1. maist muutub biokütus bensiini- ja diislikütuse kohustuslikuks komponendiks. Taimsest ja loomsest toormest toodetav kütuselisand peaks aitama vähendada autokasutusest tingitud mõju keskkonnale. Teeme ülevaate kahest levinumast, FAME ja HVO biokütusest.
Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus kütusemüüjad võivad kaubelda “puhta” ehk lisanditeta fossiilkütusega. 1. maist hakkab Eestiski kehtima üle-Euroopaline nõue, mis muudab biokütuse bensiini ja diisli kohustuslikuks komponendiks.
Biokütuste kasutuselevõtu tulemusena hakkab vähenema ka Eesti autokasutajate ökoloogiline jalajälg. Maist alates on kütusemüüjad euronõudest lähtuvalt kohustatud müüma biokütuseid vähemalt 3,1 protsenti tarbimisse lubatud kütustest. Aastaks 2020 peab biokütuste osakaal moodustama vähemalt 10 protsenti tarbitud kütustest.
Biolisandi eesmärk tavakütuses on vähendada autokasutusest tingitud keskkonnamõjusid. Kõige selgemaid tulemusi on biokütuse kasutuselevõtu järel saadud mitmel pool maailmas suurlinnade õhukvaliteedi paranemist mõõtes.
KAKS VALIKUT: FAME või HVO
Täna tuntakse maailmas kahte liiki biokütuseid: FAMEt ja HVOd. Mõlema tooraineks on biomass (taimsed õlid ja loomsed rasvad), kuid nende tootmise tehnoloogiad on erinevad ning seetõttu on tegemist täiesti erinevate ainetega.
FAME (Fatty Acid Methyl Ester), mida hakati tootma üheksakümnendatel, on olnud teerajajaks keskkonnasõbralikumate alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmisel.
Täna on FAME maailmas kõige rohkem kasutatav kütuse biolisand. FAME tooraineks on puhastatud orgaanilised biojäätmed, selle puudusteks loetakse probleeme külmakindlusega ning säilivusega. Seetõttu kasutatakse FAMEt alati segatuna fossiilkütusesse, kus selle osakaal jääb alati alla 7%.
2000ndatel töötasid kütusetootjad välja järgmise põlvkonna kütuselisandi – HVO (Hydrotreated Vegetable Oil). Neste Porvoo tehases alustati selle tootmisega 2007. aastal.
HVO tooraineks on samuti orgaanilised jäätmed ja jäägid, kuid selle kütuselisandi valmimisprotsess on FAMEst erinev: toorainet kuumutatakse kõrgetel temperatuuridel, eraldub mustus ning tulemuseks on värvitu ja lõhnatu aine, mille keemiline koostis ja kvaliteet on identne fossiilkütusega.
HVO on miinuskraadide suhtes vastupidav ja sobib kasutamiseks ka talveperioodil. HVO võib olla ka iseseisev biokütus – seda võib kütusena kasutada 100%-lisena. Kuid kuna HVO hind on kõrge, siis tavaliselt segatakse seda fossiilkütusesse sarnaselt nagu FAME’i.
EESTIS VAID ÖKOTAJATE RÕÕM
Eestis on biolisandiga kütus olnud seni keskkonnateadlike autokasutajate valik. 2017. aprillis tõi Neste esimesena Eestis müügile biokütuse Pro Diesel, mis sisaldab 15% ulatuses HVO lisandit.
Neste kontsern toodab enamikku tähtsamaid naftatooteid ning on üks suurimaid taastuvtoorainest diislikütuse tootjaid maailmas. Soomes ja Baltikumis kuulub Neste jaamavõrku üle 1000 teenindus-, automaat- ja D-jaama.
Näiteks Neste, mis on biolisandiga kütust valmistanud rohkem kui 10 aastat, tootis 2017. aastal maailmas biokütuseid mahus, mis on võrreldav 3 miljoni auto ärakaotamisega teedelt terveks aastaks. 3 miljonit autot sõidab Londoni suuruses linnas.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar. Allikas: Neste
