Moodsad digilahendused on autosporti toonud uued lähenemised, mis võimaldavad inseneridel luua tõeliselt revolutsioonilisi lahendusi ning veenduda oma ideede mõistlikkuses veel enne, kui ükski sõiduki komponent päriselt tootmisesse suunatakse.
Näiteks sai ka Peugeot 9X8 Hypercar enne päriselt ringrajale jõudmist alguse 51,1 gigabaidi suurusest digitaalprojektist, mille osaks oli 15 267 erinevat faili.
Virtuaalne algus
Tänapäevased digilahendused võimaldavad inseneridel säästa meeletus koguses aega, raha ning ressursse, viies suurema osa arendustööst läbi ilma midagi valmis ehitamata. Peugeot 9X8 Hypercar veetiski oma esimesed kaks eluaastat vaid digitaalses vormis. Sel ajal töötasid Peugeot Sport insenerid erinevate lahenduste kallal, kasutades nii levinud tarkvaralahendusi kui ka programme, mis loodi just konkreetse sõiduki reaalsuseks muutmiseks.
„Üheks meie tugevuseks on võimekus ehitada ise vajalikud tööriistad, et luua just sellised komponendid nagu me vajame,“ rääkis Peugeot Sporti FIA kestvussõidusarja (WEC) üksuse jõuajamite osakonna juht François Coudrain.
Ühtekokku oli Peugeot 9X8 digiprojektiga seotud kümneid inimesi, kelle seas olid nii arvutigeeniused, jõudlusinsenerid kui ka teised spetsialistid. Hoolimata konkreetsest rollist oli kõikide osapoolte eesmärk aga sama – luua parim võimalik kestvussõiduauto.
Uue auto loomise protsess algas põhjalikust tutvumisest uue põlvkonna autode reeglitega, et mõista, mis on lubatud ja mis mitte ning milline võiks olla parimate tulemuste saavutamiseks kõige sobilikum lähenemine. Kui reeglid selged, sai hakata looma erinevaid kontseptsioone.
9X8 projektiga seotud insenerid lõid erinevaid visuaalseid mudeleid, valisid välja kõige lubavamad digitaalsed kontseptsioonid ning hindasid kõikide sõelale jäänud lähenemiste positiivseid ja negatiivseid külgi, kuniks alles jäi vaid üks valik, mille kallal sai juba tõsisemalt tööle asuda.
Tõsisem töö hõlmas näiteks CFD-simulatsioone, mille käigus sai vaadelda ja hinnata kontseptmudeli suhestumist pärismaailmaga, hinnates näiteks sõiduki tekitatud õhukeeriseid või seda, kuidas temperatuurimuutused mudelile mõjuksid.
„Suureks abiliseks on arendusprotsessi juures olnud ka tehisintellekt, mis aitab analüüsida seda meeletut hulka andmeid, mis ühe võidusõiduauto poolt luuakse. Suurandmete analüüsirakendus võimaldab simuleerida suurt hulka erinevaid olukordasid, aidates mõista, kas disainis tuleks midagi muuta, et saavutada soovitud eesmärgid,“ lausus Setallantis Motorsporti juht Jean-Marc Finot. „Alles siis, kui oleme digitaalse auto olemuse paika saanud ning simuleerinud sõiduki sooritust erinevates tingimustes, asume päriselt auto ehitamiseks vajalikke komponente tootma.“
Juhtmed, droonimootorid ja palju muud
Kuigi osade materjalivalikute või komponentide vajaduse osas pole vaja analüüsitööle meeletus koguses ressursse kulutada – auto kere valmistatakse alati süsinikkiust, mootor alumiiniumist ning sõiduk varustatakse nelja rattaga – on digitaalsed tööriistad asendamatud, kui tuleb välja mõelda kriitiliste komponentide olemus ning simuleerida nende potentsiaalselt sooritust.
Näiteks Peugeot 9X8 elektrisüsteem koosneb kolmest alamsüsteemist – 900V aku ning 48V ja 12V elektrisüsteemid. Tänu digilahenduste kasutamisele suutsid Peugeot Sport insenerid mõista erinevate alamsüsteemide elektromagnetilisi omadusi ja selle abil valida, milliseid juhtmeid tuleks soovitud tulemuste saavutamiseks kasutada.
See ei olnud lihtne ülesanne, kuid digilahendused suutsid väljakutse seljatada. Tänu nutikatele süsteemidele mõistsid insenerid, et 48V ja 12V süsteemides tasuks kasutada väiksemaid juhtmeid, säästes nõnda ruumi ja massi ning tagades, et elektrisüsteemid ühilduvad soovitud kujul sõiduki enda arvutisüsteemidega.
Digilahenduste abil saab kinni püüda ka potentsiaalsed probleemkohad. Näiteks selgus simulatsioonide käigus, et väljalasketorude ümber tõuseb temperatuur nii kõrgeks, et süsinikkiust kerepaneele tuleks kuidagi katta või kasutada sootuks mõnd teist materjali.
Kuigi digitaalsed simulatsioonid aitavad vajadusel ka välja mõelda, kuidas peaks mõnd laiatarbeturult soetatud komponenti muutma, et saavutada soovitud tulemus, siis mõningatel juhtudel töötavad leitud komponendid ideaalselt ka ilma ühegi modifikatsioonita – näiteks kasutatakse 9X8 juures 48V elektriajameid, mis pärinevad otse droonidelt.
Pärast digitaalse arendustöö lõppu edastati kõik protsessi käigus loodud failid järgmistele meeskonnaliikmetele, kes lõid nende abil elusuuruses mudeli, mida testiti tuuletunnelis, ning seejärel juba päris auto, mille arendustöö jätkub võistlusrajal.
Debüüt Itaalias
20. mail teatas Team Peugeot TotalEnergies võistlustiim, et teedrajav hübriidhüperauto teeb oma võistlusdebüüdi 10. juulil FIA kestvussõidusarja (FIA WEC) neljandal etapil Itaalias, Monza rajal.
Kuuetunnise võistluse jaoks on võistlustiim komplekteerinud kaks kolmest juhist koosnevat meeskonda. Rooli istuvad Paul Di Resta (Suurbritannia), Loïc Duval (Prantsusmaa), Mikkel Jensen (Taani), Gustavo Menezes (USA/Brasiilia), James Rossiter (Suurbritannia) ja Jean-Éric Vergne (Prantsusmaa). Meeskondade täpsed konfiguratsioonid avalikustatakse pärast võistluseelsete autotestide läbiviimist. Pärast Monza debüüti jätkavad kaks Peugeot 9X8 hüperautot oma võistlusteekonda 6 Hours of Fuji (september) ja 8 Hours of Bahrain (november) võistlustel.
2023. aasta hooajal astub Team Peugeot TotalEnergies võistlustiim üles juubelit tähistaval Le Mans 24 Hours võistlusel, astudes võistlustulle Le Mans Hybrid (LMH, sama klass kui Peugeot 9X8) või Le Mans Daytona Hybrid (LMdH) klassi sõidukitega. Eesootavat võistlust on paljud nimetanud kestvussõidu uue kuldaja kroonjuveeliks, mis tõotab ürituse kirjutada ajalooraamatutesse.
Fotod: Peugeot
