Indrek Jakobson võttis kätte legendaarse Nokia keskklassi nutitelefoni 7 Plus ja proovis järele, mis kõik sellega teha saab. Selgub, et teha saab peaaegu kõike. Vana hea Nokia on tagasi.
Nokia on kaubamärk, mis ei vaja tutvustamist enamikele planeedi Maa elanikele, väikesest Eestist rääkimata.
Kunagi maailma suurim telefonitootja hääbus enam kui kümme aastat tagasi tehtud valede juhtimisotsuste tulemusel täielikult, et siis uuesti sündida hoopis teiste omanike käe all ning praeguseks on Nokia edukalt naasnud mobiiltelefonide maailma.
Välimus
Kui Nokia hiilgeaegadel ei tekkinud telefoni kätte võttes küsimust, mis firmaga on tegu, siis tänapäeval see nii lihtne ei ole.
Juba aastaid räägitakse, et mobiiltelefon tootena on valmis saanud, mis tähendab, et üha enam on erinevate tootjate aparaadid sarnased nii väljast kui seest. Järjest raskem on kliendil ostuotsust teha ning üha enam mängib selle juures rolli hoopis turundus.
Seetõttu pole imestada, et Nokia on läinud kindla peale välja ja valinud klassikalise disainijoone. Eestvaates on alumiiniumist korpus ühtlane ja sile, vaid ülaservas on kuulari ava ning esikaamera, füüsilised nupud on viimase aja traditsiooni kohaselt külje peal.
Külje kaudu käib ka mälukaardi ja/või SIM-kaardi lisamine. Sõrmejäljelugeja asub tagaküljel, kuhu on selle paigutanud päris mitmed teisedki tootjad. Harjumuspärane ja mugav.
Telefon on meeldivalt suur. 183 grammi kaaluva aparaadi ekraani diagonaal on 6 tolli ja see on baseerub LCD tehnoloogial, mahutades 1080 x 2160 pikslit ning on üsna tavalise 18:9 külgede suhtega.
Inimsilma jaoks on teravust enam, kui küll. Ekraan ulatub servast serva, kuid see ei sega, vaid pigem parendab kasutuskogemust.
Säilinud on 3,5“ pistikupesa kõrvaklappide tarbeks ning konservatiivsemad telefonikasutajad kindlasti rõõmustavad selle üle.
Samuti teeb heameelt, et müügipakendis on kaasas tagaküljele läbipaistev pehmest plastikust kate, mis vabastab ühelt poolt tüütust kaante otsimise vaevast ning teiselt poolt hirmust, et telefon väiksema kukkumise järel kohe viga saab. Praktilise inimese praktiline lahendus, mille eest võib Nokiat vaid kiita!
SIM-kaardi pesi on kaks ning see muutub õnneks üha enam standardiks. Üha intensiivistuva töö- ja isikliku elu põimumise olukorras aitavad kaks SIM-kaarti nagu kaks eraldi maailma neid teineteisest lahus hoida.
Samas on võimalik teise SIM-kaardi pesa arvelt suurendada standardset 64 GB mälumahtu kuni 256 GB-ni. Vajaduste ja valikute vabadus.
Sisemus
Qualcommi kiibistik Snapdragon 660 saab nelja gigabaidi muutmälu toel talle pandud ülesannetega igati hästi hakkama.
Kindlasti on võimalik leida ka sellele üle jõu käivaid ülesandeid, kuid kuuajalise testiperioodi jooksul see ei õnnestunud.
Telefon toimis igapäevakasutuses kiirelt, sujuvalt ja kindlalt ning seda me ju tegelikult ühelt elu lihtsustavalt tehnikaseadmelt ootamegi! Ka sõrmejäljelugeja töökiirusele midagi ette heita oleks patt.
Kaks erineva avaga, kuid sarnase pikslite arvuga (12 MP ja 13 MP) Zeissi toodetud põhikaamerat tagaküljel ning endlisõpradele väga korralik 16 MP kaamera esiküljel ei anna tänapäeval küll võimalust pretendeerida absoluutsele tipptulemusele mobiilide hulgas, kuid jõuab sellele väga lähedale.
Pildikvaliteet on vähegi talutavate valgusolude juures igati korralik, toonid on realistlikud ning kaamera ei mängi isetahtsi heleduse ja tumeduse skaalal, vaid annab oma võimete kohaselt edasi tõetruu pildi.
Oma osa annab sellesse dual-led välklamp, mis saab kenasti hakkama ka päris pimedates tingimustes. Telefonil on kahekordne optiline suum ning suudab salvestada 1080p kvaliteediga videot.
Suurim positiivne üllatus peitub aga tarkvaras. Telefonis jookseb ilma liigse tootjapoolse tarkvarata „puhas“ Google Android One, millega kaasnevad regulaarsed turvauuendused, mis tagab, et Nokia 7 Plus on üks turvalisemaid ja värskema tehnoloogiaga telefone. Neile, kes seda seda kogemust väärtustada oskavad, on juba iseenesest põhjust Nokia poole vaadata.
Teine uuendus, mis on juba kõigi tipptelefonide ekraanidele jõudnud, on multitaskingu ehk kahe ekraani paralleelselt avatud hoidmise võimalus. Praktikas ei osutunud see küll siiski nii heaks kui paberil.
Kasutajakogemus
Olukorras, kus mobiiltelefon kui toode on valmis, on üha keerulisem leida mingit ahhaa-efekti, mis konkreetse eksemplari teistest erinema paneks. Mõnes olukorras Nokia siiski seda suutis.
Ühel ilusal hommikul telefon lihtsalt keeldus koduse WiFi-ga ühendumast. Teatas korduvalt, et tegu on UI probleemiga ja selle vastu aitab ainult ootamine või siis sellega leppimine. Valisin kolmanda tee – tegin talle restardi. Mõjus, rohkem sarnased jamad ei kordunud.
Küll aga üllatas Nokia mind sama päeva õhtul küsimusega: Kas soovitaksite ka seda telefoni teistele? Vastasin jaatavalt ning kirjutasin kommentaaridesse „väga hea hinna ja kvaliteedi suhe“. Ma mõtlesin seda tol hetkel päriselt ja mõtlen siiani.
Ning last but not least – 3800 mAh aku ei vedanud kordagi alt. Väga intensiivse kasutuse puhul piisas päevaks sellest alati, kuid reeglina sai hakkama kaks päeva.
Küll aga oli telefon väga pirtsakas laadijate suhtes – ühegi teise margi ega ka universaallaadija seest polnud nõus voolu vastu võtma – sobis vaid originaal.
Nokia 7 Plus kaameraga tehtud pildid
Kokkuvõtteks
Nokia 7 Plus on telefon, mis sobib peaaegu kõigeks – nii tavaliseks helistamiseks kui ka netis surfamiseks ja mobiilimängude nautimiseks.
Vaid harrastussportlased seisavad tõsise väljakutse ees, sest sporditegemisel kaasas kandmiseks on see telefon lihtsalt liiga suur. Ent kui vaadata hinnalipikut, millel seisab vähem, kui nelisada eurot, siis ostusoovitust vältida ei õnnestu.
Loe rohkem siit. Pildid: Indrek Jakobson
