Soe kevad ajab konnad ärevile ja ülepeakaela üle sõiduteede hüppama, et rutem pulma jõuaks. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnatalguid korraldama, talgutel kaasa lööma ning toetama Hooandja algatust, et aprillis sigimispaikadesse rändavad konnad ohutult üle tee aidata.
Tänavused soojad ilmad võivad konnad juba aprilli esimeses pooles teedele tuua. Selleks, et konnad ikka ohutult pulmi pidama jõuaksid, on tarvis vabatahtlike abi.
Kalpsavaid kahepaikseid on vaja üle tee aidata eelkõige sellistes kohtades, kus maanteed ristuvad konnade rändeteedega ning kus võib rände ajal autorataste all hukkuda sadu või tuhandeid konni.
Tänavu saab esimest korda “Konnad teel(t)” aktsioonile hoogu anda ka Hooandja kaudu. Iga annetus on oluline, sest aitab päästa väikelooma elu.
Kõik, kes on varasematel aastatel märganud oma kodukohas mõnda konnadele ohtlikku teelõiku ning soovivad seal talguid korraldada, võiksid oma soovist teavitada projekti eestvedajat aadressil kristiina@elfond.ee või täita kodulehel talgujuhi vormi.
ELF toetab talgukorraldajaid omalt poolt nõu ning võimaluste piires vajalike vahenditega. Tänaseks on üle Eesti kirjas 10 talgukohta, näiteks Tartus Ihastes,Tallinnas Astangul ja Ülemistel, Harjumaal Jägala-Joal, Saha külas ja Rae teel.
Talgujuhte on veel vaja Leie-Oiu talgukohta Võrtsjärve ääres, kuid oodatud on talgud ka teistes konnadele ohtlikes teelõikudes. Varasemalt kaardistatud konnarände teekonnad leiab siit.
Kõik, kes soovivad talgutel kaasa lüüa, võivad liituda konnatalgute veebilehel konnatalguliste listiga või “Konnad teel” Facebooki lehega, kus suurematest talgutest jooksvalt teada antakse. Ühtlasi saab konni aidata, toetades “Konnad teel(t)” aktsiooni Hooandjas.
Konnaränne toimub tavapäraselt aprillis, selle eelduseks on soojad ja niisked ööd. Rände tippaeg on õhtuti kell 21-23 ning ränne kestab kokku umbes viis päeva. ELF korraldab konnatalguid alates 2012. aastast. Vabatahtlike abiga on autorataste all hukkumisest päästetud üle 73 000 kahepaikse.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Iga elusolend on väärtuslik ning autojuhtidel on võimalus konnade elu päästes teha kõrghooajal heategusid rohkem kui üks. Pimedas sõites on krooksujaid üsna raske märgata, kui juhtub, et näed takistust teel liiga hilja, ära ehmu ega rapsi – nii sead ohtu ennast ja kaasliiklejaid. Võta kiirus sujuvalt maha.
Tegelikult ei pea olema talgujuht, et loomi aidata. Selle asemel, et konnade vahel slaalomit sõita, lootuses, et ühtegi kahepaikset rattaga ei taba, on mõistlik auto teeserva seisma jätta, lülitada sisse ohutuled, jalutada konnaraja teise otsa, märgistada see ohukolmnurgaga ning ise helkurvesti kandes väikesed loomad rahulikult üle tee aidata.
Konnad on kõigusoojased loomad, kes saavad järglasi vees. Külma aja veedavad nad talveunes. Talvitutakse maapinda kaevunult, aga ka veekogudes.Krooksujad rändavad kaks korda aastas: kevadel suunduvad konnad veekogudesse pulmi pidama ning sügisel liigutakse tagasi talvituskohta.Konnad on paikse eluviisiga loomad – suur osa neist liigub aastast-aastasse mööda samu radu. Orienteerumiseks kasutavad kahepaiksed nägemist, haistmist ja kuulmist, kuid peale selle tajuvad nad ka Maa magnetvälja.Kahepaiksetel on looduses oluline roll. Neil on suur mõju toiduvõrgustikes nii maismaal kui vees. Samuti on konnad looduslikud kahjuritõrjujad ja nende järgi saab hinnata keskkonna üldist tervist. Alahinnata ei saa ka konnade tähtsust kultuuriloos ja meditsiinis.
Allikas: Eestimaa Looduse Fond, video: Jaak Kilmi
