Lennukipilootide elu tundub eemalt vaadates kõrge ja põnev. Aeg-ajalt on lennuässad oma saladusi nõus ka jagama: seekord on teemaks lennuki tehnilised rikked ja keerulised maandumised. Kommenteerib lennuinstruktor ja lennunduse asjatundja Toomas Uibo.
Lennuki pardale astudes soovitakse reisijatele meeldivat lendu ning enamasti kulgebki kõik vahejuhtumiteta: on välja arvutatud, et lendamine on teatud etapis autosõidust 4000 korda turvalisem. Meeskond teeb omalt poolt kõik, et reisijad end pilvede kohal hästi tunneksid.
Vähetähtsatest tehnilistest viperustest teavitamine ei kuulu kohe kindlasti pardaeetika arsenali: kui midagi on korrast ära, tegutseb kogu meeskond selle nimel, et probleem lahendatud saab. Ent samal ajal võib väikene viperus kogu lennugraafiku segi pöörata.
Meid huvitabki seekord, mida tähendab “tehniline rike” ning mida tähendab on hädamaandumine, kas lennuki pardameeskond mõnikord jätab ütlemata, et asjad on kehvad ning kas pilootele on “põntsuga” maandumine hea vaheldus igapäevarutiinis?
Kas keeruline maandumine kõditab närve?
Telegraph Travel küsis paljudelt pilootidelt, millised on nende lemmiklennujaamad maandumiseks. Teistest rohkem nimetati Napoli, Madeira, Innsbrucki ja Gibraltari lennujaamu.
Neid kõiki ühendab üks asi: nad on Euroopa lennujaamade hulgas ühed keerukamad maandumiseks, piloodid peavad tihti eraldi harjutama, et neid üldse seal maanduda lubataks.
Hea maandumine näitab piloodi oskusi, aga lennukis plaksutamine maandumisel ei ole hea mõte, sest segab meeskonnal oma toiminguid tegemast.
Lennukist väljudes võib aga uksele vastu tulnud pilooti hea maandumise eest tänada. Seda soovitab endine piloot Joe D’Eon: ”Kui sa tahad pardalt lahkudes kaptenile midagi ilusat öelda, ütle “Ilus maandumine.” Me tõesti hindame seda.”
[dropcap]Toomas Uibo [/dropcap] Eks piloote ole erinevaid. Mõnele võib meeldida maandumine ka natukene keerulisemates oludes, kui vaid ilusal tuulevaiksel suveõhtul.
“Põntsuga” maandumisel võib olla mitmesuguseid põhjusi. Lühema maandumisraja puhul on näiteks oluline kaugushüppaja moel täpselt “pakku tabada”. Kui rattad puudutavad maad märgist hiljem, võib juhtuda, et järele jäänud raja pikkusest ei piisa pidurdamiseks.
Teine põhjus tugevamaks maandumiseks võib olla tingitud ilmastikuoludest. Tugevad puhangulised vastu- või külgtuuled tekitavad lennukile erineva tugevusega tõstejõudu.
Vastutuule tugevnemisel tekitavad lennuki tiivad suuremat tõstejõudu ja tuule vaibumisel tõstejõud väheneb hetkega ja kui lennuk on sel momendil just maandumas, võib äkiline tõstejõu vähenemine tekitada tugevama maandumise.
Sellisel ilmastikunähtusel on olemas ka nimi, seda kutsutakse lennunduses tuulenihkeks (i.k. windshear). Kõik hävituspiloodid, kes peavad maanduma lennukite emalaevale on sisuliselt “põntsuga” maandujad.
Tallinna lennuväljal mõjutab maandumist kõige rohkem külgtuul ja halb nähtavus. Pilootidel on olemas selged limiidid, millise tuule ja nähtavusega võib maanduda, et see oleks ohutu.
Talvised tingimused piiravad meid Tallinnas harva, kuna Lennart Meri lennujaam on lähipiirkonnas tõenäoliselt parima lumetõrje tehnika ja tiimidega varustatud lennujaamasid ja usinad rajameistrid teevad kõik selleks, et Eesti suurim õhuvärav oleks 24/7 avatud.
Kas riketest jäetakse ka teavitamata?
Väiksemate tehniliste viperuste puhul ei pruugi reisijad sellest midagi teadagi saada: “Me ütleme seda, mida neil on vaja teada,” ütleb Jim Tilmon, American Airlines’i pensionil piloot Reader’s Digest’ile 2013. aastal.
“Me ei ütle neile asju, mis nad hirmust segaseks ehmataksid. Nii et te ei kuule mind kunagi ütlemas: ‘Daamid ja härrad, meie mootor läks just rikki. Isegi kui see on tõsi.”
Patrick Smith lisab: “Igast väikesest probleemist otsekoheselt rääkimine kutsub resile asjatut muretsemist ja paanikassegi sattumist. Isegi kui pidada silmas mingit evakueerumisvõimalust, tuleb neid ikkagi rahulikena ja ohjes hoida.”
[dropcap]Toomas Uibo [/dropcap] Reisijaid teavitatakse riketest vastavalt vajadusele. Oluline on lennulolijaid teavitada siis, kui nad peavad valmistuma nt maandumiseks väljaspool lennuvälju, nagu juhtus hiljuti Moskva lähistel, et ennast kaitsta.
