Ekraaniga vastu maad, taskust vetsupotti, autost tänavale – tõenäoliselt on su nutiseade just sel moel viga saanud. Ent nagu selgub telekommunikatsiooniettevõtte statistikast, on paljudel juhtudel nuhvli riknemisele kaasa aidanud lemmikloom, kelle käpa- või hambaulatusse kallis vidin ununenud on.
Telia Eesti tegi oma seadmekindlustuse kahjujuhtumite baasil kokkuvõtte, mil moel on oma lõpu leidnud või kahjustada saanud klientide telefonid ja tahvelarvutid. Selgub, et tihtipeale on mängus lemmiklooma käpad ja hambad.
IGAVUS TAPAB NUHVLI
Statistika on värvikas, suur osa ootamatutest juhtumitest on seotud veekahjustusega ja seejärel karvaste sõprade tekitatud riketega.
Kui veekahjustuste tegelikuks põhjuseks on enamasti kasutaja hooletus, siis juhul kui kahju on teinud ninad-käpad-sabad-hambad, on inimene oma looma unarusse jätnud. Igavus tapab nuhvli!
Mõnel juhul – näiteks kui omanik on enne telfa näppimist käe värske hakkliha sisse pistnud – on tegu asjaolude kokkulangemisega. Kas te ise suudaksite jätta nuhvli lakkumata, kui see on kaetud millegi väga apetiitselt lõhnavaga!?
Vedelik võib nutitelefoni sattuda mitte ainult kohvitassi või vetsupoti kaudu või juhul kui seade on vihma kätte ununenud, vaid ka auruna või niiskusena. Selleks, et kahjustus tekiks, ei pea telfa tingimata vette kukkuma. Niiskusest või aurust põhjustatud kahju eest pole kaitstud ka vee- ja tolmukindla IP-reitinguga seadmed.
Lemmikloom saab telefoni oma käppade vahele kõige tõenäolisemalt siis kui inimene selle kuskile vedelema on jätnud. Igavusest proovib kuts või kass siis mõnd videot vaadata või naabri karvakerale helistada ning et ta tõenäoliselt enne seadme kasutusjuhendit läbi lugenud ei ole, lähebki midagi untsu.
Enamasti ei saa armsate neljajalgsete käes kahjustada saanud seadmeid enam ka remontida. Soovitus on lihtne: kui kodus on lemmikloom, hoia teda tegevuses ja pane kallis vidin kohta, kust ta seda niisama lihtsalt kätte ei saa.
MÕNI MUDEL ON MAITSVAM
Lemmikloomade ohvriks langenud seadmete hulk on lai, hõlmates nii kõige kallima kui madalama hinnaklassi telefone ning tahvleid.
Näiteks sai üks Huawei nutitelefon koera hammaste vahel nii kõvasti kannatada, et sellest jäi järele vaid hunnik tundmatuseni deformeerunud tükke.
Veel üks suurem grupp kahjujuhtumeid on seotud odavama hinnaklassi telefonidega, mis on ostetud lastele kasutamiseks. Mitte et siinkohal lapsi loomadega võrdlema hakkaks, aga soovitus on sama, mis lemmikutegi puhul –
Lisaks võimaldab kindlustusjuhtumite senine praktika öelda sedagi, millist tüüpi telefonidel on suurem tõenäosus puruneda.
Mõne mudeliga lihtsalt juhtub rohkem õnnetusi: näiteks Samsung Galaxy S8-ga juhtub umbes kaks korda rohkem kukkumisi, kui S9-ga. Ilmselt on põhjuseks väiksed disainimuudatused, mis aitavad S9 paremini käes hoida.
KINDLUSTAMINE ON KASUKS
Kõigi nende kahjujuhtumite taustal saab õnneks siiski öelda, et järjest enam inimesi mõtleb uut nutiseadet soetades ka selle kindlustamisele. Kui lemmiku asemel tõmbab rohkem veiklev ekraan, tasuks oma tulevase lohakuse eest natuke juurde maksta.
See on mõistlik, kuna erinevaid viise, kuidas kallid seadmed oma lõpu leiavad, jagub kuhjaga. Teliast soetatud nutiseadmetest kindlustatakse umbes kolmandik. Seadmetest, mille hinnad jäävad aga vahemikku 600-1000 eurot, kindlustatakse iga teine.
Telia seadmekindlustus sai hiljuti kaks olulist uuendust. Kindlustamise võimalus laienes ka sülearvutitele. Alates 15. novembrist sõlmitud kindlustuspoliisidele kehtib lisagarantii kaitse, mis tähendab, et kõik kliendid saavad oma seadmele sisuliselt 3-aastase garantiiperioodi.
Lisaks saavad kõik kliendid, kes soetavad Teliast nutitelefoni, tahvelarvuti või sülearvuti enne 31.01.2019, seadmekindlustust kasutada kolm kuud tasuta. Seadmekindlustusega saab täpsemalt tutvuda Telia veebilehel.
Inspiratsioon: Telia. Pilt: Uku Tampere. Modell: Fred
