Jätkusuutlik äritegevus peaks olema iga ettevõtte siht ning kuigi suurimad muutused on võimalik ellu kutsuda tervet organisatsiooni hõlmavate muutustega, siis on Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul oluline roll mängida ka igal individuaalsel töötajal. Seda isegi rollides, mille puhul jätkusuutlikkus enamasti esimese asjana pähe ei tule.
Jätkusuutlikkusest rääkides meeldib inimestele tihti mõelda sellele, et paberit ei raisata või et kontori valgustamiseks kasutatakse puhast energiat. Kõik sellised tegevused on küll olulised, kuid vaid väga laiapõhjaliste muutuste toel lõppeesmärgini ei jõua. Kui mingi osa sammudest jätkusuutlikkusteekonnal on võimalik tabelisse kirja panna ja nende taha lõpuks linnukesed panna, siis reaalsuses on iga ettevõttes töötava inimese käeulatuses meeletu kogus väikseid asju, mida rohelisema tuleviku nimel ära teha saaks.
Individuaalselt need suurt mõju ei avalda, aga kui sajad või tuhanded töötajad kõikides oma kontrolli all olevates teemades veidi pingutavad, on mõju kiirelt tunda. Seejuures ei piirdu mõjuga rollid vaid nendega, mis on ilmselged, näiteks haldus või teenindus, vaid reaalset mõju saab omada igaüks. Isegi individuaalne arendaja.
Võimalusi on kõigil
IT-valdkonda vaadates võib esimese hooga olla keeruline jätkusuutlikkust tagavaid tegevusi leida. Arendajad väga midagi paberil välja ei prindi ja tihti ei käi IT-inimesed isegi kontoris, seega ei kulu nende peale ei elektrit ega vett. Kui aga vaadata jätkusuutlikkust laiemalt ning mitte keskenduda pelgalt paberiprügi vähendamisele ja ümbertöödeldavast plastist tehtud toolidele, hakkab ka IT ja teiste väiksema füüsilise jalajäljega rollide võimalik mõju kiirelt selgeks saama.
Üks suurimaid viise, kuidas IT-ettevõtet jätkusuutlikkusteekonnal toetada, on likvideerida vajadus ebavajaliku ressursikulu järgi. Seda nii inimtundide arvestuses kui ka elektriarvet silmas pidades. Kui ettevõte on loonud arendajate jaoks töökeskkonna, kus jätkusuutlikkus on midagi, millele saab ja tuleb mõelda, on IT-tiimid nutikate lahenduste leidmisel üsnagi osavad.
Vaadates näiteks IT-taristu suunda, saab jätkusuutlikkust meeles pidav tiim tagada, et üles on ehitatud võimalikult efektiivne serveri- ja arvutipark, mis on ühelt poolt säästlik täna, kuid aitab saavutada keskkonnahoidu ka läbi oma pikaajalisuse. See tähendab, et üles on ehitatud taristu, mis on loodud tulevikku silmas pidades ja mida ei pea väiksema tehnilise hüppe tõttu kokku pakkima ja millegi uue ja võimsamaga asendama.
Me ei räägi ainult elektrist
Jätkusuutlik IT ei piirdu aga kindlasti vaid energiatõhusate serveritega. Olulist mõju saab avaldada ka see, kuidas on üles ehitatud teenused, mis neis serverites jooksevad. Siinkohal on märksõnadeks nii efektiivsus kui ka tulevikukindlus: kas täna loodud tarkvaralahendused on sellised, mida saab tulevikus edasi arendada, või tuleb aasta pärast ärivajaduste väikse muutuse tõttu kõik prügikasti visata ja otsast peale alustada. Ja seda kõike meeletu aja- ja ressursikulu hinnaga.
Kuigi tulevikku on võimatu täpselt ette ennustada, siis on etteplaneerimine ja vähemalt umbeski tulevikutrendide mõistmine see, mis aitab juba täna luua süsteeme ja rakendusi, mis suudavad ettevõtteid teenida ka homme ja ülehomme. Siiani pole keegi täielikult tulevikukindlat IT-lahendust ehitada suutnud, kuid kui isegi siin-seal on mõeldud sellele, kuidas tulla toime kasutajaskonna järsu hüppe, tulevikus lisanduvate kõrvalteenuste või teiste tavapäraselt koodis suuremaid muutuseid nõudvate arengutega, on see juba märkimisväärne võit.
Olulist rolli jätkusuutlikkuse juures – eriti läbi mõttetu korduva töö vähendamise prisma – mängib ka korduvkasutatavus ja universaalsus. See on taas midagi, mis nõuab nii arendajate kui ettevõtte äriarenduse poolt veidi tuleviku ennustamist, aga kui vähemalt enamikel juhtudel suudab ettevõte enne töö alustamist mõista, kas ja kui tihti võib sarnast programmijuppi ka ettevõtte mõnes teises valdkonnas vaja minna, on võimalik korduvkasutatavate lahenduste loomisel tulevikus nautida ulatuslikke võite.
Investeeringud peavad end ära tasuma
Kõige selle juures tasub aga meeles pidada, et investeeringud peavad end ära tasuma. Iga rakendust ja iga IT-lahendust on võimalik muuta oluliselt efektiivsemaks, tulevikukindlamaks ja jätkusuutlikumaks. Aga kui neid efektiivsuslahendusi kunagi ära ei kasutata, on tegu raisatud aja ja ressurssidega: keegi kulutas kolm korda rohkem aega, et luua koodi võimalus sellega tulevikus teisi rakendusi liidestada, kuigi tegelikult keegi ei arvanud, et see kunagi ühegi teise teenusega suhtlema peaks.
Oluline on oma tööle läheneda läbimõeldult ja kaine mõistusega, taibates, mis võib osutuda tuleviku vaates oluliseks ja mis mitte. Pimesi rapsides võib küll mõnikord märki tabada, enamikel juhtudel aga mitte. Kasutades aga veidi kainet talupojamõistust ja julgustades iga ettevõtte töötajat oma igapäevaülesandeid lahendades mõtlema veidi tulevikule, saab ettevõte üleöö ligipääsu meeletule hulgale võimalustele olla jätkusuutlikum, mis oleks muidu igavesti varju jäänud. Vahet pole, kas ettevõttes töötavad arendajad, turundajad või klienditeenindajad.
Fotod: Arvutimaailm, Microsoft