Tehnilisi rikkeid tuleb lennukitel ikka ette ja selles pole midagi tavapäratut. Lennumasinate süsteemid on aga ehitatud selliselt, et ainult promill nendest tekkinud riketest võib ohustada otseselt inimelusid.
Kui lennuki sabas oleva valge navigatsioonitule pirn on katki (ja pirnid lähevad ikka ju katki), siis tuleb valgusti enne pimedas lendamist ära vahetada ja startida ei tohi.
Võime ju küsida, et kas see katkine pirn seal sabas ohustab kuidagi inimelusid? Kas pirni vahetamine on väärt lennu hilinemist ja võibolla 300 inimese plaanide sassiajamist?
Paraku on lennunduses nii, et tähelepanu pööratakse ka kõige väiksematele detailidele ja reisijate hilinemine on siin kindlalt teisejärguline.
Kuidas piloodid teavad, mida teha?
Kuigi piloodid annavad oma parima, et mitte tekitada paanikat, siis vahete-vahel kukuvad nad läbi. Haledalt! Ja see ei tähenda kapteni rahuliku häälega “Pahoitteleme kovasti” teadet nagu juhtus 3. septembri hommiku Tallinn-Helsingi lennul kui tuli teha veidi järsem pööre, vaid märksa jõulisemaid sõnavõtte.
Legendiks on saanud paari aasta tagune Ryanairi kapteni öeldud lause: “Meil on tiibade peal jää ja me ei taha surra.”
2014. aastal ütles Monarch’i piloot reisijatele, et tehniline rike oleks võinud neid “kiiresti märga hauda viia.” Ta ütles seda ohuolukorra lahendamise järel. Õnneks!
Telegraph Travel’i lugejad on kirja pannud rea sõnumeid, mis neile on lennuki pardal kõrvu jäänud: “Daamid ja härrad, me teeme ettekavatsemata ja äkilise maandumise Tampere lennujaamas, lennuk põleb, tänan teid.”
“Daamid ja härrad, meid tabas just välk.”
“Daamid ja härrad, kohtume suurima tormipilvega, mida ma kunagi olen näinud. Palun kinnitage turvavööd ja meeskond, palun pange ära kõik lahtised esemed ning istuge ja kinnitage rihmad.”
“Tere pärastlõunat. Te olete kindlasti märganud, et taevas on pisut hirmuäratav ja tuul on meile vastu. Peame tegema äkilise õhkutõusu, et siit lahkuda ja see saab olema keeruline, kuid hoidke oma istmetest kinni, on reede õhtu ja mul on kutse pulma. Kõik, side lõpp.”
[dropcap]Toomas Uibo[/dropcap]Tehnilisel rikkel ja tehnilisel rikkel, võib olla väga suur vahe sees. Naljaga pooleks võib öelda, et piloodid ei pea midagi ise teadma, sest kõikide probleemide lahendamiseks on olemas lennukis tegutsemisjuhised.
Rikke korral kasutatakse manuaali nimega MEL ehk inglise keeles Minimum Equipment List, et teada saada selle mõjust lennuohutusele.
Lihtsamalt öeldes on MEL-is kirjas kas rikke X puhul võib lennuk startida või mitte. Teises manuaalis on aga kirjas, kas näiteks rikke Y puhul tohib lendu jätkata, või peab maanduma hoopis esimesel sobilikul lennuväljal.
Mis on hädamaandumine ja kui tihti seda juhtub?
Hädamaandumisi on rohkem kui oskaksid arvata. Kogutud andmetel tuleb Euroopa ühe tihedama liiklusega lennujaamas, Londoni Heathrows erakorralisi maandumisi ette vähemalt kord nädalas.
Aastal 2013 oli neid 51, 40 aastal 2012, 54 aastal 2011, 66 aastal 2010, ja 55 aastal 2009 – kokku 266 viie aasta jooksul. Need andmed pärinevad ajakirjandusest.
[dropcap]Toomas Uibo [/dropcap] Mulle tundub, et ajakirjanikud kasutavad liiga kergekäeliselt definitsiooni hädamaandumine.
Suurem osa maandumistest, kus lennukid mingil põhjusel ei saa lendu jätkata, on ettevaatusmaandumised, mis on lennunduses ametlikult käibel olev definitsioon.
Hädamaandumine kõlab klikimagnetina muidugi paremini kui ettevaatusmaandumine. Mis puudutab Regional Jet lennukeid, siis oleme selles osas kindlalt tööstusharu nö tavapärase limiidi sees.
Ettevaatusmaandumisi tuleb teha aga nii teatud rikete, ilmastikutingimuste halvenemise, kui ka näiteks mõne reisija tervisliku seisundi tõttu.
Ja kui lennukil tulebki lähtelennuväljale tagasi pöörduda, või maanduda mingil põhjusel mujal, kui planeeritud sihtlennuväljal, siis peaks jääma igati rahulikuks ja mõtlema kasvõi nii, et Tallinnast Tartusse sõites teeme peatuse Paides.
Ostame suunatulele uue pirni sisse ja jätkame reisi Tartu poole. Kummaline, aga just nii väikeste probleemide tõttu selliseid maandumisi teinekord ka tehakse.
Nõnda siis usaldame oma elu lennuki pardale astudes pilootide kätesse. Selleks, et nemad saaksid oma tööd rahulikult teha ning lend kulgeks mõnusalt, polegi vaja muud kui rahu. Ainult rahu! Sest kõik läheb hästi.
Kaanepilt: Ylle Tampere
