Aprill on naljakuu ning sel puhul jagasid staažikad bussijuhid oma karjääri naljakamaid juhtumisi. Nagu selgub, on buss viljakas koht kõiksugu kummalistele lugudele ning bussijuhid altid neid ka edasi jutustama. Suust-suhu levides hakkab mõnigi kurioosne lugu oma elu elama. Mõnusat muhelemist!
VASIKAGA PETSERI LAADALE
Lux Expressi staažikas bussijuht rääkis naljakast seigast, mis juhtus umbes 40 aastat tagasi Petseri liinil. Bussi peale tuli vanem naisterahvas kes päris bussijuhi käest: „Kas sa homme minuga koos vasika peale võtad?“.
„Ikka saab!“ – oli bussijuhi vastus. Mida ta aga enda sõnul ei osanud arvata on see, et naisterahvas oligi järgmisel päeval vasikaga bussi ukse ees.
“Eksisin! Tuli koos vasikaga peale ja tulid ka kõik teised inimesed koos vasikaga peale ja Petseris läksid kõik rõõmsalt välja ka. Selgus, et naisterahvas viis vasika turule müügiks,” naerab bussijuht seda seika meenutades.
ISEJUHTIV BUSS, APPI!
Ehk nii mõnelegi bussijuhile meeldib vahest ka ise nalja teha, et reisijate meeleolu tõsta. Nii rääkis üks bussijuht loo kui ta tuli Tartust kahekordse bussiga ning reisijad istusid üleval.
“Me tegime just kolleegiga rooli taga vahetuse, kuid reisijad ei teadnud, et teine juht oli mul kaasas. Nii ma siis läksin keset sõitu üles reisijate juurde ja ütlesin: “Kallid reisijad, meil on praegu pikem sirge käsil ja buss püsib ise kursil – ma tulin kontrollima, kas temperatuuriga on kõik korras?!””.
Bussijuhi sõnul olid reisijate näod ikka väga kohkunud ja keegi ei osanud tükk aega midagi vastu kosta. “Hiljem said nad muidugi aru, et samal ajal oli rooli taga teine juht, kohkumine kadus ja nalja saime kõik,” jagab bussijuht.
BUSSIJUHT, MA TAHAN PISSILE!
Saaremaa bussijuht meenutas aga üht reisijaga seotud seika. Reisija tulnud bussijuhi juurde ja küsinud WC järele. “Ütlesin, et minge bussi keskosa juurde. Lähete trepist alla ja seal on uks”. Hiljem tuli üks reisija aga ütlema, et bussi keskosas laseb mees vastu ust!
Enda õigustuseks ütles aga eksinud reisija: “Te ise ju ütlesite, et WC on seal kus on uks!”.
LUMIVALGEKESEL LÄKSID SÕNAD SASSI
See meenutus pärineb Eesti taasiseseisvumise algusaastatest. Bussijuht meenutab, et ta tuli Tartust ja väljas oli juba hilja ja pime: “Mõtlesin, et panen seekord mängima filmi “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”, et reisijatel oleks hea sõita ja vaadata.
Ma aga ei kontrollinud mis kassett makki jäänud oli. Ühel hetkel sain aru, et heli ja film ei lähe omavahel kokku. Selgus, et kolleegid olid vingerpussi mänginud ja panid makki hoopis teise sisuga „filmi“. Kui ma selle avastasin, panin kohe muidugi kinni, kuid eemalt kõlas: „Kurat, pane ikka tagasi!“”.
Bussijuht meenutab naerdes, et üks proua läks bussist Pärnus maha ja ütles manitseval häälel: “Tead pojake, ma olen kõike näinud, aga sellist asja nägin ma küll esimest korda!“. Ühtegi kaebust intsidendi kohta siiski hiljem ei tulnud, tunnistab bussijuht.
MA EI TULE TEIE BUSSI PEALE!
Ühel päeval sõitis bussijuht peatuse juurde ja jäi seisma. Bussipeatuse posti najal seisis meesterahvas. “Peatusin, tegin ukse lahti, nii et mees jäi täpselt kohakuti posti najal minuga tõtt vaatama. Vabandage, kas te sõitma ei tulegi?” meenutab bussijuht. “Ei tule!” oli reisija vastus.
Selle vastuse peale pidi juba bussijuht kohkuma ja küsis, et miks siis mees siin posti najal seisab kui bussi peale tulla ei soovi. “Mis see sinu asi on kus ma seisan!” vastas mees.
Lugu sai aga ootamatu jätku nädal hiljem kui bussijuht jõudis peatusele lähemale ja nägi, et üks proua istub ja ootab.
“Lükkasin käigu välja, jõudsin temani ning buss juba peaaegu seisus, kuid inimene ei liiguta. Panin siis uuesti käigu sisse ja hakkasin edasi sõitma,” meenutab bussijuht, kes mõtles, et mis see tema asi on kus inimene istub.
Selle peale krapsas aga proua tema sõnul jalamaid püsti, hakkas bussile järgi jooksma ning lõpuks jõudiski hingeldades bussijuhini. “Pime olete või?” oli reisija pahane.
Ega bussijuhil ei jäänudki muud üle kui vabandust paluda, et ta ei proua silmadest soovi, bussi peale tulla, välja ei lugenud. “Mis te arvate, et ma seal niisama istun või!?” käratas pahane reisija bussijuhile vastuseks.
KEELEVÄÄRATUS, ET TILGAD PÜKSIS
See on lugu, mille tõesti sündimist meie enam kuidagi kontrollida ei saa. Naeru oli nabani kõigil asjaosalistel.
Sõitis kord vanaproua bussiga Virtsust Tallinna poole, kui äkki meenus talle, et midagi olulist jäi maha. Hüüdis heleda häälega üle bussi: “Appi, mu vi-tt jäi kortsu!”
Bussijuht, ise naeru tagasi hoides, vastas viisakalt, et eks ikka juhtub, kui tee on pikk ja kaua peab istuma ning pakkus lahkesti metsapeatust. Seepeale proua pahandas ja vastas üsna tõredalt, et vanainimeste üle nalja teha pole viisakas: “Ma ju ütlesin, et kott jäi Virtsu!”
PÄHKLID SAID OTSA
Alljärgnevgi lugu olla elust enesest. Nii süsimusta huumorit kohtab tänapäeval harva, inimesed on ikka viisakad ja head…
Asulatevahelist liini igapäevaselt kündev bussijuht võtab igal hommikul peale ühe proua, kes ulatab piletiraha ja peotäie pähkleid.
Bussijuht võtab pähklid alati tänulikult vastu ja sööb ära. Ühel reedel ulatab proua bussijuhile ainult piletiraha. Pisikese pettumusega küsib bussijuht: “Kas pähklid said otsa?”
“Ei, meie poes ei müüda enam pähklišokolaadi,” vastab reisija.
MATEMAATIKAT EI OSKA VÕI?
Bussi istub ilmselgelt purjus meesterahvas, kes oma toolil loksudes teatab ühekorraga: “Hõk! Nüüd ma hakkan oksele!”
Kaasreisijad paluvad mehel vastu pidada ja oodata järgmise peatuseni. Joodik nõustub: “Olgu, ma loen 48ni, ja siis tuleb!”
Mõnevõrra rahunenud reisijad ohkavad kergendatult, sest järgmise peatuseni pole enam palju maad. Pehme keelega 48ni loendamine on ilmselgelt päris raske.
Aga võta näpust! Läbiloksutatud meesterahvas teatab justkui endamisi: “6×8 on 48. Nüüd oksendan.”
Allikas: Lux Ekspress, rahvasuu. Pildid: Lux Ekspress
