamine vähendab kuulmiskoormust ja aitab vältida liigset väsimust.
Fotod: Unsplash/Chairul Fajar, Huawei