Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 36 inimest, märga hauda jättis oma elu 58 inimest. Tules hukkunute arv oli taasiseseisvunud Eesti väikseim, uppunute arv aga viimase viie aasta suurim.
„Tänases Eestis hukub tulekahjudes ja upub vees kokku ikka veel ligi sada inimest aastas ja seda on liiga palju. Ainult hoolides, koostööd tehes ja ennetades saame need arvud väiksemaks,“ tõdes siseminister Alar Laneman 12. jaanuaril toimunud pressikonverentsil.
„Kipume koroonakriisis elades ära unustama, et meie elu võivad mõjutada ka teised hädaolukorrad. Kuigi Eesti eri paigus võib ette tulla erinevaid olukordi, siis on just karmid ilmastikuolud need, mis me elanikke puudutavad kõige rohkem,“ lisas Laneman.
Ta oli siiski optimistlik, uskudes, et koroonakriis on pannud kodanikke mõistma, et ka teistsuguseid kriise tuleb ette ning nendeks osatakse paremini valmistuda.
2020 oli uppumissurmade aasta
2020. aastal uppus 58 inimest, mis on viimaste aastate nukraim tulemus. Enamus uppunutest, koguni 45, olid mehed, ning kahjuks uppus ka üks laps. Üle poole vette elu jätnutest olid joobes. Uppuja keskmine vanus aga 61 eluaastat. Purjus peaga uppumise kõver hüppas kõrgele suvekuudel.
„Eelmise aasta talv oli tavapäratult soe ja see kajastub ka õnnetuste statistikas – kuna maapind oli pehme ning kaldad libedad, piisas saatuslikuks kukkumiseks vaid kergest libastumisest,“ nentis kokkuvõtteid tehes Kuno Tammearu, Päästeameti peadirektor.
Uppumise peamised põhjused:
- 30 vettekukkumist
- 11 suplemise käigus uppumist
- 8 kalastamise jooksul uppumist
- 9 muul põhjusel uppunut
2020. aastal läks külma hauda 34 eakat, see on kümne aasta jooksul kõrgeim number. „Eestis suureneb üksi elavate eakate osakaal ning koroonakriis tuletas eriti teravalt meelde, kui oluline on inimestevaheline kontakt. Suhtleme oma eakate lähedaste ja naabritega ja küsime, kas neil on vaja abi. Keegi ei tohi jääda üksi,“ soovitas Kuno Tammearu.
Ka tulesurmades mängis rolli alkohol
Eelmisel aastal hukkus tules 27 täiskasvanud meest ning 9 naist. Tules elu jätnu keskmine vanus oli taas kõrge: 62 eluaastat. Esialgsetel andmetel oli hukkunutest joobes ja joobekahtlusega 58%, keskmine joove oli 2,72‰.
Hukkunutega tuleõnnetuste peamised põhjused olid (tavapäraselt) suitsetamine – 16 inimest jäi sigaretist lahti pääsenud tulle ja 6 jättis elu lahtise tule kasutamise käigus.
Karmide tagajärgedega põlengud said alguse ka köögipliidilt, kus toit kõrbema läks ja elektri- või kütteseadme riketest.
Vingugaasi tõttu sai esialgsetel andmetel viga vähemalt 53 inimest. Kolme surmajuhtumi puhul on aga kahtlus, et tegu on vingugaasimürgistusega. Kannatanute seas oli ka 8 last, kellest noorim alla aastane.
Kõige sagedasem vingumürgistuse põhjus oli kütmisel siibri liiga varajane sulgemine, just vanade küttekehade puhul on eriti tähtis nende hoolikas kütmine.
2022. aasta algusest muutub kõikides hoonetes, kus on tahkeküttel ahi, pliit, kamin vms, vingugaasiandur ka kohustuslikuks. Paigaldada võiks selle juba praegu, järgides täpselt tootja juhiseid.
Rekordiline lõhkekehade hulk
Lõhkekehaleidude hulga osas oli 2020. aasta Päästeameti jaoks rekordiline – aasta jooksul leiti üle kogu Eesti 9041 lõhkekeha ning see on kõrgeim tulemus alates 1998. aastast.
Suure lõhkekehasaagi põhjuseid on mitu – eelmise aasta talv oli soe, maapind oli kaua lumeta ning külmumata ja see hõlbustas lõhkekehade avastamist. Suure saagi andsid plaanilised tööd Ida-Eestis (Ida Kõmin) ja ka me inimeste teadlikkus ja teadaandmise ind on oluliselt kasvanud kõikjal Eestis.
2020. aastal oli Päästeametil kokku 25 822 väljakutset, millest 14 881 olidki päästesündmused. Vabatahtlikud päästjad osalesid 3555 päästesündmusel, millest 1117 sündmust lahendasid iseseisvalt.
Kaanefoto: Päästeamet
